Tuura rahvapäraste nimede seas on tuurakala, tuurkala, tüdi, sammikala, samb ja tüürakala. Välimus Kiilukujuline lamenenud pea. Silmad on väiksed, pisut ovaalse kujuga, messingkollase vikerkestaga. Suu väga väike. Tavaliselt 1...2 m pikkune. Kaalub keskmiselt 150 kg. Kere on piklik. Keha paistab viietahuline. Palju väikesi rombikujulisi luunaaste selja- ja küljekilbiridade vahel. Kasvades luukilbid lamenduvad ja nende paiknemine kehal jääb hõredamaks. Elupaik Teda võib kohata Euroopa vetes Vahe- ja Mustast merest kuni Nordkapini ja sealt edasi kuni Põhja-Ameerika idarannikuni välja. Eestis oli peamiseks tuura kudejõeks Narva jõgi. Ohustatus Kaitsestaatus: äärmiselt ohustatud (III kat.) Põhjuseks: ülepüüdmine liha ja marja saamiseks 1982.a võeti Euroopas kaitse alla. Arvatakse olevat alles umbes 400.
b) fosfaadijahu toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 3) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel. K suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. K suurendab taimede põua ja külmakindlust. K puudujääk - lehetipud on kollased, varred nõrgad ja lamenduvad. K puudujääk esineb kõikidel liiva- ja soomuldadel. Ei esine savirikastel muldadel. Loomasöödas peaks K olema 1,5-2% kuivaines. K varu Eesti muldades 10-60 t/ha, suurem savimuldadel. Sellest K hulgast on taimedele omastatav 10-15%. Väetisena mulda antud kaaliumist omastavad taimed 40-70%. K väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne max toimainehulk ei tohiks olla suurem kui 120 kg/ha. K- väetiste liigid : a) kaalisool toodetakse toorsooladest. Cl rikas happeline väetis
Seepärast tarvitatakse toiduks 5-8 päeva vanuseid vilju, mis tavaliselt kaaluvad 100-500 grammi. Patissoni viljad sobivad hästi marineerimiseks. 2.12.2012 Ilukõrvits on samuti hariliku kõrvitsa teisend. Ta on üheaastane ronitaim, keda kasvatatakse sõrestikul või kolmest teibast tehtud püramiidil. Tema viljad on väikesed ja erksavärvilised, vahel ka kirjud. Kuivatatud vilja võib säilitada kevadeni. Ka õlikõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred lamenduvad ja lehed on rohkem lõhestunud kui kõrvitsal. Tema viljad on keskmise suurusega, kõrvitsakujulised. Ilma puitunud kestata seemnetest toodetakse õli, seemnete õlisisaldus võib ulatuda kuni 55%-ni. Suureviljaline kõrvits ehk Cucurbita maxima on tähtsuselt teine kõrvitsaliik. Lõuna-Ameerikas kasvatati teda juba kaua aega tagasi, nüüd on levinud maailmas laialdaselt. Suureviljaline kõrvits on ka ise suur. Tema silinderjate varte pikkus võib ulatuda 5 meetrini. Lehed
Mullastik- toitainerikas, hea aeratsiooniga Niiskus- Valgus- vajab avarat kasvuruumi Haljastusväärtus- Puu võra- koonusjas Okkad- lineaalsed, lamedad, tipust tömbid Käbid- noorelt heleroh kuni purpurpunane Talub linnatingimusi KADAKAS Juniperus Mullastik- vähenõudlikud, sest neil on võimsad juured ja need saavad tungida igalepoole. Niiskus- põuakindlad, Valgus- valgusnõudlikud Haljastusväärtus- meeldiv lõhn ja ilus puit Puu võra- munajas, koonusjas või sammasjas. Roomavad, lamenduvad Lehed- nõeljad, torkivad või pehmed, lineaalsed, eemalehoidvad, asetsevad paariti või kolmekaupa Käbid- ovaalsed, kadakad on kahekojalised või ühekojalised Viljadest ja käbidest saadud õli kasutatakse meditsiinis. JUGAPUU Taxus Mullastik- lubjarikas ja viljakas Niiskus- vähe valgust Valgus- täisvarjus ja poolvarjus Haljastusväärtus- Puu võra- mosaiikne Okkad- kinnituvad spiraalselt, pealt okkad tumeroh, alt heledad Käbid- kahekojalised.
