Rühivead Rühivea liigid • Küfoos • Lordoos • Skolioos • Lameselgsus • Kõverkaelsus Küfoos ehk kumerselgus • Tahapoole suunatud lülisamba kõverdus rinna- ja ristluuosas • Kujuneb välja 21-22 eluaastaks • Õlad ripuvad ette alla • Ettevõluv kõht • Pea painutatud ette alla • Lihaskonna toonus: • Rinnaosa lihased ülepinges • Selja ülaosa lihased ja selgroosirgestajad alatooonuses Lordoos ehk nõgusselgus • Lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole • Kujuneb välja 12 eluaastaks
Rühivead Kairo Kuuse Rühivead on näiteks: Dünaamiline ( liikumisel ) Staatiline (seismisel ) Küfoos (kumerselgsus ) Lordoos (nõgusselgsus) Skolioos(lülisamba kõverdumine külgsuunas ) Lameselgsus Kõverkaelsus Rühivigade tekkepõhjused Kaasa sündinud 5-10% à Kõverkaelsus (tuharseisus) à X ja O jalgsus à Seljaaju funktsionaalsed häired, mis tingivad erineva lihastoonuse à Luustumishäired, mis tingivad luude ja lülisamba vale arengu à Nägemispuue, mis soodustab küfoosi teket Ülekaal Nõgusselgsuse soodustaja à Nõrk lihatoonus à Soodustab lamppöia teket VALE JALATS JA LAI RIIETUS à
Ülekaal Istuda heas asendis Olulised vanused rühihäirete Vale jalats Kehahoiak sirge tekkimiseks on 5 - 6 - 8 - 9 - 10 Luustumishäired Mitte liiga raske kott Emotsioonid Kaasasündinud Olemus Võimalikud tagajärged Lordoos ehk nõgusselg Lameselgsus Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas Nõgusselgseus Küfoos ehk ümarselgsus Kühmselgsus Peahoiak Peamised rühivead on:
Vaagen: selja- ja kõhulihased Nimmeosa: selja- ja kõhulihased, reielihased 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? · Nõgusselgsus: reie- ja nimmelihased ülipinges, kõhu- ja tuharalihased alatoonuses, võivad tekkida nimmevalud · Küürselgsus: lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, pea ettepainutus. Rinnaosa lihased ülipinges, selja ülaosa alatoonuses. · Lameselgsus: kõik l/s füsioloogilised kõverused, l/s liikuvus ja amortisatsioonivõime on väheneneud. · Vildakselgsus: lülisamba külgsuunalised kõverused, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades. Võib tekkida skolioos. Kõveruse poolel olevad lihased on ülepinges, vastaspoolel on lihased lõtvunud. 8. Miks õige rüht on kasulik? 1. Luud ja liigesed on õiges asendis 2. Vähendab liigesepindade kulumist 3. Vähendab l/s ülekoormust 4
· tagumine jalg põlve kohast välja sirutatud · silmad vaatavad silmade kõrgusele · jalgade liikumine algab puusast, läbi reie ja sääre, üle kanna sujuvalt päkale · õlad lõdvestunud, ei kõigu; kätel väike vaba liikumine Kingad: · ei tohiks kanda üle 2cm · peoking 3cm ( võib rohkem, kui jalavõlv on ilus ) · lapse esimene king 0,3cm · mängueas 1cm · meestel on lampjalgus tõenäolisem, sest nad ei kanna kingi Suuremad rühivead: · lameselgsus/sirgeselgsus lastel, kes jätavad vahele roomamise perioodi, jalad arenevad kiiremini kui õlad ( treenida roomamismängudega ) · kumerselgsus passiivsed lapsed, abaluud väljas, pea eespool · nõgusselgsus suur nimmenõgusus, esineb tüsedatel, lööb välja pubekaeas · vildakselgsus lülide ogajätked ei asetse ühel joonel, nihkunud · üleüldine lõtvus Harjutusi õlgadel, kaelale, kätele, küljele jne jne:
tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa (trapets- ja romblihas) ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Kaelapiirkonna staatikahäired, mis tekivad pea ebaõigest asendist, põhjustavad väsimust, nõrkust lihastes, valu ülajäsemetes, häireid aju verevarustuses, millega kaasnevad pearinglus ning valud. Kehahoiaku tõttu vähenevad rindkere mahtuvus ja liikuvus, mis raskendab kopsude ja südame normaalset talitlust. Lameselgsus - nimetatakse rühihäiret, mille korral on kõik lülisamba füsioloogilised kõverused vähenenud. Lameselgsuse korral on vähenenud lülisamba normaalne liikuvus (painduvus) ja amortisatsioonivõime. Vildakselgsus - lülisamba külgsuunalisi kõverused, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades. Lülisamba külgkõverusele võib lisanduda veel lülikehade pöördumine, millest tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Vildakselgsuse korral on kehapoolte lihastoonus erinev
Ägeda alaseljavalu puhul on esimesteks eesmärkideks valu leevendamine ning võimalikult peatne sportimise jätkamine. Valuravis on efektiivseks osutunud pidev soojakott. Treeningutele tagasi tulles peaks endisele koormustasemele jõudma järk- järgult. Rühihäired Rüht ehk kehahoiak on viis, millega säilitatakse keha vertikaalasend. Eest-taha võivad esineda järgmised rühihäired: kühmselgsus;nõgusselgsus ;kumerselgsus; lameselgsus. Rühihäirete tekke peamised põhjused on: keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil; vale tööasend; kehatüve lihaste nõrkus( ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asendis); ihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel, nt tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordiala spetiifilise iseloomuga. Rühihäired mõjuvad olla ebasoodsalt mitmete organite funktsioneerimisele: väheneb
kehaehitust järgiv ergonoomiline tool, millel saab muuta istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet. Kõndimine ja seismine ei avalda seljale nii kahjustavat mõju kui istumine. ÕIGE RÜHT · Lülisamba füsioloogilised kõverused õige kujuga · Kehaosade sümmeetriline asend · Lihastoonus võrdne mõlemal pool RÜHIVEAD · Küfoos (e. kumerselgsus) · Lordoos (e. nõgusselgsus) · Kõverkaelsus · Skolioos (lülisamba kõverdumine küljele) · Lameselgsus MIDA TEHA? Erinevate treeningute ja harjutustega, erinevaid lihaseid treenides, on võimalik on rühivigasid parandada. Näiteks küfoosi puhul tuleks treenida trapets- ja romb lihast ning selgroosirgestajalihaseid; lordoosi puhul kõhu- ja tuharalihaseid. MINU RÜHIVEAD Õnneks on mul vedanud hea rühiga. Üritan alati selg sirge ning õlad taga käia. Ka otseseid rühivigasi pole avastatud. KOKKUVÕTE
turse põlvliigese sisemisel poolel Välise meniski vigastuse korral on valu välisküljel, sümptomid on üldjoontes sarnased. 3) Mida kujutavad endast rühihäired? Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: kühmselgsus - süvenenud on rinnaküfoos nõgusselgsus - süvenenud on nimmelordoos kumerselgsus - kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud lameselgsus - kõik lülisamba kõverdused on lamendunud ja vaagna kaldenurk vähenenud Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Kui vlidakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Rühihäirete tekke peamised põhjused: Keha raskuskeskme muutmine kasvuspurdi perioodil ebaõige tööasend kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus
ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget seejuures ei vajata. Rinnaküfoos ehk kõverdus taha hakkab välja kujunema u poole aastastel lastel istuma asudes, püsti tõustes aga nimmelordoos ehk kõverdus ette. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: · kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos; · nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos; · kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud; · lameselgsus kõik lülisamaba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähenenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Kui vildakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fi kseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised: · keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil; · ebaõige tööasend;
korral, sest nõrgad lihased ei suuda hoida keha normaalses asendis, rikkudes kehaosade paiknemist üksteise suhtes. Rühivead Lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosa suurenenud või vähenenud loomulikke kumerusi, samuti külgkõverusi nimetatakse rühivigadeks. Rühivead jaotatakse: struktuursed (ehituslikud) ja funktsionaalsed (talituslikud). Passiivne rüht – üldine lõtvus Lameselgsus Kumerselgsus: - kühmselgsus (küfoos) - Ümarselgsus Nõgusselgsus Skolioos = vildakselgsus – lülisamba kõverdumine külgsuunas. Struktuurne skolioos: Idiopaatiline – 95% Neuromuskulaarne Kongenitaalne Sidekoehaiguste poolt tingitud Traumajärgne Kasvatajatest tingitud jne Koolieas Halb päevarežiim Kauaaegne istumine ebaõiges asendis Istumine ebasobivas pingis
- hoiab ära lülisamba fi ksatsiooni ebanormaalses asendis, - hoiab ära väsimuse teket, - hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid, - hoiab ära seljavalu ja lihasvalud, - aitab kaasa heale väljanägemisele. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: - kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos, - nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos, - kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud, - lameselgsus kõik lülisamba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähenenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised: - keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil, 31 - ebaõige tööasend, - kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asendis,
- aitab kaasa heale väljanägemisele. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: - kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos, Rühihäired esine- - nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos, vad nii eest-taha- - kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suu- kui ka küljesuunas renenud, - lameselgsus kõik lülisamba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähe- nenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselg- suseks. Kui vildakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised
annaabi.ee 
