Kõikidele seljaaju kahjustuse kahtlusega haigetele manustatakse esimese 12 tunni jooksul glükokortikoidhormooni (prednisoloon), mis alandab turset ning säästab seeläbi seljaaju edasisest kahjustusest. Kuna seljaaju traumaga inimene ei saa ennast tavaliselt liigutada, siis on eriti tähtis pidev asendi muutmine, et vältida lamatisi ning ennetada kopsupõletikku ning vajavad pidevat abi. Muus osas on ravi sümptomaatiline ehk vaevusi leevendav (lihaslõõgastid, valuvaigistid jne). Seljaaju kahjustused ei parane. Mõne kuu vältel võib kahjustatud piirkonna funktsioon mõneti paraneda (kuna seljaaju turse alaneb), kuid mitte enam. Kahjustus, mis püsib 6 kuud peale traumat, ei parane.
tuleb teostada kõval alusel, fikseeritud kaelaga (spetsiaalne tugi ehk "kaelakrae"). Esmalt tagatakse elutähtsad funktsioonid - südametegevus ja hingamine. Kõikidele seljaaju kahjustuse kahtlusega haigetele manustatakse esimese 12 tunni jooksul glükokortikoidhormooni (prednisoloon), mis alandab turset ning säästab seeläbi seljaaju edasisest kahjustusest. Kuna seljaaju traumaga inimene ei saa ennast tavaliselt liigutada, siis on eriti tähtis pidev asendi muutmine, et vältida lamatisi ning ennetada kopsupõletikku. Muus osas on ravi sümptomaatiline ehk vaevusi leevendav (lihaslõõgastid, valuvaigistid jne). Prognoos Seljaaju kahjustused ei parane. Mõne kuu vältel võib kahjustatud piirkonna funktsioon mõneti paraneda (kuna seljaaju turse alaneb), kuid mitte enam. Kahjustus, mis püsib 6 kuud peale traumat, ei parane. Mida kõrgem on kahjustus, seda raskemad on tagajärjed. Ülemise kaelaosa kahjustusega haiged saavad kergesti kopsupõletiku, mis võib viia surmani
Lisaks narkootilistele ravimitele aitab kõhukinnisuse tekkimisele kaasa füüsilise aktiivsuse puudumine, vähenenud vedeliku-ja toidutarbimine, seetõttu tuleb patsiendile anda profülaktilisel eesmärgil lahtisteid, mis aitavad vältida rooja kivistumise potensiaalset probleemi. Lamatised- Üldine jõuetus, vähenenud liikumine, vähenenud toidutarbimine, vitamiin C puudus ning meelte tundlikkuse vähenemine võivad tekitada surijal lamatisi. Lamatiste vältimiseks tuleks muuta regulaarsete ajavahemike järel haige asendit. Kuigi lamatiste vältimine on oluline, on veelgi olulisem surijale rahu ja mugavuse võimaldamine elu lõpuperioodil. Surijad on sageli väga tundlikud igasuguse surve suhtes, neid häirib näiteks juba voodiriiete surve kehale ja on vaja suurt kannatlikkust ning osavust, et aisata patsiendil tema elu viimastel päevadel ja tundidel end voodis mugavalt tunda.