abil. Mao ülemine serv moodustab väikese kõveriku (curvatura ventriculi minor), ta paikneb mao tagaseinal ja on söögitoru valendiku jätkuks. Enne ühinemist maoga söögitoru eesmine osa pöördub terava nurga all üles ja moodustab suure kõveriku (curvatura ventriculi major), mis suundub püüloruse poole. Mao seina ehitus limaskestast, lihaskestast, serooskestast. 1. limaskestal paikneb arvukalt mitmes suunas kulgevaid kurde, eriti siis kui magu on tühi, täismao korral kurrud lamenduvad. Väikese kõveriku piirkonnas leidub pikisuunas kurde, mille abil makku sattunud vedelik võib otse liikuda peensoolde, ilma muu maosisuga kokku puutumata. Seda piirkonda nimetatakse ,,maotänavaks". Mao limaskestas leidub rohkelt näärmeid, mis jagunevad lävise-, maopõhja-, maokeha- ja lukuti näärmeteks. Maopõhjas ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool 12 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
Mao seina ehitus: 1. Mao limaskest paksus on üle mm ● Hallikasroosa, kaetud prismaatilise epiteeliga: pind ei ole sile, vaid moodustab väikesi kumeraid maovälju, toodab lima. ● Maos on hästi arenenud limaskesta alune kiht, tänu millele tekivad mao limasekestal kurrud. ● Arvukalt mitmes suunas kulgevaid kurde, eriti siis kui magu on tühi (kui magu on täis, siis kurrud lamenduvad). ● MAOTÄNAV: väikese kõveriku piirkonnas on pikisuunas kurde, mille abil makku sattunud vedelik võib liikuda otse peensoolde ilma muu maosisuga kokku puutumata. ● Mao limaskest kaitseb end maomahla lõhustava toime eest pidevalt erituva lima abil. Maonäärmed avanevad maoväljadel: 1. maolävise / kardianäärmed:eritavad lima; HCl tootmine tagasihoidlik, sest näärmetel on vähem katterakke kui maokeha ja -põhjanäärmetes.
antigeene. Vereplasma sisaldab vastavalt antideenidele antikehasid. Peamine funktsioon: Hingamisgaaside transport organismid hemoglobiini abil. Leukotsüüdid Iseloomulik: Neil on võimalik veresoonkonnast väljuda ilma, et tegu oleks veresoone seina kahjustusega. Organismi kaitse patogeensete sissetungjate eest. Üldine roll – immunoloogiline kaitse. Endoteliaalsed rakud kahjustuse lähedal ekspresseerivad selektiine, valged verelibled püütakse kinni, nad lamenduvad ja liiguvad edasi kudedesse, kus fagotsüteerivad bakteri. Leukotsüütide jaotus: 1. Granulotsüüdid - tegutsevad peamiselt fagotsüütidena. • Neutrofiilsed (40-75%) • Eosinofiilsed (1-6%) - nende arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral. • Basofiilsed (0-1%) - sisaldavad histamiini, mis laiendab vererooni ja parandab verevoolu põletikukohas. 2. Agranulotsüüdid • Lümfotsüütidid • monotsüütidid 9. Vere hüübimise füsioloogia
b) fosfaadijahu toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 21) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel. K suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. K suurendab taimede põua ja külmakindlust. K puudujääk - lehetipud on kollased, varred nõrgad ja lamenduvad. K puudujääk esineb kõikidel liiva- ja soomuldadel. Ei esine savirikastel muldadel. Loomasöödas peaks K olema 1,5-2% kuivaines. K varu Eesti muldades 10-60 t/ha, suurem savimuldadel. Sellest K hulgast on taimedele omastatav 10-15%. Väetisena mulda antud kaaliumist omastavad taimed 40-70%. K väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne max toimainehulk ei tohiks olla suurem kui 120 kg/ha. K- väetiste liigid : a) kaalisool toodetakse toorsooladest. Cl rikas happeline väetis
annaabi.ee 
