Sest nende juurtel elavad mügarbakterid, mis vütavad õhust lämmastiku. 6. Millised ei tohiks olla mullad suviteraviljadel Ei sobi glei-ja õhukesed peapealse mullad. Sobivad kekmise lõimisega, hästi väetatud ja soodsa veereziimiga liivsavi mullad. 7. Millised kartuliegseid hooldamismetoodikaid teate vms. Äestamine, muldamine, lehemädanikutõrje, keemiline umbrohutõrje, kartulimardika häivitamine. 8. 5 agrotehnilist võtet mis parandavad mulla kvaliteeti vms. Lamandumine, põllu tasasus, umbrohtumine, koristusaeg (7-10 päeva on optimaalne), valmimise ühtlikkus. 9. Milline peab olema põld taliteraviljade jaoks ja mis sobiks eelviljaks Taliteravilju kasvatatakse tasastel põldudel, kus ei ole karta pinnavee kogunemist aga eelviljak sobivad põldhein. 10. Millest sõltub see palju me väetame mulda vms.. Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeerivatest saagist, väetiste tugevusest. 1.Taimekasvatus laiemas tähenduses
pinget, võimaldab optimeerida kombainide ja kuivati tööd Koristuskaod *bioloogilised- orgaanilise aine kogunemise enneaegne pidurdumine , terade pinnal bakterid ja seened *mehaanilised Koristuskadude peamised põhjused: *koristamisega hilinemine *agrotehnika puudujäägid( halb mullaharimine, ebaõige külviaeg, vale külvisenorm, vale väetamine, vale sort) *kombaini ebaõige reguleerimine *liigniiske vilja koristamine *muud põhjused Taimedest: varisemine, peade murdumine, lamandumine, ohtelisus, suur põhu mass Agrotehnikast: lamandumine, põllu tasasus, umbrohtumine, koristusaeg , valmimise ühtlikkus Tehnoloogiast: lõikekõrgus, kombaini liikumiskiirus, reguleerimine Ilmast: vihm, rahe, õhuniiskus, tuul , põud Teravilja külvikvaliteet Taimede tihedus- põllul optimaalne arv taimi. Katsed eestis näitavad et optimaalne on 600 taime m2 võimalik saada 6t/ha kui aga 300 taime siis 3t/ha. Korraliku saagi jaoks vähemalt 500 taime m2-l Külvisügavus
19.Nisu olulisus. Tähtsaim toiduteravili maailmas, väga valgurikas, palju aminohappeid ja vitamiine ( B-rühma, PP). 20.Millised on kaks tähtsamat nisu liiki? Harilik nisu ehk pehme nisu ja kõva nisu. 21.Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad? agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik), - sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine. 22.Nisu kasutame milleks? Leiva, makaronide, kookide, alkohoolsete jookide, biokütuse valmistamiseks, loomasöödana, õlgi kasutatakse korvide punumiseks, katuse kattematerjal. 23. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina. 24. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium, fosfor, magneesium. 25.Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola. 26.Nõuded kaerasortidele.
mullakolloididel neeldnud, taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest e) mullavees lahustunud, kergelt omastatavad ka välja uhutavad. Sisaldust väljend; üldsisaldus % või liikuvate elementide sisaldus mg/kg ; mg /100g; mg/l (turbasubstraat) 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses- Lämmastik:Kasv taimedes 0,5- 4% asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete klorofülli jt koostises puudus: kasv pidurdub. Üleküllus- pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi, lamandumine. Fosfor: saagi valmimine 0,1-0,3%, asendamatu nukleoproteiidide, nukleiinhapete, fermentide, vitamiinide koostises, Puudus: kasv aeglustub, saak ei valmi. Üleküllus: lüheneb periood, paraneb seisukondlus, liigne üleküllus saak ennevalmiv. Kaalium: Vastupidamine 0,4-1,6% , kõige kõrgem sisaldus õitsemise ajal. Soodustab sahhariidide sünteesi vee tungimist juurtesse vähendades transpiratsiooni., üleväetus magneesiumi omastamine takistatud, kaaliumi luksustarbmimine.
