Viimasel endal polnud alguses habemikust sooja ega külma. Kui aga olukord muutus, oli taluperenaine vahetuskaubana sunnitud mõisahärraga läbi käima. Juhtus nii, et see nende suhteid parandas. Mõisahärra Kremer sai Mariga tuttavaks, kui neid esmakordselt mõisas aknaid pesemas käis. Peale kerget vestlust jäi Mari härrale meelde enda lapselikkuse poolest. Teda poleks tohtinud veel naiseks nimetada, kuigi vanust oli piisavalt. Seda just seetõttu, et Mari pakatas lapselikust energiast ning oli naiivsevõitu. Saks haudus välja paraja vahetuskauba, mis pidi talle tüdruku seltsiliseks saama, andes taluperemehe kanda Mäeküla piimad, mis pidid tagama rikkuse. Rikkusest hoolis eelmainitud taluperemees, Prillup, väga. Tema pidas vahetuskaupa mõistlikuks, sisse oli vaja rääkida vaid perenaine. Vanasõna ,,Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama" käib selle teose kohta. Nimelt ei olnud Maril mingisugusti kavatust hakata käima õhtuti mõisa
vihastab venna peale. Phoebe mõistab, et suureks saamine on vajalik protsess. Phoebega võrreldes näib Holdeni ebapiisav emotsionaalne küpsus pigem lolluse kui karismaatilisusena. Tänu Phoebele näib Holdeni vaade lapsepõlvest ning lastest, kes hullavad rukkipõllul idealiseeritud fantaasiana. Phoebe on laps, Holdenist kuus aastat noorem, kuid oma vaadete ja arusaamade tõttu ei sobi ta Holdeni romatineeritud kujutlusse lapselikust süütusest. Kuigi ta seda kunagi sõnaselgelt ei ütle, paistab Phoebe aru saavat, et Holdeni kibestumus maailma vastu on tegelikult kibestumus ta enda suhtes. Ta näeb, et Holden on kurb ja ebakindel noormees, kes vajab armastust ja tuge. Mr. Antolini on täiskasvanu, kes on Holdenile kõige lähemal. Tal õnnestub vältida Holdenist võõrandumist, kuid sellegi poolest sildistatakse ta võltsiks, sest ta ei käitu tavapäraselt. Mr.
semstvoarstiks. Ta asus elama 9 versta kaugusele S-ist. Kohe kui ta linna oli saabunud soovitati tal kohtuda ühe S mainekama perekonnaga. Ühel kevadpäeval otsustas ta perekond Turkineid külastada. Ta oli Turkinite pool väga oodatud ja kõik olid ta vastu lahked ja soosivad, ainult peretütar Jekaterina (Kiisuke) oli külmapoolne. Jonõts oli vaimustuses Jekaterina klaverimängust ja tema lapselikust olekust. Lahkudes pakkus toapoiss Paava ,,etendus" talle nalja. 2. Aasta pärast Startsev plaanis ikka ja jälle Turkineid külastada aga aasta oli möödunud täis tööd ja ta ei olnud aega leidnud. Ühel päeval sai Jonõts proua Turkinilt kirja, proua kannatas migreenihoogude all, mida suurendasid Kiisu ähvardused konservatooriumi õppima minna. Veera (proua Turkin) tundis, et Startsevi abist oli kasu ja tunnustas teda kui head arsti
Rahutu ja seiklusi otsiv Joosep Toots ning mõtisklev unistaja Arno Tali, aga huvitavad karakterid on ka väiklase hingega Kiir, aeglane Tõnisson ja enesega ning maailmaga rahul olev Imelik, kapriisne Raja Teele ja teisedki. Noorte tärkavat tundeelu on kujutatud mõistvalt ja diskreetselt, tegelaste hingemured avatud veenvalt ning Tootsi muretult lustlikud ettevõtted esitatud köitva huumoriga. Arno elutunnetus on omane Oskar Lutsu melanhoolsele noorukitüüpidele. Tema lapselikust tõemeelest ning kiinduvast loomusest tingitud elamused ja nukrad mõtted seostuvad jutustuse probleemistikuga. Õpilaste ja õpetajate vahelised suhted, laste sõpruse, usalduse ja aususe küsimused on leidnud kirjaniku poolt peent ja mõistvat käsitlust. Teoses on palju pisinüansse, mis teevad selle raamatu heaks ning seetõttu ta ongi paljude lemmikraamat. ,,Kevade" pakub ikka ja jälle uuenevaid kunstielamusi. ,,Kevade" realismi ilmestab peale
nad näevad selles ellu jäämise võimalusi erinevalt. Raskolnikov samastab neid mässuga, mis peaks muutuma maailma paremaks, kuid kirjanik seevastu peab parimaks võimaluseks kristlikku alanlikkust ning täielikku headust, mida ,,Kuritöö ja karistuses" kehastab Sonja Marmeladova. Sonja tekitab lugejas vastakaid tundeid ta on tasane, allasurutud, usklik väeti neiu, kes elu sunnil teenib tänaval raha. Sellest lapselikust ja harimata haprast olendist saab aga Raskolnikovi usaldusalune ja tema päästja, õigele teele viia. Oma põõrdumatus headuses avaldab ta kõigis teistes aukartust ning armastust enese vastu. Kui Sonja oma isa surmapäeval Raskolnikovi näeb, vapustavad tolle suuremeelsus ja õilsus otsekohe tütarlapse kujutlust. Kui Sonja mõistab, et Raskolnikov, ise kerjus, on andnud Marmeladovitele oma viimase, saab tema tänulikkusest hingevaluga segatud vaimustus. Ta
raha pärast ei anna mitte midagi) 20.Saj algus ja keskpaik Frankfurdi koolkond - Saksamaal, tegutses kuni 30.ndate aastateni (paljud inimesed olid juudid). Nende teooriates on koos Nietzche, Freud ja Marx. Hoekheimer, Adorno - 1947 "Valgustuse dialektika" viitab valgustuse konfliktile, probleemsusele. Valgustusega koos on tunud uued kontolli vormid ning valgustusest on saanud ahistus, see tõttu, et ta piirab meid mõistuse jõuga. Kant - valgustus aitab inimese välja lapselikust seisundist. Inimene julgeb kasutada oma mõistust. Söanda teada. Kõik otsused toetuvad moraalsusest. Me käitume õigesti siis, kui me käitume mõistusepäraselt (mitte emotsioonidele toetudes). Inimene kes toetub mõistusele on autonoomne - inimene, kes teeb ise oma valikuid. Adorno väljendab umbusku Kantiliku teooria vastu. Autonoomsus sandistab inimese. Probleem, on see kuidas valgustus on arenenud. Mõistuse jõust tulenev autoriteet, teaduse
rollile vastavaid tegevusi eelistama. Põhjuseks võib olla see, et mingitel põhjustel on olnud lastel eeskujudest puudus. Selleks, et laps lakkaks olemast laps, et ta püüdleks täiskasvanu maailma poole. Lapsemaailm on see, kus ei tule eriti vastuatada millegi eest. See, et ta tahaks sellest maailmast välja astuda, tal peab olema täiskasvanute maailmas mingeid eeskujusid või midagi, mille poole ta püüdleb. Kui vanemad suudavad lapses seda soovi tekitada, siis on nõus laps sellest lapselikust käitumisest lahti ütlema. Kui tal ei ole mingisuguseid eeskujusid, soove, siis ta jääbki terveks eluks natukene lapselikuks, vastutustundetuks (ehk hüsteeriliste joontega). Veel võib soosida nende joonte teket see, kui laps kasvab kaootilises, vastuolulises miljöös. Lapsel ei ole millegi järgi orienteeruda. Tal puudub pidepunkt. Siis ta eelistabki jääda vastutustundetuks. Raske on selline olukord, kui soorollid on peres vahetunud (püksid on peres naise jalas). Võib olla ka
Põhjuseks võib olla see, et mingitel põhjustel on olnud lastel eeskujudest puudus. Selleks, et laps lakkaks olemast laps, et ta püüdleks täiskasvanu maailma poole. Lapsemaailm on see, kus ei tule eriti vastuatada millegi eest. See, et ta tahaks sellest maailmast välja astuda, tal peab olema täiskasvanute maailmas mingeid eeskujusid või midagi, mille poole ta püüdleb. Kui vanemad suudavad lapses seda soovi tekitada, siis on nõus laps sellest lapselikust käitumisest lahti ütlema. Kui tal ei ole mingisuguseid eeskujusid, soove, siis ta jääbki terveks eluks natukene lapselikuks, vastutustundetuks (ehk hüsteeriliste joontega). Veel võib soosida nende joonte teket see, kui laps kasvab kaootilises, vastuolulises miljöös. Lapsel ei ole millegi järgi orienteeruda. Tal puudub pidepunkt. Siis ta eelistabki jääda vastutustundetuks. Raske on selline olukord, kui soorollid on peres vahetunud (püksid on peres naise jalas). Võib olla
vastavaid tegevusi eelistama. Põhjuseks võib olla see, et mingitel põhjustel on olnud lastel eeskujudest puudus. Selleks, et laps lakkaks olemast laps, et ta püüdleks täiskasvanu maailma poole. Lapsemaailm on see, kus ei tule eriti vastuatada millegi eest. See, et ta tahaks sellest maailmast välja astuda, tal peab olema täiskasvanute maailmas mingeid eeskujusid või midagi, mille poole ta püüdleb. Kui vanemad suudavad lapses seda soovi tekitada, siis on nõus laps sellest lapselikust käitumisest lahti ütlema. Kui tal ei ole mingisuguseid eeskujusid, soove, siis ta jääbki terveks eluks natukene lapselikuks, vastutustundetuks (ehk hüsteeriliste joontega). Veel võib soosida nende joonte teket see, kui laps kasvab kaootilises, vastuolulises miljöös. Lapsel ei ole millegi järgi orienteeruda. Tal puudub pidepunkt. Siis ta eelistabki jääda vastutustundetuks. Raske on selline olukord, kui soorollid on peres vahetunud (püksid on peres naise jalas)