alusel, fikseeritud kaelaga (spetsiaalne tugi ehk "kaelakrae"). Esmalt tagatakse elutähtsad funktsioonid - südametegevus ja hingamine. Kõikidele seljaaju kahjustuse kahtlusega haigetele manustatakse esimese 12 tunni jooksul glükokortikoidhormooni (prednisoloon), mis alandab turset ning säästab seeläbi seljaaju edasisest kahjustusest. Kuna seljaaju traumaga inimene ei saa ennast tavaliselt liigutada, siis on eriti tähtis pidev asendi muutmine, et vältida lamatisi ning ennetada kopsupõletikku. Muus osas on ravi sümptomaatiline ehk vaevusi leevendav (lihaslõõgastid, valuvaigistid jne). eljaaju kahjustused ei parane. Mõne kuu vältel võib kahjustatud piirkonna funktsioon mõneti paraneda (kuna seljaaju turse alaneb), kuid mitte enam. (http://www.inimene.ee). 3.4. Peatrauma ravi Oluline on välja selgitada (võimaluse korral) trauma tekkemehhanism ja aeg, kas esineb/esines teadvusekaotust, oksendamist, peavalu, mäluhäireid, krampe jms, kas inimene
· võimetus aru saada kõnest ja/või ennast tunni tagant väljendada · julgusta sügavalt hingama ja köhima · põie töö häired · rahulda toidu ja vedeliku vajadus · valu · pane paika kommunikatsiooni meetodid · meeleolu langus · taga hea nahahooldus, enneta lamatisi · enesevigastuse oht · kasuta vajadusel abivahendeid · lamatiste tekke oht · toeta, julgusta ja kiida patsienti · alatoitumuse oht · paigalda tugisukad (hoiavad ära trombide · infektsiooni tekkimise oht tekke jalgades · kontraktuuride tekkimis oht · enneta liigese liikumise vähenemist
viimast saab parandada, kasutades, näiteks, proteesiliimi. Ka hambaarsti juurde minekut on võimalik organiseerida soovi korral. Patsient toitub regulaarselt ja toitumisega üldiselt probleeme ei ole. Suuri kaalumuutusi ei ole esinenud, sest toitumine on regulaarne. SUUÕÕNEHAMMASTE SEISUND Patsiendil on puudulik hammastik, hooldab võimaluse piirides proteese iseseisvalt. NAHK Patsiendil ei ole väidetavalt esinenud haavandeid ega lamatisi viimase 90 päeva jooksul. Patsiendi nahk on kuiv ja seega vajab pidevalt niisutamist kreemiga. Patsient määrib ennast osaliselt iseseisvalt, vahest kasutab kõrvalist abi. AKTIIVNE TEGEVUS Ärkvel on patsient koguaeg, vahel teeb lõunased uinakud. Tegevusest eelistab raamatute ja ajakirjade lugemist, kuulab raadiot ja vaatab telerit. RAVIMID Ravimitest tarvitab patsient Somnols 7, 5 mg, õhtuti. Valude korral saab 400 mg Ibuprofeni ja 1 g Paracetamoli, kokku kolm korda päevas.
nasaalne intubatsioon kestab tavapäraselt oraalsest intubatsioonist kauem ei saa välja tuua olulisi erinevusi eelistamaks ühte varianti teisele. Orotrahheaalse intubatsiooni eelistena võrreldes nasotrahheaalse intubatsiooniga kirjeldatakse väiksemat vigastuste (eriti verejooksude) arvu ning samuti esineb vähem ebaõnnestunud intubatsioone (Elwood et al 2002). Orotrahheaalse intubatsiooni korral esineb võrreldes nasotrahheaalse intubatsiooniga vähem lamatisi ning nende teke on seotud peamiselt intubatsioonitoru mansetiga. Nasotrahheaalse intubatsiooni korral esineb lamatisi ja naha kahjustusi veel ka ninasõõrmetel (Morton jt 2005). Battersby jt (2007) uurimistööst selgus, et nasotrahheaalselt intubeeritud patsientidel võib esineda rohkem akuutset sinusiiti, mis omakorda võib tekitada baktereemiat. 4.2. Ettevalmistus lapse intubatsiooniks 4.2.1. Lapse intubeerimiseks vajaminevad vahendid
Organsüsteemide talitlushäire risk tugi- ja liikumiselundite määratud või para- tamatu passiivsuse tagajärjel. Riskitegurid Teadvuseȱtasemeȱmuutumineȱȱ Ettekirjutatudȱliikumatusȱ LiikumatusȱmehaaniliseȱfikseerimiȬ (immobilisatsioon)ȱȱ seȱtõttuȱ(immobilisatsioon)ȱ Tugevȱvaluȱ Halvatusȱ(paralüüs)ȱ Märkus:ȱ liikumatusestȱ tingitudȱ komplikatsioonidȱ võivadȱ hõlmataȱ lamatisi,ȱ kõhukinnisust,ȱ eritisteȱ peetumistȱkopsus,ȱtromboosi,ȱkuseteedeȱinfektsiooniȱja/võiȱkusepeetust,ȱjõuȱjaȱvastupidavuseȱväheȬ nemist,ȱpüstiasendisȱilmnevatȱmadalatȱvererõhku,ȱliigesteȱliikuvuseȱvähenemist,ȱorientatsioonihäiȬ reid,ȱkehatajuhäireidȱjaȱjõuetust.ȱ 222 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Häiritud liikuvus voodis (00091) (1998, 2006, LOE 2.1) 4. valdkond: aktiivsus/puhkus 2
annaabi.ee 