või mida pole veel suudetud süstematiseerida. Siia kuuluvad ka mõnede kottseente lülieoste staadiumid, kes on sugulise paljunemise võime evolutsioonprotsessis kaotanud või kellel pole seda kindlaks tehtud. Teisseened paljunevad ainult mittesugulisel teel valdavalt lülieostega. Lülieosed arenevad eri seltsi teisseentel kas kerajates mahutites, madalates kausitaolistel lohkudes või hajusalt üle kahjustatava ala. Siia kuuluvad lehtede haigused ja fusarium (tõusmete lamandumine). 3. BAKTERID TAIMEHAIGUSTE TEKITAJATTENA Baktereid leidub looduses kõikjal mullas, õhus ja vees. Bakterid põhjustavad haigusi rohkem põllumajandustaimedel, vähem puudel. Bakterid on üherakulised, klorofüllita organismid. Nende suurus on 3...4 mikromeetrit. Kujult on nad kerajad, ovaalsed, spiraalsed, kepikujulised jne. Mõnedel on vees liikumiseks viburid. Bakterid levivad peamiselt õhu abil, aga ka vee ja loomade (putukate) abil. Bakterid paljunevad pooldumise teel
Harimisügavus 13-15 cm. Koristuskaopõhjused. 5.Kuidas GPS töötab? Sellistel kombimasinatel on nii pii- kui ketastööseadised. Niiskusest tulenevaid koristuskadusid on mitu: terade GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või Piitööseadiste ülesandeks on sügavamate kihtide kobestamine, kasvamine peas, pudenemine, lamandumine, tera rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise töösügavus võib ulatuda kuni 40 cm-ni. Erineva kujuga piiotsa kuivainesisalduse vähenemine varasel koristamisel intensiivse kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt kasutamisel on võimalik mõjutada saadava aluspõhja tasasust päikesekiirguse mõjul
sajandist aeti Eesti rukkist mõisates viina Vene turu jaoks kuni riikliku viinamonopoli kehtestamiseni 19.20. sajandi vahetusel. 19. sajandil, kui Eestisse jõudsid uued põllukultuurid (ristik ja kartul) ning mitmeväljasüsteem, kahanes rukki osakaal 50 protsendilt 30 protsendile. Rukikasvatus Kasvatatakse talirukist, mis talvitub orasena lume all ja suvirukist, mida saab koristada veel samal aastal. Vili koristatakse augustis. Sageli valmistab probleeme lamandumine, mis ei lase rukist koristada kuivalt ja idanemata. Rukkikasvatus Eestis on viimastel aastatel kasvanud. 2005/2006 kasvatatati meil 20 385 tonni rukist, 2007/2008 aga 60 967 tonni. Sellest läks 2007/2008 inimtarbimisse terakaalus 28 544 tonni, tööstuslikku tarbimisse 8301 tonni, seemneks 6257 tonni ja loomasöödaks 1901 tonni. Tarbimine inimese kohta oli tootekaalus jahuekvivalendina 14,3 kg. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste mõisa omanik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg
maailmas kasvatavast nisukogusest), - kõva nisu (tehakse makaronitooteid), - speltanisu. 18. Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad? Mõjutavad mitmed tegurid: - agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik), - sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine. Et kvaliteedinäitajad sõltuvad sordist, jääb teiste tegurite mõju ~ 30% ulatusse. Kasvataja ei saa mõjutada ilmastikku, küll aga teisi tegureid (kasvukoha valik, väetamine, taimekaitse) 19. Nisu kasutame milleks? Nisu kasvatatakse peamiselt leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid: - makarone, - kooke. Nisust valmistatakse mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates õllest kuni viinani.
annaabi.ee 
