koolipingist sõtta. Tegelased, kistud sõjakeerisesse, kus tuleb unustada igapäevaelu tavad, kus koolitarkus ei aita, kus iga mees on enda eest väljas, peavad käituma kui loomad, võideldes ellujäämise eest. Surma nägemine on muutnud nad külmaverelisteks. Kas on möödunud nädalad... kuud... aastad? Ei, ainult päevad. Me näeme aega enda kõrval kaduvat surijate kahvatutes nägudes; me ahmime süüa, me jookseme, me viskame, me laseme, me tapame, me lamame maadligi, me oleme kokkuvarisemas ja tuimad ja ainult see hoiab meid üleval, et on veel nõtgemaid, veel tuimemaid, veel abitumaid, kes meid pärani silmi vahivad nagu jumailaid, kellel mõnikord õnnestub isegi surma eest pageda. Ta tõdeb, et sõda ei ole see mida ta oli arvanud, ei olnud see mida õpetaja oli talle ja ta klassikaaslastele rääkinud. Kogu see sõda muutis inimese täielikult. Nad polnud enam noored, nad polnud enam valmis maailma vallutama, seadma kõrgeid
Viies tase koorukese aga pistan leivakotti; aegajalt näkitsen seda vähehaaval. Me näeme aega enda Muutke teksti laade kõrvalt kaduvat surijate Teine tase kahvatutes nägudes; ma ahmime süüa, me Kolmas tase jookseme, me tapame, me Neljas tase lamame maadligi, me Viies tase oleme kokku varisemas ja tuimad, ja ainult see hoiab meid üleval, et on veelgi nõrgemaid, kes meid päranisilmi vahivad nagu jumalaid, kellel mõnikord õnnestub isegi surma eest pageda.
porikorbased, mõtetes valitseb kaos, oleme surmväsinud; kui algab rünnak, tuleb nii mõndagi meest rusikatega taguda, et ta ärkaks ja kaasa läheks; kõigil on silmad põletikulised, käed katki, põlved verised, küünarnukid marraskil. Kas on möödunud nädalad ...kuud...aastad? Ei, ainult päevad. Me näeme aega enda kõrval kaduvat surijate kahvatutes nägudes; me ahmime süüa, me jookseme, me viskame, me laseme, me tapame, me lamame maadligi, me oleme kokku varisemas ja tuimad, ja ainult see hoiab meid üleval, et on veelgi nõrgemaid, veelgi abitumaid, kes meid pärani silmi vahivad nagu jumalaid, kellel mõnikord õnnestub surma eest pageda.''  oli laastavalt kurb. Kas suudaks keegi ette kujutada seda valu, mida pidid tundma nende vanemad, kelle pojad lahinguväljal langesid? Terved elud varisesid kokku kuuldes uudist, et ,,nende poeg võitles vapralt
Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega aset leidnud: 1916-1918. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Teose peategelaseks on noormees Paul Bäumer, kes tiriti sõjategevusse otse koolipingist. Raamatu alguseks on ta juba küllaltki kogenud sõjamees  ta on õppinud maha suruma oma tunded ning võitlema külmavereliselt. Hoolimata eesliinidel toimuvaist sõjakoledustest, ilmneb temas inimlikkus tagalas viibides. Ta hoolib oma endistest klassivendadest (Albert Kropp, Müller, Leer, Tjaden, Haie Westhus, Detering, Kemmerich), kes on samuti koos temaga rindel. Koju puhkusele minnes tunneb ta võõristust ning ei suuda igapäevaeluga kohaneda, ta ei pea ennast enam ühiskonna liikmeks. 3. Raamatu põhiprobleemiks on võitlus elu ja surmaga. Poliitiliste...
Nad reguleerivad niiskust ja rasvasisaldust, hoolitsevad naha elastsuse ja pehmuse eest. KOKKUVÕTE ,,Mustusest saab pesemisega lahti, harjumustest pole nii lihtne vabaneda". (1001 vanasõna... 2001). Meie igapäevane ja tervishoiuasutustes pesemine peab olema nagu harjumus, on vaja pesta käed iga kord, kui on võimalik. Meie käed on alati hõivatud millegagi. Me kirjutame, loeme, meisterdame, avame uksed, surume kätt; suvel me kaevame aias, ujume, lamame liival. Ja peamine osaleja nendes kõikides tegevustes on meie käed. Nii mustus, tolm, mikroobid esimest korda ilmnevad täpselt käe pinnal. Et vältida haigust igaüks meist, peab hoolitsema õige kätehügieenist. Kätehügieen on kõige tõhusam viis kaitsta patsiente ja tervishoiutöötajaid nakkuse leviku eest. KASUTATUD KIRJANDUS Boyce, J., Cookson, B., Damani, N., Falletti, C. (2009). WHO guidelines on hand hygiene in health care. First global patient safety challenge
talle kallale kargame; kui keegi sureb, siis ütleme, et viskas vedru välja, ja niimoodi lobiseme kõigest, sest see päästab meid, et me hulluks ei läheks; senikaua kui me kõike selliselt võtame, avaldame vastupanu."(lk. 105) ,,Üks käsk tegi need rahulikud kogud meie vaenlasteks; teine käsk võiks nad meie sõpradeks muuta."(lk. 141) ,,Rinne on nagu puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub. Me lamame granaatide lennukaare võre all ja elame teadmatuse pinges. Meie kohal hõljub juhus. Kui mürsk tuleb, võin ma küüru tõmbuda, ja see ongi kõik; kuhu see sisse lööb, seda ma täpselt ei tea ega saa ka mõjutada."(lk. 77) ,,Iga sõdur jääb üksnes tuhande juhuse tõttu ellu. Ja iga sõdur usub ja usaldab juhust." (lk. 78) ,,Mulle tundub, et nad liiga palju räägivad. Neil on oma mured, eesmärgid, soovid, mida ma ei suuda mõista nii nagu nemad
Horizontaalne Maaslamaja ei löö, maaslamajat ei lööda, nõnda päev ja öö lähvad mööda. Hällist ei tõuse väeti, lahti kirst ei kaandu, mis kord meripõhja jäeti,  enam ei maandu. Kuigi torm armutult lõõtsub, ookeanist undavalt puhub, sygavusist meripind õõtsuv laiba vaid kaldale uhub. Ja kui imesten kysti: kes hukkunu ema, kun isa? Ei karganud korjus enam pysti, sulut hammaste taha jäi kisa. Lapsena roomata neljakil, või on veetlevam surivoodi? kun lamame abitult seljakil  kylm keha säet vesiloodi. Teistel aga kärsitu  pakiline een armastus  nägematud uned,  elutee looklev zik-zakiline: nõnda lõunasse lendavad kured Luuletus ´´ Horizontaalne ´´ - Kurbus, surm, valu, elukindlad seadused... *** *** *** Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (1889-1951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati
üle ta käte libisevad aegamisi soolikad, me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Mis saab neist teose lõpuks? Kõik klassivennad on surnud ka. Ka Paul. II. Sõja mõju Missugust mõju avaldas sõda Paul Bäumerile ja tema sõpradele? Too näiteid. Too veel näiteid erinevatest tegelastest ja sõja mõjust neile. Millised omadused sõda esile toob? ,,Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub. Me lamame granaatide lennukaare võre all ja elame teadmatuse pinges. Meie kohal hõljub juhus. Kui mürsk tuleb, võin ma küüru tõmbuda, ja see ongi kõik; kuhu see sisse lööb, seda ma täpselt ei tea ega saa ka mõjutada. Juhus ongi see, mis meid ükskõikseks teeb. " (63) ,,Meist on saanud kardetavad elajad. Me ei võitle, me kaitseme ennast hävitamise eest. Me ei viska käsigranaate inimeste pihta. Me võime nüüd hävitada ja tappa, et ennast päästa ja kätte maksta."
või üleüldse erinevaid tegevusi. (Matt, Allen 2011) 2.1 Millal me und näeme? Kunagi arvati, et unenäod esinevad vaid REM- une ajal, kuid teadusuuringute areng ja suurenenud laboratooriumide hulk on võimaldanud teadlastel lähemalt magagajaid ja aju aktiivsust une ajal uurida. Selgus, et unenäod esinevad öö otsa. REM- une ajal pole need ehkki nii kujukad ning need unustatakse tihtipäeale ära. Une kergemates faasides, kui lamame vaikses toas, laseme meeltel uidada, tajume, et unenäod meenutavad kiiresti mööduvaid kujutelmi ja mõtteid. Sügavamas unes võtavad unenäod pigem katkendlike aistingute, tunnete ja mõtete kuju. Kui inimesed aeglase une sügavamatest sataadiumitest ülesse aetakse, on nad uimased, ega ei pruugi suuta meenutada mida unes nägid. Rem- une unenäod sisaldavad tegelasi ja süzeeliine. Sageli ärkame, ning mäletame unenägusid täiesti selgelt. Unenäokogemustele reageerib ka meie keha
asjadega varjundisse. 2 nädalat möödub süües ja juues. Asume teele üht asulat evakueerima, liigume marsikolonnis, kuna prantslased ei hakka ju tulistama küla, kus nende kaasmaalased asuvad. Paar min hiljem granaat visatakse ja kõik jooksevad, Albert on pihta saanud, ma ka, kuidagimoodi jõuame väiksesesse varjendisse. Jõudsime välislaagrisse, kus mult üritati kildu kätte saada, ja saadeti koju meid. Tegin nii,et me saaksime koos Albertiga minna ja andsin sanitaarveeblile sigareid. Lamame katolikus hospitalis, seal on parem ravi ja toit. Öösel ärkame kisa peale ja tahan, et uks kinni pandaks, aga ei panda, viskan pudeli maha puruks ja uks pannakse kinni, Järgmise päeval tuleb inspektor ja tahab teada, kes seda tegi, Josephi taoline mees võtab süü enda peale, ta pole midagi kaotada, kuna tal on priipilet. Mind opereeritakse uuesti, kuna kondid on valesti kokku kasvanud, Albertil amputeeritakse jalg, ja ta lubab, et kui relva saab, siis laseb end maha
Olen ma siis pääsenud? Ei, sest pärast surma võib isa mulle sama etteheite teha, nagu enne surmagi. Mõistate? Sest kui teadvus jääb, siis on surnute teadvuse vahel ometi kontakt olemas, see on loomulik. Ja kas te oskate mulle öelda, mis pean oma surnud isale vastama, kui ta minult peale surma äkki küsib: ,,Poeg, miks sa valetasid mulle?" Ja mõelge ometi, et mind maetakse ehk siiasamasse, tema kõrvale ja ma laman siin aastad, aastasajad, aastatuhanded, võib-olla lamame kõrvuti siin miljonid aastad ja minu isa ei teegi muud kui aga küsib: ,,Poeg, miks sa valetasid mulle?" Mis te arvate, mis oleks jumal teinud, jumal, kes peab olema igavene tõde, kes aga võib olla ka vale, mis ta oleks teinud, kui tema poeg oleks talle valetanud? Kui ta oleks tõotanud näiteks maailma lunastada ja poleks seda ometi teinud, vaid oleks lihtsalt öelnud: ,,Isa, ma lubasin küll, aga nüüd olen ma järele mõelnud ja sellepärast võta mind niisama taeva tagasi
annaabi.ee 
