strateegidele kuulus nii sjaline kui ka tsiviilvim. Sjave phiosa moodustasid nd maakaitsevelased ehk stratioodid. Talupojad: Maaharijad moodustasid enamiku Btsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Talupoegadelt laekuv maks moodustas olulise osa riigi tuludest. Alalised maksuraskused sundisid talupoegi sageli laenu vtma. ha enam talupoegi ji maata. Nad muutusid rentnikeks vi suundusid linna elatist otsima. Talupoegade laostumisest sai XI sajandil suur probleem. See ti kaasa sjave nrgenemise ja oli vib-olla ks Btsantsi allakigu peamisi phjuseid. Linnaelu, kaubandus ja ksit: Sria ja Egiptuse jukad linnad langesid araablaste ktte ja araabia piraadid hirisid Btsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol psis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. IX sajandis algas uus tus. Suur osa Euroopa ja idamaade kaubandusest toimus Btsantsi kaudu
maksukohustuslikud. Talupoegadelt laekuv maks moodustas olulise osa riigi tuludest. Alalised maksuraskused sundisid talupoegi sageli laenu võtma, kusjuures võla tagatiseks jäi nende endi maatükk.Võla katteks ostsid suurmaavaldajad sellised maatükkid kokku ning üha enam talupoegi jäi maata. Kuigi keisrid püüdsid seadustega talupoegi toetada ja maade kokkuostmist takistada, sai talupoegade laostumisest XI sajandil suur probleem. See tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise ja oli võibolla üks Bütsantsi allakõigu peamised põhjuseid. 3. Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Süüria ja Egiptuse jõukad linnad langesid küll araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid Bütsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. Suur osa Euroope ja idamaade kaubandustest
hulka, siis nad ei tegelenud perspektiivsete arenguplaanidega (sellega armastavad tegeleda intellektuaalsed tüübid). Samuti ei tegeletud klientuuri kujundamisega (sellega tegelevad sotsiaalsed tüübid). Vaikselt, turusituatsiooni muutudes hakkas nende majanduslik areng langema. Lõpuks ühinesid nad suurema parandustöökojaga, kus oli suurem töökollektiiv. Tänu sellele sammule pääsesid nad majanduslikust laostumisest. 2 Näide 2. Intellektuaalidel nappis ettevõtlikkust Humanitaarvaldkonna lõpetanud head tuttavad pidasid plaani reisibüroo avada. Sidemeid neil välismaal oli, samuti oli ka endal reisimiskogemusi. Sooviti peale kooli midagi toredat ja majanduslikult kasulikku teha. Alati kui kokku saadi, võeti jutuks reisibüroo rajamine. Üks
sai Eesti põllumajandusest ülalpidamist 625 000 inimest (55% kogu elanikkonnast). Samaaegselt oli põllumajanduse kaubalisus üldiselt madal. Statistilised andmed sellest perioodist näitavad, et ajavahemikul 1930 1939 ei katnud piima realiseerimise hind ühelgi aastal tegelikke tootmiskulusid (selleni oleme nüüd taas jõudnud). Sellise majandamise tagajärjed ei lasknud end kaua oodata. Pankrotti või võlausaldajatest sõltuvusse sattunud majandid, eriti väikekohapidajad ei suutnud laostumisest pääseda. Üha massilisemalt sattusid nad oksjonihaamri alla. Statistika näitab, et 1933. a. oli Eestis välja kuulutatud 1388 kinnisvaraoksjonit, 1934. a. juba 1649 ning 1938.a. 1434. Eesti põllumajanduses valitsenud olukorra kohta kirjutas 1936. a. ajalehes "Meie Maa" Eesti Maapanga tollane president V. Johanson: "Varisesid talundid ja töökaid perekondi paisati tänavale inimesteks, kellelt võeti ta kodu ja koht ... Oksjonihoiatusi tuli saata tuhandeile talundeile
"" (Ravic) Lk 451,,Rolande oli kodanlik naine, kes oli teenistuses olnud. Kas see ametikoht oli tütarlaste pansionis või lõbumajas, ei mänginud mingit rolli. Ta oli ausalt oma ametikohuseid täitnud, nüüd ta lahkus ja pöördus tagasi oma kodanlikku maailma ega võtnud varjugi teisest maailmast kaasa. Sama lugu oli paljude lõbutüdrukutega. Nii mõnestki said hiljem eeskujulikud abielunaised. Prostitutsioon on nende silmis tõsine elukutse, mitte pahe. See päästis neid moraalsest laostumisest." Lk 458,,,,Lits või pühak see on alati see, mida sa temast teed. /---/ Armastus ei ole kaupmees, kes oma kapitalimahutused tagasi tahab saada. Ja fantaasial on vaja ainult paari naela, et neile oma loore riputada. Tal on ükspuha, on need naelad kullast, raudplekist või hoopis roostesed. Kuhu ta kinni jääb, sinna ta jääb." /---/ ,,Kuid pilkases pimeduses on virvatuluke ka juba valgus."" (Ravic) Lk 459,,,,See kõik ei kordu enam." ,,Kas tasubki taga nutta?"
jalavägi, mis oli paigutatud pikkadesse sirgetesse rividesse üksteise taha tüüpiline Kreeka lahingurivi faalanks. Ühiskonna struktuur Talupojad moodustasid kodanikest enamiku. Jõukamad tulid oma kohustuste täitmisega hästi toime, kuid linnades elas hulgaliselt ka vaesuse põlluharijaid, kes tihti pidid võtma laenu. Suutmata laenu tagasi maksta langesid nad rentniku staatusesse ning mõnedes linnades kaotasid kodaniku staatuse. Ülemkiht sai talupoegade laostumisest küll kasu, kuid seeläbi vähenes ka sõjajõu hulk, mis vähendas kaitsevõimekust. Käsitöölised pidasid väikesi töökodasid ning hankisid igapäevast elatist enda ja oma pereliikmete tööga. Harva õnnestus neil tõusta jõukamasse seisusesse. Mõnedes linnades polnu neil kodanikuõigusi, mis viitab nende madalale sotsiaalsele positsioonile. Aristokraadid moodustasid ühiskonna rikkama ja mõjukama osa. Nad olid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid
Põhja-Aafrika. Rahvastik: kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenalsed jt.Talupojad moodustasid enamuse elanikkonnast, olid isiklikult vaabd aga maksukohustuslikud. Talupoegade maks moodustas olulise osa riigi tukludest. Puudujääk tuli tasuda teistel. Maksuraskused sundisid tihti laenu võtma, kus tagatiseks jäi endi maatükk. Võla katteks ostsid suurmaavaldajad maatükke kokku ja talupojad jäid maata, nad muutusid rentnikeks või suundusid linna elaist otsima. Talupoegade laostumisest sai suur probleem.See tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise ja oli Bütsantsi allakäigu pemaisteks põhjusteks. Riigi keeleks oli kreeka keel.Pealinn oli Konstantinoopol, mida hakati Byzantioni järgi kutsuma Bütsantsiks. Valitsemine:Bütsantsi keiser oli pramau võimuga valitseja. Eksisteeris ka Konstantinoopoli aristrokraatlik senat, kuid see võis keisrile ainult nõu anda. Keiser valitses Kristuse asemikuna maa peal, ta oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja
luteri usku inimene, kalvinist kalvinismi usuvoolu kuuluv isik, hugenott prantsuse kalvinist, puritaan briti kalvinist, independen puritaan ehk briti kalvinist jaguneb independen Reformatsiooni edasiarendus: Halle pietism, selle mõjud Baltikumis. Halle pietism ehk vennastekogude liikumised, August Hermann Francke. Pietismi järgi pidi piiblit lugema vähemalt 3x aastas. Peale Põhjasõda aitavad ainelisest ja vaimsest laostumisest üle saada. Uuendusliikumine katoliku kirikus Inkvisitsioonist olulisematki osa etendas nn katoliiklik reformatsioon uuendusliikumine katoliku kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535
linnriikide vägedest. Järjest enam kreeklasi suundus sõduritena ka Pärsia kuninga teenistusse. Palgasõdurite kasutamine muutis sõjapidamise linnriikidele senisest kulukamaks. Osalt võimaldas seda Pärsia rahaline toetus, osalt sõjasaak (ka vangide orjaks müümine), osalt templiaarete kasutuselevõtt (või röövimine). Ringluses oleva raha hulk kasvas ja rikkus koondus senisest enam väheste kätte. Teiselt poolt on andmeid peamiselt talupoegadest kodanike laostumisest (laostunud talupojad leidsid sageli teenistust palgasõduritena) ja sotsiaalsetest pingetest linnriikides: nõuti võlgade tühistamist ja maa ümberjaotamist ning paljusid linnu lõhestasid vastuolud oligarhide ning demokraatide vahel, kellest esimesed otsisid enamasti toetust Spartalt ja teised selle vastastelt. Sisepinged koos palgasõdurlusega lõid soodsa pinna riigipööreteks ja mitmetes riikides palgasõdurite toel võimu haaranud ainuvalitsejad annavad alust rääkida türannia
oma maa valitsemisest. Mõte rahvus- puhkenud revolutsiooni tagajärjel likust autonoomiast demokratiseeru- lõppes Saksa okupatsioon. va Vene riigi koosseisus süvenes pärast Veebruarirevolutsiooni. Esimese maailmasõja ajal (19141918) Vene sõjaväkke mobiliseeritud eestlased koondati pärast Veebruarirevolutsioo- ni rahvuslikult meelestatud eesti polii- tikute ja sõjaväelaste initsiatiivil kodu- maale rahvusväeosadesse. Hoolimata Vene armee laostumisest suudeti rah- vusväeosadest moodustada distsipli- neeritud ja võitlusvõimeline väekoon- dis, keda juhtisid suurte kogemuste ja hea haridusega eestlastest kutselised ohvitserid. Alguses loodi 1. Eesti polk (ülem Aleksander Tõnisson) ja hiljem teised üksused. 1917. aasta lõpus koon- dati kõik rahvusväeosad Eesti Divii- siks, mille ülemaks sai Johan Laidoner. Konstantin Päts (18741956), poliitik;
annaabi.ee 
