PIIM Toorpiima koostis: 1. Vesi (87%) 2. Laktoos (4,7%) Koostis: Lac=Glc+Gal (Beeta-1,4-glükosiidside) 0,1 mM Glc, 0,2mM Gal Vähelahustuv suhkur (25 kraadi juures 17,8g/100g) 3. Piimavalgud (3,3-3,5%) 1. Kaseiin (fosfoproteiin) (2,7%)- Mitselli diameeter 10-300 nm. Koosneb hüdrofoobsest tuumast ja k-kaseiiniga rikastatud pinnast. 2. Vadakuvalgud (beeta-laktoglobuliin, immunoglobuliin, alpha-laktalbumiin, seerumalbumiin, laktoferriin) Kaseiinide eraldamine vadakust: Ultratsentrifuugimine 50 000g/min - ja -kaseiinide sadestamine Ca2+ ioonidega - Ca2+ seondub fosfoseriini jääkidega, valgu üldlaeng väheneb, molekulidevaheline tõukeefekt väheneb; k-kaseiin Ca2+ toimel ei sadene - Kui k-kaseiini on 10x rohkem kui s-kaseiini, siis stabiliseerib
· Maitse Maitsmistunne teke sõltub toiduaine kontsentratsioonist, Zn-seotud gustiinist. Roll: ioonide transport, maitseretseptorite stimuleerimine ning kaitse kserotoomia ja bakteriaalsete infektsioonide eest. · Neelamine (antibakteriaalne süsteem, lubrikatsioon, toksiinide neutraliseerimine) · Antikantserogeenne toime Benspüreen, alfatoksiin B1, trüptofaani pürolüsaat, alfa-amülaas, histatiinid, tsüstatiinid, lüsosüüm, laktoferriin, peroksüdaasid, mutsiinid · Antioksüdantne barjäär Kusihape, albumiin ja vitamiin C (katalaas, glutatiooni peroksüdaas, superoksiiddismutaas (SOD), vitamiin E, transferiin, laktoferiin, tseruloplasmiin) Stimuleeritud sülje antioksüdantsus on madalam! Roll: ROS ja RNS inaktiveerimine · Seedimine Tärklise lagundamine alfa-amülaasi toimel Rasvade lagundamine lipaasi toimel (sülje lipaasi oluline roll vastsündinute
o Adhesiinideks võivad olla: Piilide tipuvalgud Rakukesta välismembraani valgud Rakukesta polüsahhariidid Kapsli polüsahhariidid Rakukesta teihhuuhapped (G(+) bakteritel) o Bakterite seostumist takistavad: Naha ja limaskestade epiteelirakkude pidev uuenemine Lüsotsüüm, antimikroobsed peptiidid, laktoferriin Antikehad (oma pinnaantigeene vahetades saavad patogeenid pääseda antikehadega seostumast) · Koloniseerimine ja edasitungimine o Oluline on vastupanuvõime fagotsütoosile võime transportida rakku Fe-d koes edasiliikumise võime mikroobi poolt toodetavad kudesid lagundavad ensüümid · Fagotsütoos:
K kanalid ja K voolab rakust välja, normaliseerides potentsiaali. 47. Kui rakumembraan on hüperpolariseerunud, siis milliste protsesside/ainete liikumise vahendusel võiks toimuda membraani depolariseerumine? nt. Na või Ca sissevooluga vastavatest kanalitest. Endomembraanid (ER/Golgi) 48. Nimetage vähemalt 5 rakkudest ER/Golgi vahendusel sekreteeritavat valku Proteaasid, glükoproteiinid, proteoglükaanid, mutsiinid, fibromoduliin, laktoferriin. 49. Kirjeldage SRP (signaali äratundja partikkel) struktuuri ja milleks vajalik. Proteiin-RNA kompleks. Eukarüootides kuus polüpeptiidi + RNA. Prokarüootides 1 polüpeptiid + RNA. Seostub valgu signaaljärjestusele ja tegeleb selle liigutamisega membraanile. 50. Kirjeldage signaaljärjestust valgu liikumiseks tsütosoolist ER-i, milliste teiste valkudega signaaljärjestus komplekseerub? Kus paikneb selle järjestuse retseptor?
toodavad päevas 1,5 L sülge Sülg: 3 paari süljenäärmeid: – Glandula parotis (kõrvasn) – Glandula submandibularis (lõuaalune sn) – Glandula sublingualis (keelealune sn) Päevas 1,5 L sülge Koostis: – 99% H2O – Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl- ja HCO3 – Orgaanilised ained: lüsosüüm, laktoferriin, sialoperoksüdaas, IgA, aminohapped, urea, glükoos, mukoproteiinid – α-amülaas, keelenäärmete lipaas Süljesekretsiooni kontrollib autonoomne NS: – Parasümpaatikuse toimel moodustub palju valguvaest seroosset sülge (gl parotis); – Sümpaatikuse toimel moodustub vähene hulkviskoosset sülge (gl submandibularis, gl sublingualis). Neelamine:
Südametegevuse häired Na+ /K+ -ATPaas Resistentsus ravimite suhtes ja kemoteraapiale ABC pump (multi-drug resistance) Värvipimedus [H+] gradient kui pump (rodopsiin) ENDOMEMBRAANID Tsütoplasmavõrgustik = ER ja sekreetoorne rada ER/Golgi vahendusel sekreteeritavad valgud Proteaasid, glükoproteiinid, proteoglükaanid, mutsiinid, fibromoduliin, laktoferriin. SRP (signaali äratundja partikkel) on proteiin-RNA kompleks. Eukarüootides kuus polüpeptiidi + RNA. Prokarüootides 1 polüpeptiid +RNA. Vajalik valgu signaaljärjestuse äratundmiseks Kirjeldage signaaljärjestust valgu liikumiseks tsütosoolist ER-i, milliste teiste valkudega signaaljärjestus komplekseerub? Kus paikneb selle järjestuse retseptor? N-terminaalses otsas korduvad leutsiini jäägid ning ka lüsiini jäägid. Signaaljärjestus komplekseerub SRP-ga, translokaatoriga
Sülge eritub 1-1.5 l ööpäevas. Sülje koostis: I Anorgaanilised ained: ·99 % vesi ·Elektrolüütidest sisaldab vereplasmaga sarnaseid (Na+, K+, Cl-,Mg2+ ja HCO3-). Näärmete puhkeseisundiga võrreldes suureneb sekretsiooni stimulatsioonil Na+ ja HCO3- kontsentratsioon kuni 20x. pH on näärmete puhkeseisundi korral 5.4-6.0, sekretsiooni intensiivistumisel muutub aluselisemaks, ulatudes 7.8-ni. II Orgaanilisedained: ·Antibakteriaalse toimega valgud (sialoperoksüdaas, laktoferriin ja lüsosüüm) ja immunoglobuliinid (IgA, IgG, IgM). ·Seedeensüümidest--amülaasi. Hambad: ·2 lõikehammast (üks juur) ·1 silmahammas (üks juur) ·2 eespurihammast (kaks juurt) ·2 purihammast (ülemistel kolm juurt, alumistel kaks juurt) ·1 tarkusehammas (kui arenevad välja, siis sama eelmisega) 8 kokku x 4= 32 ·Igal hambal (dens) võime eristada järgmisi osi: igemest väljaulatuvat krooni (1), igemega kaetud lühikest kaela (2)ja hambasombu sees asetsevat juurt (3)
Virulentsus. • Pilin – vahendab algset kinnitumist ripsmeteta epiteelile, sekkub neutrofiilide tapatöösse • Por-proteiin – takistab fagolüsosoomide teket neutrofiilides (soodustab rakusisest elulemist) • Opa-proteiin – vahendab tugevat kinnitumist eukarüootsetele rakkudele • Rmp-proteiin – kaitseb pinna-antigeene (Opa, Por) bakteritsiidsete antikehade eest • Transferriin-seonduvad proteiinid, laktoferriin-seonduvad proteiinid, Hb-seonduvad proteiinid annavad rauda • LOS – endotoksiin • IgA1-proteaas (roll virulentsuses teadmata) • β-laktamaas • antigeenne variatsioon Haigused. • Naistel: tservitsiit, uretriit, proktiit, farüngiit; astsendeerumisel salpingiit, PID, perihepatiit • Meestel: uretriit, proktiit, farüngiit • Lastel: go konjunktiviit ehk Ophthalmia neonatorum • Dissemineerunud põleik 0,5…3% patsientidest.
Rinnapiima immunoaktiivsed komponendid: Sekretoorne IgA (sIgA) – kaitseb eeskätt seedetrakti; valmistab ette võõrvalkusid sisaldavatele toitudele üleminekuks T-rakud – sensibiliseeritud; osa aitab immuunsüsteemi stimuleerida, osad on antikehade suhtes neutraliseerivad Neutrofiilid ja makrofaagid Tsütokiinid (põletiku tsütokiinid + IL-10, G-CSF jt) Lisaks: Hormoonid Laktoferriin, lüsosüüm, proteaaside inhibiitorid jne. 39. Immunoloogilised muutused seoses vananemisega. Kõrgeealiste immuunsüsteemi iseärasused. Sagenevad infektsioonid, nende kulg on raskem Sagenevad kasvajad Sagenevad põletikulised protsessid (sh autoimmuunhaigused) Vaktsineerimine on sageli ebaefektiivne (Nt. HBV, teetanus, gripp) Samal ajal on kliiniliste analüüside üldnäitajad tervetel vanemaealistel eriliste iseärasusteta
annaabi.ee 
