Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lambakarjamaadeks" - 11 õppematerjali

Majandusajalugu referaat
10
docx

Majandusajalugu referaat

1727. aasta seadusega hakati koondama nii talu kui majapidamishooneid ühele krundile. Hoonestatus ülejäänus kruntidelt kadus. Sellest ajast pärineb ka Rootsi praegune maaelanikkonna paigutus. Hooned ei ole jaotunud ühtlaselt, vaid on koondunud suure maavalduse keskmesse. (www.hot.ee) Kokkuvõtteks oli tarastamine Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal tööstusrevolutsiooni ajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks, mis oli majanduslikus mõttes efektivne, sest kadus maa killustatus ning maa sai kindla omaniku ja seda hakati efektiivsemalt kasutama. Kuid nii roosiline see polnud rentnikele, kes olid sunnitud linnadesse kolima ning kaotasid oma elatusallika, kuna tekkis tööjõu ülejääk. Osad talupoegadest olid sunnitud elatise hankimiseks kolima linnadesse asudes palgatöölisena manufaktuuridesse ja tehastesse. Kuigi skandinaavias

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Monarhia
3
docx

Monarhia

laiali. Saba parlament ­ koos alates revolutsiooni algusest. Rahvale ei meeldinud. Kirikukümnis alles, talunikele polnud maad antud, ususallivuse rakendumist polnud. Pika parlamendi liikmed kuulusid automaatselt järgmistesse parlamentidesse. 1653 läbi tänu Cromwellile. Väike parlament ­ Cromwelli parlament. Kõrvaldas need kes talle ei meeldinud. Liikmed olid valitud puritaanide koguduste poolt. Uusaadlik ­ Tarastamine ­ protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks. Puritanism ­ inglismaa kalvinistide liikumine. Kirik tuleb puhastada igast saastast. Tuleb olla tagasihoidlik ja tööd teha. Predestinatsioon ­ ettemääratus. Kõik on ette määratud jumala poole ja inimene ei saa ise midagi teha. Ühed on õndsad ja teised mitte. Schade! Kavaler ­ ümarpeade vastasleerid olev inimene. Kandis uhkeid riideid ja soengut. Ümarpea ­ kodusõjas parlamendi pool olijad. Puritaanid. Kandsid musta ja juukseid oli vähe.

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
Ajaloo kontrolltööks kordamine
5
docx

Ajaloo kontrolltööks kordamine

vabaks osta. Ida-Euroopas ei saanud talupojad ennast vabaks osta ja pidid veelgi rohkem oma isandaid orjama 4.Talupojad ostsid ennast vabaks ja läksid linna elama. Siis koondusid nad manufaktuuridesse palgatöölisteks. 5. Sellepärast et nendes kohtades arenes kaubandus, käsitöö ja rahamajandus ning need riigid olid vabanenud Püha Rooma Keisririigi võimu alt 6.Tarastamine on Inglismaal põllumaade muutmine lambakarjamaadeks. 7.Villast valmistati riiet, purjeriiet. Villa müümisel saadi palju raha, seda osteti palju ja erinevatest kohtadest.Talupoegade elu tegi tarastamine küll väga raskeks, nad aeti oma maaaladelt ära, et need tarastada ja nad pidid minema linna kerjusteks. 8.Kui võlgnikud jäävad tormi kätte või juhtub nendega midagi muud, siis on oht et laenajad ei saa oma summasi tagasi. 32. humanism- inimest väärtustav maailmavaade

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Lamba- ja veisekasvatus
54
pdf

Lamba- ja veisekasvatus

toimub kas intensiivne või vähem intensiivne rohu kasv. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. Ute päevaseks karjamaarohu söömuseks on keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest. Näiteks 10 kg elusmassiga talle söömus on 1-2 kg, 20 kg tallel 2,5 kg, 30 kg tallel 3,5 kg , 40 kg tallel 5 kg ja 50 kg tallel 6 kg karjamaarohtu päevas. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste (eelkõige valge ristiku) segud. Lammaste karjamaad peavad olema kuivad. Märgadel aladel lambaid pidevalt karjatades nad haigestuvad. Karjatamiskoormus kultuurkarjamaadel 8-10 utte/ha. Ühele utele 0,125 ha karjamaad. Hea kultuurrohumaa karjamaarohu toiteväärtuseks kuivaines on 10…10,5 MJ/kg. Tegelik karjatamiskoormus sõltub karjamaade saagikusest. Pool-looduslikel karjamaadel on karjatamiskoormuseks ligikaudu 1-3 utte/ha

Põllumajandus → Loomakasvatus
76 allalaadimist
Konspekt
9
doc

Konspekt

Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega võib arvestada ute päevaseks karjamaarohu söömuseks keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste (eelkõige valge ristiku) segud. Kõrrelistest sobivad timut, punane aruhein, harilik aruhein, karjamaa raihein. karjamaarohu söömus sõltub karjamaarohu värskusest ja see omakorda rohu pikkusest.Lammaste karjamaad peaksid olema lühema rohu pikkusega kevadel ja suvel. karjatamisviisid 1. Karjatamine kogu karjatamissesooni vältel kogu olemasoleval rohumaal (mis mõeldud karjatamiseks)Eelised:· Lihtne viis · Suhteliselt odav, sest vajalik vaid karjamaa

Põllumajandus → Lambakasvatus
244 allalaadimist
Loomakasvatuse arvestus - kokkuvõte olulisimast
32
pdf

Loomakasvatuse arvestus - kokkuvõte olulisimast

Kui lambad on tiinuse ja imetamise ajal laudas ning neid on kavas sööta heinaga, tuleb varuda orienteeruvalt 400 kg heina, 70 kg teravilja ja 10 kg mineraalsööta ute kohta aastas. Heina-silotüübilise söötmise puhul vajatakse ute kohta aastas 800 kg silo, 100 kg heina, 70 kg jõusööta ja 10 kg mineraalsööta. Lammaste karjatamine Kultuurrohumaade rohi. Utt sööb päevas 7-8 kg karjamaarohtu. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, enamasti kultuurrohumaadel. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste segud. Lammaste karjamaad peavad olema kuivad. Karjatamiskoormus kultuurkarjamaadel 8-10 utte/ha. Ühele utele 0,125 ha karjamaad. Karjatamiskoormus sõltub karjamaade saagikusest. Koplite tarastamine. Karjatamisviisid: Karjatamine kogu karjatamisperioodi vältel olemasoleval rohumaal. Kopliviisiline e rotatsiooniline – 3-8 koplit. Segakarjatamine – karjatatakse eri liiki loomi (nt veised ja lambad). 3

Põllumajandus → Põllumajandus
41 allalaadimist
Ajaloo mõisted
14
docx

Ajaloo mõisted

Suur Siiditee ­ kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S saduff ­ veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud sogun ­ keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis T taoism ­ hiina religioon, mis sai alguse iidsetest loodususkumustest ja mille u aastal 500 eKr viimistles õpetlane Laozi tarastamine ­ Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks teleskoop ­ pikksilm taevakehade vaatlemiseks tempel ­ pühamu terrakota sõdurid ­ põletatud savist inimesesuurused sõdurikujud, mis pandi kaasa Hiina esimesele keisrile tema hauakambrisse u 200 a eKr terror ­ vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus terrorism ­ teadlik vägivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavutada valitsuselt oma nõuete täitmist tippkohtumine ­ riigipeade kokkusaamine

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
Ajaloo mõisted
17
docx

Ajaloo mõisted

Suur Siiditee ­ kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S saduff ­ veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud sogun ­ keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis T taoism ­ hiina religioon, mis sai alguse iidsetest loodususkumustest ja mille u aastal 500 eKr viimistles õpetlane Laozi tarastamine ­ Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks teleskoop ­ pikksilm taevakehade vaatlemiseks tempel ­ pühamu terrakota sõdurid ­ põletatud savist inimesesuurused sõdurikujud, mis pandi kaasa Hiina esimesele keisrile tema hauakambrisse u 200 a eKr terror ­ vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus terrorism ­ teadlik vägivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavutada valitsuselt oma nõuete täitmist tippkohtumine ­ riigipeade kokkusaamine

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Ajaloo mõisted
25
rtf

Ajaloo mõisted

Suur Siiditee ­ kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S saduff ­ veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud sogun ­ keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis T taoism ­ hiina religioon, mis sai alguse iidsetest loodususkumustest ja mille u aastal 500 eKr viimistles õpetlane Laozi tarastamine ­ Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks teleskoop ­ pikksilm taevakehade vaatlemiseks tempel ­ pühamu terrakota sõdurid ­ põletatud savist inimesesuurused sõdurikujud, mis pandi kaasa Hiina esimesele keisrile tema hauakambrisse u 200 a eKr terror ­ vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus terrorism ­ teadlik vägivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavutada valitsuselt oma nõuete täitmist

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
14 allalaadimist
Keskaeg
22
doc

Keskaeg

Toodang ­ turg ­ raha. Samas tekkis talupoegadel võimalus ennast pärisorjusest vabaks osta ( Lõuna- ja Lääne ­ Euroopas ). Linnadesse tekkisid manufaktuurid ehk käsitööettevõtted. Palgatöölisteks olid tavaliselt endised talupojad. *investeerimine ­ raha paigutamine hoiule kuhugi majanduslikku tegevusse, eesmärgiks saada tulu. Tarastamine ­ Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks. Tänu tarastamisele vaesus suur hulk Inglismaa talupoegi ( suurenes järsult kerjuste hul ) ja nad kolisid linna lootes leida sealt tulusat teenistust . *pangandus. Tekkisid pankurite perekonnad. Fuggerid ­ suguvõsad, mis tegelesid pangandusega. Medicid ­ tegelesid pangandusega Itaalias. Pilet 12. 1) Islam ­ muhamed, teke, põhiõpetus (11) Araablased kuuluvad semiidi rahvuste hulka. Nende elualaks oli araabia poolsaar. Peamised tegevusalad olid karjakasvatamine ( beduiinid ),

Ajalugu → Ajalugu
116 allalaadimist
Lambakasvatus
54
pdf

Lambakasvatus

Pool-loodusliku rohumaa karjasööda energeetiline toiteväärtus on madalam (8,5...9,5 MJ/kg/KA) kui kultuurrohumaade energeetiline väärtus (10...10,5 MJ/kg/KA).. Näiteks rannarohumaade karjatamiskoormuseks pakutakse Lotmani andmeil (1996) 1,8-3,3 lammast hektaril. Lammaste karjatamine rannarohumaadel aitab efektiivselt vähendada kadaka, kibuvitsa ja teiste põõsaste pealetungi. 36 Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste (eelkõige valge ristiku) segud. Kõrrelistest sobivad timut, punane aruhein, harilik aruhein, karjamaa raihein. Lamba karjamaarohu söömus sõltub karjamaarohu värskusest ja see omakorda rohu pikkusest. Lammaste karjamaad peaksid olema lühema rohu pikkusega kevadel ja suvel. Tabel. Lambakarjarohu soovitav pikkus erinevatel perioodidel (The Modern Shepherd, 1990) Sesoon Rohu pikkus, cm Seletus

Põllumajandus → Lambakasvatus
107 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun