Henry IV haaras trooni Henry VI troonile saades beebi Troonile pretendeeris Yorki Richard Sõja algus Esimene lahing 1455. aastal St Albansi lahing Võitjad Yorkid Kuulutati rahu Lancasterid soovisid kättemaksu Sõja käik 1459 võitlus jätkus Lancasteritel edu Yorki Richard sunniti maalt lahkuma Yorki Richard naases Tõrjus troonilt Lancasterid, sai Inglismaa kaitsjaks Lancasterid kogusid põhjas väed, tapsid Yorki Richardi Troonile sai Yorki vanim poeg Edward Purustas Lancasterite väed Inglise kuningaks sai Edward IV Sõja edasine käik Lancasterite ülestõusud Edward läks tulli Warwicki krahviga Warwick aitas troonile Henry VI 1470 Henry VI 1471 Edward IV 1471 surid Lancasterite ja Yorkide troonipärijad Hukati ka Henry VI Sõja lõpuperiood Rahuperiood kuni 1483 Suri Edward IV Richard tappis Edwardi pojad, haaras trooni Mässud Richardi vastu · Sõja tulemus Mässu võitis Henry Tudor Lancasterite kauge sugulane Henry VII
See nõupidamine muutus hiljem regulaarseks, kusjuures parlament jagunes Edward III valitsusajal kaheks: ülemkojaks (House of Lords) ja alamkojaks (House of Commons). Ülemkoja moodustasid vaimulikud ja suurfeodaalid, kes olid nimemtatud kuninga poolt. Alamkotta saatis iga krahvkond kaks rüütlit ja iga linn kaks kodanikku. Parlamendi nõusolekuta ei tohitnud kuningas makse kehtestada ning aja möödudes hakati seal ka koos kuningaga seadusi vastu võtma. LANCASTERITE VÕIMULETULEK: Aastatel 1154-1399 oli valitsenud Plantagenet dünastia, kelle viimaseks kuningaks oli Richard II. Tema võimuletuleku algul oli täiest hoos 100-aastane sõda Prantsusmaga. Sõda oli kulukas ning vajas palju ressursse, mida saadi talupoegade kurnamisest. Samuti oli Richard II väga karm poliitoponentide suhtes, kuhates mitmed ning saates paljud pagendusse. Üks neist oli Henry Bolingbroke Lancasterite sugusvõsast. Aastal 1399 lahkus Richard II Inglismaalt, et minna Iirimaale.
Wyclif'i õpetust ja täiendasid seda sotsiaalse võrdsuse nõudega. Lollardid valmistasid ette Wat Tyleri ülestõusu (1381) ja reformatsiooni. Rüüstati mõise ja kloostreid, tapeti vaimmulikke ja feodaale. Jõuti Londonini, kus nõuti pärisorjuse ja teokoormiste kaotamist. Kuningas lubas need nõudmised rahuldada, kuid pettis peagi talupoegi ja surus julmalt ülestõusu maha. Aastast 1401 jälitati neid Inglismaal kui ketsereid, paljud pagesid mandrile või Sotimaale. Lancasterite võimuletulek Aastatel 1154-1399 oli valitsenud Plantagenet' dünastia, kelle viimaseks kuningaks oli Richard II. Tema võimuletuleku algul oli täies hoos 100-aastane sõda Prantsusmaaga. Sõda oli kulukas ning vajas palju ressursse, mida saadi talupoegade kurnamisest (mitmed ülestõusud). Samuti oli Richard II väga karm poliitoponentide suhtes, hukates mitmeid ning saates paljud pagendusse. Üks neist oli Henry Bolingbroke Lancasterite suguvõsast (oli ka
liite, kui lasta armunutel koos elada. HIliskeskaeg 1347-1349 katku 1. kõrgaeg Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Pariisis sureb kuni ¾ linna elanikest. Talupoegade rahutused maksude tõstmise tõttu: 1358 Zakerii ülestõus, 1381 Wat Tyleri ülestõus. 1337-1453 saja-aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. 1455-1485 rooside sõda. Valged ja punased roosid, atentaate on palju, mõlemad perekonnad 1485. aastaks rüüstatud, võimule tuleb hoopis Lancasterite perekonna kauge sugulane Henry VII Tudor 1453 sõda lõpeb Prantsusmaa võiduga 15. saj. lõpuks oli nii Prantsusmaal kui Inglismaal kehtestatud tugev kesvõim, feodaalne killustatus säilis aga Saksa rahva Püha-Rooma riigis, seda riiki juhtis kuurvürstide poolt valitud keiser, kellel aga puudus sisuline võim, keiser Karl IV kirjutab alla Kuldbulla 1356, millega keiser kindlustab kuurvürstide õigused oma piirkondade valitsemiseks Ida-Euroopa
Wyclif'i õpetust ja täiendasid seda sotsiaalse võrdsuse nõudega. Lollardid valmistasid ette Wat Tyleri ülestõusu (1381) ja reformatsiooni. Rüüstati mõise ja kloostreid, tapeti vaimmulikke ja feodaale. Jõuti Londonini, kus nõuti pärisorjuse ja teokoormiste kaotamist. Kuningas lubas need nõudmised rahuldada, kuid pettis peagi talupoegi ja surus julmalt ülestõusu maha. Aastast 1401 jälitati neid Inglismaal kui ketsereid, paljud pagesid mandrile või Sotimaale. Lancasterite võimuletulek Aastatel 1154-1399 oli valitsenud Plantagenet' dünastia, kelle viimaseks kuningaks oli Richard II. Tema võimuletuleku algul oli täies hoos 100-aastane sõda Prantsusmaaga. Sõda oli kulukas ning vajas palju ressursse, mida saadi talupoegade kurnamisest (mitmed ülestõusud). Samuti oli Richard II väga karm poliitoponentide suhtes, hukates mitmeid ning saates paljud pagendusse. Üks neist oli
Rooside sõja (1455-1487) nime all. Pika ja verise sõja ajal sai kannatada eriti Inglise kõrgaadli esindajad, kes hukkusid lahingutes, sattusid salamõrvade ohvriks või hukati vastaspoole vangidena. 1483 tõusis Inglise troonile Richard III (valitses 1483-1485) Yorki suguvõsast. Kuningas Ricard III langes 1485 toimunud Bosworthi lahingus (olles ühtlasi viimane lahinguväljal tapetud Inglise kuningas), võitis Lancasterite kauge sugulase Henry Tudor. Henry Tudor krooniti ühtlasi Inglise kuningaks Henry VII nime all (valitses 1485-1509) ning alguse sai Tudorite dünastia. Henry VII ajal tugevnes oluliselt kuninga isikuvõim. Piirati tunduvalt kohalike valitsusorganite, aga ka Inglise parlamendi võimu ning saadeti laiali feodaalide relvastatud kaaskonnad ja lasti lammutada neile kuuluvad kindlused. 1487 loodi spetsiaalne kuningast sõltuv nõukogu - Tähekoda, mis
ka Rooside sõja (1455-1485) nime all. Pika ja verise sõja ajal sai kannatada eriti Inglise kõrgaadli esindajad, kes hukkusid lahingutes, sattusid salamõrvade ohvriks või hukati vastaspoole vangidena. 1483 tõusis Inglise troonile Richard III (valitses 1483-1485) Yorki suguvõsast. Kuningas Ricard III langes 1485 toimunud Bosworthi lahingus (olles ühtlasi viimane lahinguväljal tapetud Inglise kuningas), võitis Lancasterite kauge sugulase Henry Tudor. Henry Tudor krooniti ühtlasi Inglise kuningaks Henry VII nime all (valitses 1485-1509) ning alguse sai Tudorite dünastia. Henry VII ajal tugevnes oluliselt kuninga isikuvõim. Piirati tunduvalt kohalike valitsusorganite, aga ka Inglise parlamendi võimu ning saadeti laiali feodaalide relvastatud kaaskonnad ja lasti lammutada neile kuuluvad kindlused. 1487 loodi spetsiaalne kuningast sõltuv nõukogu -
Orleansi linnas saavutati tema juhtimisega võit. Reinesi linna katedraalis krooniti valitsejaks Charles 7. Jeanne d'Arc sattus burgundlaste kätte vangi ning ta põletati tuleriidal. Sõda lõppes aastal 1453, vaid Calais sadamalinn jäi veel inglaste kätte. 28) Võimuvõitlus Inglismaa kuninga trooni pärast Mõlemas riigis puhkes võitlus kuningatrooni pärast. Inglismaal oli Rooside sõda, kus osalesid Yorkid ja Lancasterid. Troonile pääses Lancasterite kõrvalsuguvõsast Henry Tudor. Ta piiras parlamendi võimu ning kontrollis kirikuid. Tema tegevuse ajal hakkas Inglismaa muutuma absolutistliku monarhiaga riigiks. See tähendab et kuningavõimu ei piira miski. Prantsuse kuningas Louis võitles Burgundia hertsogi Charles Südiga. Aastal 1477 purustati Burgundia sõjavägi. Pärast seda polnud neil suurfeodaalide seas vastaseid. Riik hakkas muutuma absolutistlikuks riigiks. Mindi üle alalisele sõjaväele, mis allus kuningale. Inglismaal
, kes tungisid Balkani poolsaarele, kes rajasid sinna ka oma riigi. Tänapäeval on lõunaslaavlaste järeltulijad horvaadid, serblased, sloveenid. Araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Lähis Ida ( 7. sajandil ). Bütsantsi riik püsis 15. sajandini. 2) Võimuvõitlus Inglismaa kuninga trooni pärast ( 29) Mõlemas riigis puhkes võitlus kuningatrooni pärast. Inglismaal oli Rooside sõda, kus osalesid Yorkid ja Lancasterid. Troonile pääses Lancasterite kõrvalsuguvõsast Henry Tudor. Ta piiras parlamendi võimu ning kontrollis kirikuid. Tema tegevuse ajal hakkas Inglismaa muutuma absolutistliku monarhiaga riigiks. See tähendab et kuningavõimu ei piira miski. Prantsuse kuningas Louis võitles Burgundia hertsogi Charles Südiga. Aastal 1477. purustati Burgundia sõjavägi. Pärast seda polnud neil suurfeodaalidele vastaseid. Riik hakkas muutuma absolutistlikuks riigiks. Mindi üle alalisele sõjaväele, mis allus kuningale
annaabi.ee 
