juhul toimub kehaline töö valdavalt aeroobse energiasüsteemi abil. Kui koormus on kõrgem, saadakse energiat valdavalt anaeroobsete protsesside arvel, mis toob kaasa väsimust tekitava laktaadi produktsiooni. Olenevalt koormuse intensiivsusest ja taastumisest tekib organismi happesuse tõus ja aeglustub taastumine. Treeningu intensiivsust saab kontrollida - subjektiivsete tunnuste järgi - hingamise järgi - südame löögisageduse alusel - vere laktaadisisalduse järgi. Kõige täpsem viis on kahtlemata vere laktaadisisalduse järgi optimaalse treeningkoormuse määramine. Kuigi arenenud maades ostavad tervisesportlased juba ise endale vastavad seadmed ja testivad end ise, jääb see meil esialgu veel spordiarstide, teadlaste ja treenerite pärusmaaks. