puuliikidega konkureerida. Rohelise ebatsuuga kõrval domineerivad sellistes sisemaa metsades veel läänetsuuga (Tsuga heterophylla) ja hiigel-elupuu (Thuja plicata), rannikupiirkonnas aga sitka kuusk (Picea sitchensis).[6] Oregonist lõuna poole esineb väiksema intensiivsusega metsapõlenguid mõnekümne aastase vahega. Selles piirkonnas domineerivad segametsades rohelise ebatsuuga kõrval veel põlengutele vastupidavad, pikaealised ja suured puuliigid, nt suhkrumänd (Pinus lambertiana), kollane mänd (Pinus ponderosa), läänemänd (Pinus monticola), kalifornia lõhnaseeder (Calocedrus decurrens), hiigelnulg (Abies grandis), hõbenulg (Abies nobilis), tore nulg (Abies magnifica) ja hall nulg (Abies concolor). Hajusalt esineb ka teisi puuliike, näiteks suurimad rohelised ebatsuugad kasvavad koos ranniksekvoiadega (Sequoia sempervirens). Leviku ülempiiril esineb koos temaga ka Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana). Laialdane rohelise ebatsuuga raiumine on
rumeelia 40.eluaastat,võib olla hele-, vähenõudlikud mulla toitainete Sunda saarestikuni; mänd (Pinus peuce); Suhkrumänd (Pinus kollakas- ja tumepruun. sisalduses, pinnatulekahjustusi teiselpool ekvaatorit lambertiana); Seeder- ja põhklimännid!; Sirgekiuline, tihedus võrde kannatavad hästi, 2' lõunalaiuseni; Euroopa seederämnd (Pinus cembra); Siberi vaigusisaldusega- 450-750 hiliskülmakindlad. Põhja-Ameerikas. seedermänd (Pinus cembra ssp. sibirica); Korea
jt.) või kahe kitsa tiivaga (Chamaecyparis, Cupressus, Thuja, Sequoiadendron, Sequoia sp. jt.). Valminult asuvad käbid puudel; a) püstiselt ja lagunevad nii, et puule jääb vaid käbiroots (Abies, Cedrus sp.); b) ripuvad ja seemned varisevad käbide avanedes (Pseudotsuga, Picea, Pinus, Tsuga sp. jt.); c) kasvavad mitmes suunas ümber võrse kuid ei ripu (Larix, Pinus sp. jt.). Käbid võivad olla mõõtmetelt üsna suured (Pinus lambertiana kuni 70 cm) või üsna rasked (seedermännid). Okaspuude harunemine on monopodiaalne, võra on enamasti koonusjas või laikoonusjas, ekstreemsetes kasvuoludes ka ebakorrapärane, madal kuni roomav. Okaspuid kasvab põhjapoolkeral arvukalt 50-70 kraadi põhjalaiuse vahel, moodustades okasmetsade e. taiga vööndi, milline on maismaa taimestikuvöönditest suurim. Okaspuud on tähtsal kohal majanduses, neist valmistatakse saematerjali, puitplaate, spooni, tselluloosi,
(Abies, Picea, Pinus, Pseudotsuga, Larix, Tsuga sp. jt.) või kahe kitsa tiivaga (Chamaecyparis, Cupressus, Thuja, Sequoiadendron, Sequoia sp. jt.). Valminult asuvad käbid puudel: a) püstiselt ja lagunevad nii, et puule jääb vaid käbiroots (Abies, Cedrus sp.); b) ripuvad ja seemned varisevad käbide avanedes (Pseudotsuga, Picea, Pinus, Tsuga sp. jt.); c) kasvavad mitmes suunas ümber võrse kuid ei ripu (Larix, Pinus sp. jt.). Käbid võivad olla mõõtmetelt üsna suured (Pinus lambertiana kuni 70 cm) või üsna rasked (seedermännid). Okaspuude harunemine on monopodiaalne, võra on enamasti koonusjas või laikoonusjas, ekstreemsetes kasvuoludes ka ebakorrapärane, madal kuni roomav. Okaspuid kasvab põhjapoolkeral arvukalt 50-70 kraadi põhjalaiuse vahel, moodustades okasmetsade e. taiga vööndi, milline on maismaa taimestikuvöönditest suurim. 92. Hõimkond katteseemnetaimed Katteseemnetaimed on praegu valitseval kohal maakera taimkattes.
kui alt.. Laikoonusja, vanemas eas kuhikja võraga ja noorelt sileda, halli tüvekoore ning vaigumahutitega, vanemas eas kuni 20 cm paksuse pikilõhedega halli tüvekoorega puu sirgub 25...40 (60) m kõrguseks ja võib saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a. vanuseks.. Areaal: Halli nulu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Washingtonist kuni Mehhikoni. Kasvab mäestikes 1000 kuni 3000 m. kõrgusel, tihti koos teiste okaspuudega; Pinus lambertiana, Pseudotsuga menziesii, Picea pungens, Abies grandis jne. Võrsed: noorelt kollakasrohelised, karvadeta või lühikarvased, läikivad, vanemas eas hallid. Pungad: kollakaspruunid, piklikud, vaigused. Okkad: 4...6 cm pikad, kaarjalt üles suunatud, tipp teravnev, sisselõiketa. Okkad alt ja pealt kogu ulatuses õhulõhedega, hallikasrohelised kuni sinakashallid. Käbid: ovaalsed, 7...12 cm pikad, oliivrohelised kuni tumelillad, kattesoomused lühemad
on aga ligikaudu 15 liiki. Jagatakse kaheks seemnesoomused kokku ja moodustub alamperekonnaks Haploxylon (viieokkalised) ja marjataoline käbi, algul on roheline, hiljem Diploxylon (kaheokkalised). Maailma kõrgeim kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. männiliik on suhkrumänd (Pinus lambertiana) mis Areaal lai - Euraasia kesk- ja põhjaosas, Põhja- vüib kasvada kuni 81 m kõrguseks, suurimate Ameerikas alates 37. l.-k. Külmakindel. puude tüvemaht 150-250 m3. Kasvab P- Ameerika Juurestik pinnalähedane. Talub hästi õhu kuivust lääne osas
Pinus, Pseudotsuga, Larix, Tsuga sp. jt.) või kahe kitsa tiivaga (Chamaecyparis, Cupressus, Thuja, Sequoiadendron, Sequoia sp. jt.). Valminult asuvad käbid puudel: a) püstiselt ja lagunevad nii, et puule jääb vaid käbiroots (Abies, Cedrus sp.); b) ripuvad ja seemned varisevad käbide avanedes (Pseudotsuga, Picea, Pinus, Tsuga sp. jt.); c) kasvavad mitmes suunas ümber võrse kuid ei ripu (Larix, Pinus sp. jt.). Käbid võivad olla mõõtmetelt üsna suured (Pinus lambertiana kuni 70 cm) või üsna rasked (seedermännid). Okaspuude harunemine on monopodiaalne, võra on enamasti koonusjas või laikoonusjas, ekstreemsetes kasvuoludes ka ebakorrapärane, madal kuni roomav. Okaspuid kasvab põhjapoolkeral arvukalt 50-70 kraadi põhjalaiuse vahel, moodustades okasmetsade e. taiga vööndi, milline on maismaa taimestikuvöönditest suurim. 92. Hõimkond katteseemnetaimed Katteseemnetaimed on praegu valitseval kohal maakera taimkattes. Katteseemnetaimede
8. Tähtsamate puuliikide metsakasvatuslik iseloomustus. 8.1 Okaspuud Harilik mänd (Pinus sylvestris) Männi perekond on okaspuude liigirikkaim, kuni 100 liiki. Neist Eestis kasvab looduslikult 1 liik (harilik mänd), introdutseeritud on aga ligikaudu 15 liiki. Jagatakse kaheks alamperekonnaks Haploxylon (viieokkalised) ja Diploxylon (kaheokkalised). Maailma kõrgeim männiliik on suhkrumänd (Pinus lambertiana), mis võib kasvada kuni 81 m kõrguseks, suurimate puude tüvemaht 150-250 m3. Kasvab P- Ameerika lääne osas. Maailma vanim puuliik (tõenäoliselt pikima elueaga taimeliik) on igimänd Pinus longaeva e Pinus aristada var. longaeva. Vanima kasvava puu vanuseks on hinnatud 4790 aastat. Kasvavad Kalifornia idaosas
Laikoonusja, vanemas eas kuhikja võraga ja noorelt sileda, halli tüvekoore ning vaigumahutitega, vanemas eas kuni 20 cm paksuse pikilõhedega halli tüvekoorega puu sirgub 25...40 (60) m kõrguseks ja võib saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a. vanuseks. Tsoon IV. 1872. Areaal: Halli nulu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Washingtonist kuni Mehhikoni. Kasvab mäestikes 1000 kuni 3000 m. kõrgusel, tihti koos teiste okaspuudega; Pinus lambertiana, Pseudotsuga menziesii, Picea pungens, Abies grandis jne. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noorelt kollakasrohelised, karvadeta või lühikarvased, läikivad, vanemas eas hallid. Pungad: kollakaspruunid, piklikud, vaigused. Okkad: 4...6 cm pikad, kaarjalt üles suunatud, tipp teravnev, sisselõiketa. Okkad alt ja pealt kogu ulatuses õhulõhedega, hallikasrohelised kuni sinakashallid. Käbid: ovaalsed, 7...12 cm pikad, oliivrohelised kuni tumelillad, kattesoomused lühemad
annaabi.ee 
