minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks
tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 19) Pankreas ja maks maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb
minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks
Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille õhustamine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Sellest tulenevalt esineb kõige pikem jämesool taimtoidulistel loomadel. Erandiks on mäletsejalised, kelledel peamiseks tselluloosi seedimise kohaks on eesmagu. 31. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine kõige suurem nääre. Maks produtseerib sappi, kusiainet, kusihapet, filtreerib verd - muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina jne. Lootel on maks ka vereloomeorganiks. Maks jaguneb paremaks, vasakuks, kesk-, saba- ja ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või täielikult eraldunud sagarikest. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Pankrease nõres leidub kõikidesse
lõhustumise käigus tekkinud keskse metaboliiidi(atsetüül-COA) täielik lõhustumine süsihappegaasiks ja veeks ning rohke ATP tootmine. 38. Pentoosfosfaaditsükkel ja selle bioloogiline tähtsus Pentoosfosfaaditsükkel e PFT on tsütoplasmas toimuv glükoosi aeroobse oksüdatsiooni rada, mis toodab pentoosfosfaate ja NADPH. Bioloogiline tähtsus: Suudab täita rakkude vajadusi erinevates tingimustes Hõlmab 15-30% maksa, lakteeriva piimanäärme, neerupealiskoore, seemnesarjade, rasvkoe, erütrotsüütide, kilpnäärme kogu glükoosi katabolismist Toodab peaaegu poole inimkehas vajatavast redutseeritavast energiast(NADPH) PFT produtseerib riboos-5-P, mida vajab nukleotiidsete koensüümide nukleotiidide ja PAPS süntees Võimaldab utiliseerida toiduga organismi sattuvaid pentoose Vajadusel ja teatud tingimustes võib anda panuse ATP tootmisesse 39. Sahhariidide biosüntees 40
Tsitraaditsükkliga tekib 38ATP +4CO2+ H2O 38. Pentoosfosfaaditsükkel ja selle bioloogiline tähtsus Pentoosfosfaaditsükkel on tsütoplasmas toimuv glükoosi aeroobse oksüdatsiooni rada, mis toodab pentoosfosfaate (riboos-5-fosfaati- kasutatakse DNA, RNA ja nukleotiidkoensüümide sünteesiks) ja NADPH (kasutatakse redutseerivas biosünteesis) Bioloogiline tähtsus: Suudab täita rakkude vajadusi erinevates tingimustes Hõlmab 15-30% maksa, lakteeriva piimanäärme, neerupealiskoore, seemnesarjade, rasvkoe, erütrotsüütide, kilpnäärme kogu glükoosi katabolismist Toodab peaaegu poole inimkehas vajatavast redutseeritavast energiast(NADPH) PFT produtseerib riboos-5-P, mida vajab nukleotiidsete koensüümide nukleotiidide ja PAPS süntees Vajadusel ja teatud tingimustes võib anda panuse ATP tootmisesse 39. Sahhariidide biosüntees Glükoneogenees- metaboolne rada püruvaadist glükoosini
pentoosfosfaate ja NADPH. PFT esimene pool on pöördumatu NADPH-produtseeriv oksüdatiivne osa, kus töötab PFT' võtmeensüüm glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas, mille häired on mitmete haiguste põhjusteks. 1. pooles elimineerub glükoosi 1 C CO2 vormis ja tekib ribuloos-5-P. PFT teises pooles toimuvad mitteoksüdatiivsed pöörduvad üleminekud, nendeks on 3-7 süsinikuliste monooside interkonversioonid. PFT hõlmab 15-30% maksa, lakteeriva piimanäärme, neerupealisekoore, seemnesarjade, raskoe, erütrotsüütide, kilpnäärme kogu glükoosi katabolismist. PFT toodab peaaegu 50% inimkehas vajatavast redutseerivast energiast (NADPH) ning produtseerib riboos-5-P, mida vajab nukleotiidsete koensüümide (NAD, NADP, FAD), nukleotiidide ja fosfoadenosiinfosulfaati (PAPS) süntees. PFT võimaldab utiliseerida toiduga organismi sattuvaid pentoose ning vajadusel ja teatud tingimustes võib PFT anda oma panuse ka ATP
kroonilised parasitoosid (kr. chronios -- ammune; parasitoos) -- pikaldased nugitõved. Enamik parasitoose kulgeb pikaldaselt. Kroonilised parasitoosid algavad tavaliselt primaarselt, harvemini sekundaarselt (pärast ägeda haigusjärgu möödumist). Vt. ka kliinilised parasitoosid. laktogeenne nakkustee (ld. lac -- piim, kr. genos -- sünd, pärinemine) -- piimakaudne nakkus. Haigusetekitajad kogunevad lakteeriva emaslooma udarasse ja erituvad piimaga (eriti ternespiimaga). Noorloomad nakatuvad sel viisil helmindivastsetega (näit. strongüloidestega) või ainuraksetega (näit. toksoplasmadega). Vt. ka nakkusteed, peroraalne nakkustee. larvaalsed parasiidid (ld. larva -- vastne; parasiit) -- vastselised (vastsejärgus olevad) nugilised. Vastselisi parasiite leidub sagedamini vahe-, lisa- või reservuaarperemeeste organismis ning väliskeskkonnas
· Tekkiv ülejääk on kasutatav inimtoiduna. · See võimaldab lehma kasutada piimatootmiseks palju efektiivsemalt kui lihaallikana. · Kõikidest sööda toitainetest on lehm võimeline piimaks väärindama 30%, lihaks aga 1519%. · Toitumise seisukohast on eriti väärtuslik piimavalk. · Selleks muundub söödas sisalduvatest lämmastikühenditest ligikaudu 17%, mis ületab üle kahe korra lihavalguks väärindatavat osa. Udar · Lakteeriva lehma udar (lad uber) on suhteliselt suur elund, kaaludes umbes 50 kg · Väga suure jõudlusega holsteini tõugu lehmadel võib selle kaal piimaga täitunult ületada 100 kg · Udarat katab mitmekihiline nahaepiteel, mis on pealt kaetud õhukese karvkattega, kusjuures nisadel karvad puuduvad · Udara väliskuju on seotud lehma jõudluse, tervise ja sobivusega masinlüpsiks ning selle visuaalset hindamist kasutatakse tõuaretuse ühe kriteeriumina
annaabi.ee 
