Talupojad aeti vägisi rahvakommuunidesse, selle tagajärjel hukkus 25 miljonit inimest näljahädas. Hiina kodusõja võitmise ja Hiina Rahvavabariigi rajamise tõttu sai Hiina Kommunistlikust Parteist tema juhtimise all Mandri-Hiina juhtiv partei. Mandri-Hiinas tunnustatakse Mao teeneid suuremalt jaolt ühendatud välismaa ülemvõimust vaba Hiina riigi rajamisel esimest korda pärast oopiumisõdu, kuid teda kritiseeritakse majanduslikult ja poliitiliselt laostava poliitika eest pärast võimu kindlustamist. Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Hiinas omistatakse Maole see teene, et ta esimest korda pärast oopiumisõdu ühendas (peaaegu kogu) Hiina ilma välismaise mõjuta. Samal ajal kritiseeritakse tema poliitikat, sealhulgas majanduspoliitikat. Samas Mao eksperimentaalsete ebaõnnestunud sotsiaalpoliitiliste programmide nagu
Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli riigis. Käivitati suur relvastusprogramm ja valmistus sõjaks. Loobuti välismaistest investeeringutest. NSV Liit muutus tööstusriigiks. Saksamaal toimus juutide tagakiusamine, aga NSV Liidus kiusati taga neid, kes ei olnud riigile ustavad inimesed. Juute esitati massilise tööpuuduse, linnastumise ja muude hädade süüdlastena, marksismi ja kapitalismi niiditõmbajatena ning laostava ja rassiliselt alaväärtusliku elemendina. Inimesed NSV Liidus saadeti Siberisse koonduslaagritesse. Euroopa diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel olid sarnased oma mõtete ja tegude poolest, püüdes saavutada maailmas ülemvõimu. Selle tulemus oli teise maailmasõja algus. Erinevuseks oli riikide vastasus üksteist üle trumbata. Mõnele oli tähtis oma rahva ülistamine ja teisele oma rahva tagakiusamine, et tagada diktatuuririigi veatu toimimine.
· Inimesele on omane eneseaktualiseerumise kalduvus. · Laps väärtustab positiivset kogemust, mida ta tajub oma organismi edendavana ja negatiivset kogemust, mida tajub heidutavana. · Organismiline väärtustamise protsess intuitiivne kogemuse väärtustamine. Isiksus · Mina pilt · Vajadus hoolimise järele · Väärtolemise tingimused · Väärkohanenud arenemine · Ühildamatuse areng · Kaitselise käitumise areng · Laostava käitumise areng (http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf, slaid 23) Üks tähtsamaid aspekte on mina pilt 'mina' ja 'mittemina'; mina pilt kui süvenev teadvelolek iseendast. Inimese kasvades peaks välja arenema TÄIELIKULT TOIMIV ISIK, kes: · on avatud oma kogemustele · elab ekstentsiaalselt · teeb seda, mis tundub 'õige' · on mittekonformne(pole püsivaid isikuomadusi) · vaba kaitsetest · käitumine on usaldatav · on VABA (Rogers, Carl (1961)
Majandus Uusikaupunkti rahuga 1721.aastal kaotas Rootsi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Vallutatud osast jäi Rootsile alles vaid osa Pommerist ja Soome, mille oli saanud juba alates 12.sajandist enda võimu alla. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik. Lüüasaamisega seoses tuli leppida, et Rootsi rahvaarv ega ainelised võimaluse ei vastanud suurriigi nõuetele koos sellest tuleneva poliitika ja sõdadega. 1710.-1711.aastatel oli rahvastikus levinud katk, mis tegi laostava töö rahvastikus. Põhjasõja ajal oli olnud rida ikaldusaastaid, mis tõid kaasa nälja. Toiduainete puudust süvendas Vene vägede laastamistöö Balti provintsides. Pärast Põhjasõja lõppu oli Rootsis ja Soomes tuhandeid talusid, mis olid tühjad. Pikkamööda aga algas Skandinaaviamaad 1721.aastal uuesti rahvastiku kasvamine ja toibuti ka majanduslikust kaosest. Tööstus 18.sajandil pöörati erilist tähelepanu manufaktuuridele, sest tolleaegse majandusõpetuse
territooriumi laiendada. Goodwin tsiteerib siinkohal William Godwini, kes arvab, et "[r]ahvus ei ole loomulik sotsiaalne üksus ja see tuleks jagada isemajandavateks kogukondadeks, millel pole territoriaalseid ambitsioone" (Godwin 1971: 210-214). Mainisin, et valitsuse osas olid sarnasel seisukohal ka marksistid. Küll oldi aga eri arvamusel küsimuses, kuidas oma seisukohti ellu viia. Anarhistid leidsid, et poliitika on indiviidi jaoks laostava mõjuga (nii ka võim järelikult): see, kes poliitilisi vahendeid kasutades võitleb edukalt muutuste eest, pääseb lõpptulemusena ise võimule ja nii hakkab kogu ring otsast peale (mõeldud on "poliitilisi vahendeid" kitsamas tähenduses). Ka ei olnud anarhistide arvamus klassidest nii jäik ning ei usutud klassivõitluse paratamatusesse. Proudhon olevat taolist mõtet isegi pillavaks pidanud (Goodwin 1994: 577). Samuti kritiseeriti marksistide taodeldavat
11 laveeriv käitumine sotsiaalse kaose või sõdade tingimustes, milliste tagajärgedeni võib viia kokkuleplus, järeleandmine, tühisenagi näivad vastutulekud, enesereetmised, aga ka pime ideelisus või religioossus. Oma konformistliku tegelaskonna kaudu toob autor esile inimese asendi keerukuse tänapäeva maailmas. Vetemaa tegelased oma moraalse kõikumisega, iseend laostava reflektiivsuse lõhestatusega teo ja tahte vahel ning isiksuse lagunemisega saavad omamoodi hoiatajateks, negatiivseteks eeskujudeks, kelle käitumise tagajärgedest kasvab välja autori apoloogia kõlbeliselt positiivsele, väärtuslikule. Karriku tüüpi tegelaste ausus ja sirgjoonelisus mõistab hukka teiste tegelaste kõlbelise kõikuvuse. Just seetõttu võimegi öelda, et kirjanik nõuab oma tegelastelt kõrgeimat vastutusmäära. veendumuskindlust, enesele truuksjäämist
tüüpkujude teravale kokkupõrkele, panustades samas üsna tihti ka 1930. aastate rahvatükkide faktuurile. Valitsev vulgaarsotsioloogiline tõlgendusmall tõrjus lavalt koomika ja repertuaarist lääne klassika; rahvuslikku omaklassikat tabas nn. ümberhindamise laine. Näiteks nõuti Tammsaare „Tõe ja õiguse” IV osa dramatiseeringult ja lavastuselt „Pankrot” Draamateatris (lav. Andres Särev, 1950) kodanliku moraali laostava mõju näitamist jms. (Kivirähk 1994: 21–22), põhimõtteliselt ei muutnud lavastaja aga midagi (Rummo 1996: 71) ja näitlejad mängisid etenduste käigus ikkagi Tammsaare sõna ja mõtet. 1950. aastate keskel hakkas ühiskonna üldise liberaliseerumise taustal eesti teatri elujõud mõnevõrra taastuma: teatrite võimalused mängukava koostamisel muutusid vabamaks ja eeskätt (rehabiliteeritud) rahvuslik klassika tõi vahepeal teatrist võõrdunud
et iga alaealine isik on juba selle asjaolu tõttu objektiivselt võimetu kurjategijale vastu hakkama. Palju sõltub siin ründe liigist, situatsioonist, kurjategija ja kannatanu isiksusest. Kuid sagedamini on tegemist siiski objektiivselt vastupanuks võimetute isikutega, või vähemalt, füüsiliselt küll võimekate, kuid olukorra ohtlikkusest, kuhu ollakse sattunud, mitte küllaldaselt aru saadavatega.137 Alaealisi, kes on kannatanud täiskasvanute pereliikmete peksmise ja laostava mõju all, tuleb isoleerida. Seda võib vaadelda profülaktilise vahendina. Sekkumine nooruki saatusesse võib olla seotud tema elutingimuste kardinaalse muutmisega. Teatud juhtudel võib tõstatada küsimust vanemaõiguste äravõtmisest; kui alaealist perekonda jätta ei saa, võib teda paigutada internaati või anda teistele sugulastele. Raskendavaks momendiks on info saamise keerukus alaealiste vastu ettevalmistatavate või juba teostatud vägistamiste ja kõlvatute tegude kohta
pesitsema, toitudes verest ja hingetõmmetest... Mida arvavad nüüd need toredad moesõnad, mis saksa keeles veel peenemalt kõlavad? Universaal, Igavene, Absoluut, Transtsendentaalne? Oi, kuidas nad peavad punastama ja nihelema, kui nad põrkavad kokku laostava ja rögiseva surmaga... (Adub, et Tatjana on endast väljas.) ei muidugi, muidugi ma olen nii taktitu. TATJANA: Ma mõtlen sel kellaajal aias olles alati Ljubovi peale... Ükskord, natuke enne seda, kui Ljubov suri, korraldas Mihhail seal, selles metsasalus kohe siin lähedal lõkketule, ja me tõime Ljubovi tõllas aeda nagu kuninganna, kes sõidab ballile...
annaabi.ee 
