kui mistahes sõnad. 5. Lapsendamise kehtetuks tunnistamine: ·. Kohus võib tunnistada lapsendamise kehtetuks, kui see on toimunud ilma lapsendaja avalduseta või lapse või ühe vanema nõusolekuta. 21 Pärast lapsendamist 6. Lapsendatu bioloogiliste sugulaste otsimine: ·. Täisealisel või alaealisel lapsendatul on lapsendaja nõusolekul õigus saada maavalitsuselt teavet lapsendamise fakti kohta (PKS § 164 lg 6). ·. Lapsendatul õigus lapsendaja nõusolekul saada maavalitsusest teavet oma bioloogiliste vanemate, vanavanemate ning õdede ja vendade kohta, kui nimetatud isikud on andnud nõusoleku vastava teabe avaldamiseks. Kui nõusolekut teabe edastamiseks ei anta, peab maavalitsus andma teavet eelnimetatud isikute kohta
õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhud, kui see kahjustab last (LkS § 28). Kui laps on lapsendatud, siis perekonnaseaduse kohaselt kaovad lapsendatu ja vanema isiklikud ja varalised õigused ja kohustused. Seega ei ole vanematel õigust oma lapsega kohtuda ja lapsel (ega lapsendajatel) kohustust vanematega ega sugulastega suhelda ja neid aidata. Lapsendatul on täisealisena õigus saada andmeid oma vanemate kohta sünniakti ärakirjast (kus on kanne tema vanemate kohta) (PS § 86, 109, 114). 4. LASTE ERALDAMINE PEREKONNAST EESTIS AASTATEL 2000 2007 Ajavahemikus 2000-2007 jäi ilma vanemliku hoolitsuseta Eestis kokku 10166 last. Alljärgnev tabel näitab, kui palju lapsi igal aastal eraldati vanematest. Andmed pärinevad Eesti Statistika Andmebaasist. Tabel 1 VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED NING KUNI 18-AASTASED NOORED
selle täpsustamist, keda lugeda lähedaseks. Väga täpseid kriteeriume ei ole võimalik määrata ja suuresti on tegemist õiguspoliitilisekokkuleppega alanejal ja ülenejal sugulasel; õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga; võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; lapsendajal ja lapsendatul; abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või eelnevalt loetletud isikuid. 11. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja
asjas tähtsust omavaid asjaolusid või andma nende kohta tõepäraseid ütlusi. Tunnistaja õigus keelduda ütluste andmisest (1) Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on hageja või kostja: 1) alanejal ja ülenejal sugulasel; 2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus hageja või kostja õe, poolõe, venna või poolvennaga; 3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; 4) lapsendajal ja lapsendatul; 5) abikaasal, elukaaslasel ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. (2) Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut. (3) Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest asjaolu kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust. Erandjuhul tunnistamise kohustus
eelnevalt mainitud, siis lapsendatu tervislik seisund kuulub tema olulise isikutunnuse alla ning lapsendamisel selles eksimine võib viia lapsendaja avalduse kehtetuseni. Kuigi lapsendamise protsess on Eestis suures osas salastatud ning avalikult kättesaadavaid lahendeid napib, siiski on võimalik siinkohal tuua näiteks riigi esimene lapsendamise kehtetuks tunnistamise juhtum. Kõnealuses kaasuses tunnistas Eesti kohus lapsendamise kehtetuks, sest lapsendatul oli sügav puue, mis nõudis haiglaravi ning suuri materiaalseid kulutusi. Seejuures olid lapsendajad taotlenud kindlasti tervet last, kelle terviserikete puudumist haigla neile ka kinnitas. 2 Analüüsitavas juhtumis perekond Kase lapsendatul on küll kaasuse kohaselt tõsisemaid probleeme tervisega, kuid ta ei vaja haiglaravi. Lähtudes ühiskondlikest väärtustest ja lastekaitse
jätmine vormistatakse määrusega, mille koopia edastatakse taotlejale. Ütluste andmisest keeldumine 1) isiklikel põhjustel * Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või süüdistatava: 1) alanejal ja ülenejal sugulasel; 2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga; 3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; 4) lapsendajal ja lapsendatul; 5) abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. * Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui: 1) ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või temaga lähedalt seotud isikuid; 2) ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud. 2) kutse- või muu tegevuse tõttu
3) muud isikut, kellele on tema ameti või kutse või majandustegevuse tõttu usaldatud teavet, mille saladuses hoidmine on talle seaduse kohaselt kohustuslik. Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on hageja või kostja: 1) alanejal ja ülenejal sugulasel; 2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus hageja või kostja õe, poolõe, venna või poolvennaga; 3) võõras või kasuvanemal, võõras või kasulapsel; 4) lapsendajal ja lapsendatul; 5) abikaasal, elukaaslasel ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. Pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Juriidilise isiku puhul võib vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja. Dokumentaalse tõendi mõiste
§ 71. ÜTLUSTE ANDMISEST KEELDUMINE ISIKLIKEL PÕHJUSTEL (1) Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või süüdistatava: 1) alanejal ja ülenejal sugulasel; 2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga; 3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; 4) lapsendajal ja lapsendatul; 5) abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. (2) Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui: 1) ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid; 2) ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud. § 75. KAHTLUSTATAVA ÜLEKUULAMINE
annaabi.ee 
