Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laotehnoloogoad eelised ja puudused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
voimalik, riiulite, tehnoloogia, tootlikkus, kasutamisel, uhes, eeliseid, vahem, vaike, tootaja, paternoster, paigutamine, voib, hoiuruumi, virnastamisega, fifo, hasti, karussell, tookoht, ergonoomiline, susteem, load, inventuur, laotehnoloogiad, komplekteerimine, voivad, mooda, tootada, kaubaalusel, tosta, votta, luhikesed, liikuda, teleskoopriiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne), mis funktsioneerib koos vastava töökorraldusega. Ladudes kasutatakse erinevaid riiuleid, mis on paigutatud lattu ja seatud sobivaiks vastavalt konkreetse ettevõtte vajadustele. Riiulid jaotatakse peenkaubariiuliteks ja kaubaaluste riiuliteks ning neist arendatud eririiuliteks. Riiulite kasutamise eesmärgiks on kasutada efektiivselt lao põrandapinda ja võimaldada laos efektiivset tööd. Laotehnoloogiad jaotatakse: · Traditsiooniline tehnoloogia - madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega · Peenkaubatehnoloogia peenkaubariiulid vahekoridoride erinevate laiustega · Ruumi säästev tehnoloogia o kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega o virnastamine o sügavlaadimine o läbivooluriiulid
Sügavlaadimis tehnoloogia on analoogne virnastamisega. Samal ajal on sügavlaadimisel virnastamisega võrreldes mitmed olulised eelised. NT ülemised kaubaalused ei rõhu alumistele. 4. Milline näeb välja ja kuidas töötab peenkauba läbivooluriiul? Peenkauabatehnoloogia puhul on tegemist enamasti tavalise avatud riiuliga. Riiulite kõrgus on2,0-2,3 m vahede kõrgus 0,3-0,5 m. Hoiukohtadele paigutamine ja komplekteerimine toimub käsitsi, kasutade käsikäru. Riiulite vahelised koridorid on tavaliselt sellise laiusega 1,4-1,6 m et võimaldavad kahel käsikärul teineteisest mööduda. 5. Kirjeldada liikuvmastiga tõstukit. Tõstuk millel on mastil mitu lüli ja saab tõsta üsna kõrgele lisaks veel kallutada ettepoole ja tahapoole. Lükandmastiga tõstukeid toodetakse enamasti tõstejõuga 1,2t - 3,2t. Veomootorite võimsused on tavaliselt vahemikus 4,0 - 6,0kW, kiirete tõstete võimaldamiseks on hüdraulika pumba mootorite võimsused vahemikus
Ühte kaubaartiklit peab olema paljudel alustel ja erinevate artiklite arv ei tohiks olla suur. Sügavlaadimise riiulid on üldjuhul umbriiulid. Riiulipostide külge kinnitatakse poltidega siinid, millele toetuvad kaubaaluste alusklotsid. Riiulivahedesse sõitmiseks on sobiv kasutada kolmerattalist vastukaaltõstukit. Sageli kasutatakse ka kitsa kerega lükandmastiga tõstukit. 4. Peenkaubatehnoloogia puhul on tegemist enamasti tavalise avatud riiuliga. Riiulite kõrgus on 2,0 - 2,3m, vahede kõrgus 0,3 - 0,5m. Hoiukohtadele paigutamine ja komplekteerimine toimub käsitsi, kasutades käsikäru. Riiulite vahelised koridorid on tavaliselt sellise laiusega (1,4- 1,6 m), et võimaldavad kahel käsikarul teineteisest mööduda. Peenkaubariiulid sobivad suhteliselt väikeste toodete hoiustamiseks. Riiulitele on tagatud alati vaba juurdepääs. Laiades riiulivahedes võib töötada üheaegselt palju komplekteerijaid üksteist segamata
on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest Mini-load kasutaja saab järgnevaid eeliseid: · osade laotoimingute täielik automatiseerimine · tooted ei saa minna laos kaduma ega segamini, kuna operaator saab käsitseda korraga ainult üht konteinerit · pidev inventuur · lao ruumala optimaalne kasutamine · maksimaalne mugavus ja garanteeritud juurdepääs ladustatud kaubale. www.logiproff.com/popFile.php?id=67 2. Milline näeb välja ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul?
%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/9_Laotehnoloogiad_ja_susteemid.pdf Mini-load süsteemi puhul võetakse hoiuühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. Puudusteks on kõrge maksumus ja piiratud tootlikkus. http://www.estonian-warehouse.com/?m=17 2. Milline näeb välja ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul? Läbivooluriiul - Laosüsteem, mille puhul hoiustatakse kaubaaluseid kaubaga spetsiaalsetel, rullikutega varustatud riiulikonstruktsioonidel. Kaubaalused on paigutatud rullikute ja kaldpinnaga varustatud sügavatesse riiulitesse. Kaubaalused asetatakse rullikutele ühes riiuli otsas ja võetakse riiulilt maha teises otsas. Kaubad
vastutusel. Puhverlaod-Tooraine varujate ja tehase vahelised vahelaod mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral kaubakogused suured. Riiklikud tagavarade laod- Suured laokompleksid kus hoitakse riiklikke tagavarasi kriisiolukordade puhuks, hoiustatakse toiduaineid ja muid esmatarbekaupu elanikknna ja kaitsejõudude vajaduseks. 2. Ladude tüübid. Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi Manuaallaod- kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja inventari, laotoiminguid teostatakse vahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul. Poolautomaatlaod- Teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti. 3
avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7
avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel
privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? 3 avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel
Millised on peamised erinevused kaubanduse ja tootmise ladude vahel? 2. Mille poolest sarnanevad logistikaettevõtete laod hulgikaubanduse ladudega ja mille poolest need erinevad kaubanduse ladudest? 3. Mille poolest erinevad jaotuslaod tavapärastest hulgiladudest? 4. Millisel eesmärgil kasutatakse jaotusladusid? 5. Milleks on laoruume vaja kauplustel? 6. Milliseid toiminguid tehakse maanteetranspordi terminalides? 11.5. Ladude jaotus kasutatava tehnoloogia alusel Kasutusotstarbe järgi võidakse rajada erineva inventari (riiulisüsteemide) ja tehnoloo- giliste seadmetega ladusid. Kõikjal maailmas on levinumad lihtsa sisseseadega konventsionaalsed kaubaaluste ja peenkaubariiulitega laod. Üha enam ehitatakse juurde uusi ladusid, kus inimtöö osatähtsus on viidud miinimumini. Suurema osa tööst teevad inimese eest automaatselt või pool- automaatselt (inimese osalusel) töötavad laoseadmed, mis tagavad kõrge tootlikkuse ja madalad
Digitaalne majandus hõlmab uute tehnoloogiate kasutamist majanduse kõigis valdkondades ja ettevõtete senisest laiaulatuslikumat ning tihedamat koostööd, samuti võrgustumist ja arengut rahvusvahelises ulatuses Do Pont skeem (mudel) Majanduslike arvutuste mudel, mille abil on võimalik välja arvutada ettevõtte kolm olulist majanduslikku näitajat - kasumimarginal, kapitali ringlemissagedus ja nende baasil kapitali tootlikkus DWT (Deadweight) Laeva kandevõime ehk lasti, kütuse, varustuse, isikute ja ladude maksimaalne kogukaal. DWT varieerub erinevates tingimustes (näiteks talvel, suvel, troopikas, magevees vms). Ebakindlus logistikas Tähtis tegur materjalivoogude käsitlemisel ja analüüsil. Ebakindlus logistikas on põhjustatud enamasti ebapiisavast tarnevõimest, tarnekindlusest või tarne täpsusest ning ebatäpsetest ja valedest müügiennustustest. Materjalivoogude
sihtturgudele toimetada. Hoolimata nendest väga negatiivsetest mõjuritest muutus Jaapan 25 aasta jooksul totaalselt purustatud majandusega maast maailma domineerivaks tootmismaaks. Sellise edu üheks vötmeteguriks loetakse hankeid ja logistikat. Jaapanlased suutsid kasutada kõige odavamaid tarneallikaid, luua kõrgekvaliteedilisi ning unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 70-ndatel järgmistel põhjustel: 8 1 . Transpordikulude kasv. Traditsioonilised distributsioonimeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust, tõusid kütusehinnad (1973, 1979). Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabfilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2
juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma