ajal näha imelisi vaatemänge ANDY GOLDSWORTHY kasutas materjalidena kive, puulehti ja oksaraage ning valis tegevuspaigaks metsa või ranna Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. ROBERT SMITHSON sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"( 1970) Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar Christo ja Jeanne- Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära. Nad valisid sissepakkimiseks suuremõõtmelisi ehitisi või maastikuelemente nagu puud, sillad, hooned jne. Sissepakkimiseks kasutatud kangas ja sissepakitud objektid moodustasid täiesti uusi vorme ja said seeläbi hoopis uue • MICHAEL HEIZERI lasi Los Angelese maakunsti muuseumi sissekäigutee peale paigutada 340 tonni kaaluva kivirahnu
ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. Tuntuimad esindajad Michael Heizer, Richard Long, Robert Morris, Dennis Oppenheim. Robert Smithson (1938-1973, ameerika maakunsti pioneer). "Spiraalmuul" asub madalas Suures Soolajärves Utah´ osariigis. Buldooseritega ehitatud teos koosneb mustast basaldist, lubjakivist, mullast ja punastest vetikatest, mis kasvavad muidu elutus vees. Spiraal on 450 m pikk ja 4,5 m lai. 11. Missugune näeb välja funktsionalistlik hoone või funktsionalistlik tarbeese? Hoone: hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur
austav, et peale pildistamist viiakse iga kivi ja oksake oma esialgsesse paika tagasi. Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. Robert Smithson sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"(1970). Tema soov oli soolajärve rajatud hiiglasliku spiraali abil esile tõsta selle aluspinna ilusat roosakat värvust. Sügavam idee oli aga pakkuda mõtlemisainet inimese koha üle looduses. Hilisemad maakunstnikud kritiseerisid sellist tegevust kui vägivaldset terroriakti looduse vastu ja mõistsid selle teravalt hukka. Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar Christo ja Jeanne-Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära
austav, et peale pildistamist viiakse iga kivi ja oksake oma esialgsesse paika tagasi. Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. Robert Smithson sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"(1970). Tema soov oli soolajärve rajatud hiiglasliku spiraali abil esile tõsta selle aluspinna ilusat roosakat värvust. Sügavam idee oli aga pakkuda mõtlemisainet inimese koha üle looduses. Hilisemad maakunstnikud kritiseerisid sellist tegevust kui vägivaldset terroriakti looduse vastu ja mõistsid selle teravalt hukka. Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar Christo ja Jeanne-Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära
Walter de Maria joonistas California Majove kõrbesse valge kriidiga kaks paralleelset joont, mille samuti jäädvustas fotole. Rada kasvab kinni, aja jooksul kaovad kriidijäljed aga jäävad fotod, mille müügist on võimalik kulud katta. Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Robert Smithson sai eelkõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"(1970). Tema soov oli soolajärve rajatud hiiglasliku spiraali abil esile tõsta selle aluspinna ilusat roosakat värvust. Sügavam idee oli aga pakkuda mõtlemisainet inimese koha üle looduses. Abielupaar Christo ja Jeanne-Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära. Nad valisid sissepakkimiseks ruuremõõtmelisi ehitisi või maastkuelemente nagu puud, sillad, hooned jne. Sissepakkimiseks kasutatud kangas ja sissepakitud objektid moodustasid täiesti
Kui teosel puudub kindel vorm. Näiteks Robert Morris tõi näituseeksponaatide hulka mulda. 3. Millisel maal tekkis arte povera? Mida see nimetus tähendab? Mille järgi see nimi on pandud? Itaalias. Ehk vaene kunst. Eelistati odavaid ja hüljatud materjale. 4. Kuhu rajati enamasti maakuntsi objekte? Kuidas laiem publik neist osa sai? Rajati näiteks kõrbetesse või üldse kuhugi looduskeskkonda. 5. Milline oli Robert Smithsoni kuulsaim maakunstiteos? Kruusast kuhjatud spiraalmuul ühes madalas soolajärves Utah osariigis. 6. Millega üllatas publikut Christo? Ta sai kuulsaks maakunstnikuna, kuid tema teosed valmisid rahvarikastes kohtades, muutudes seega suursündmuseks ja vaatemänguks. Üks taoline oli siis, kui ta "pakkis sisse" Berliini Riigipäevahoone. 7. Kui teos näituse jooksul kuidagi muutus (näiteks üles sulas, kokku kuivas vms), kuidas me seda siis nimetame? Protsessikunst. 8. Millises vahekorras on kavatsus ja selle meeleline teostus kontseptualismi puhul
veidruse tekitamine on enamasti töömahukas ja kulukas, on kuulsamad maakunstnikud olnud enamasti ameeriklased. Maakunsti teoseid (va. Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. ● ROBERT SMITHSON (1928-1973) Viimastel eluaastatel tegutses peamiselt metsikus looduses. Kuulsaim tema ja üldse maakunsti teos on kruusast kuhjatud spiraalmuul Utah’ osariigi ühes madalas soolajärves (1970, läbimõõt 49 m.). Teos oli eriti efektne õhus vaadatuna ja pildistatuna, kristalliseerunud soolad andsid spiraalile ja kallastele sädeleva raamistuse. ● CHRISTO (s. 1935) Neodadaistina alustades pakkis ta sisse väikeseid objekte. Christot saab vaadelda maakunstnikuna, kuid selle olulise eritunnusega, et tema teosed valmivad enamasti rahvarikastes kohtades ja muutuvad suursündmuseks ning vaatemänguks. Viimastel
muudatuste, nihestuse või veidruse tekitamine on enamasti töömahukas ja kulukas, on kuulsamad maakunstnikud olnud enamasti ameeriklased. Maakunsti teoseid (va. Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. ROBERT SMITHSON (1928-1973) Viimastel eluaastatel tegutses peamiselt metsikus looduses. Kuulsaim tema ja üldse maakunsti teos on kruusast kuhjatud spiraalmuul Utah' osariigi ühes madalas soolajärves (1970, läbimõõt 49 m.). Teos oli eriti efektne õhus vaadatuna ja pildistatuna, kristalliseerunud soolad andsid spiraalile ja kallastele sädeleva raamistuse. CHRISTO (s. 1935) Neodadaistina alustades pakkis ta sisse väikeseid objekte. Christot saab vaadelda maakunstnikuna, kuid selle olulise eritunnusega, et tema teosed valmivad enamasti rahvarikastes kohtades ja muutuvad suursündmuseks ning vaatemänguks. Viimastel
või veidruse tekitamine on enamasti töömahukas ja kulukas, on kuulsamad maakunstnikud olnud enamasti ameeriklased. Maakunsti teoseid (va. Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. ROBERT SMITHSON (1928-1973) Viimastel eluaastatel tegutses peamiselt metsikus looduses. Kuulsaim tema ja üldse maakunsti teos on kruusast kuhjatud spiraalmuul Utah' osariigi ühes madalas soolajärves (1970, läbimõõt 49 m.). Teos oli eriti efektne õhus vaadatuna ja pildistatuna, kristalliseerunud soolad andsid spiraalile ja kallastele sädeleva raamistuse. CHRISTO (s. 1935) Neodadaistina alustades pakkis ta sisse väikeseid objekte. Christot saab vaadelda maakunstnikuna, kuid selle olulise eritunnusega, et tema teosed valmivad enamasti rahvarikastes kohtades ja muutuvad suursündmuseks ning vaatemänguks. Viimastel
annaabi.ee 
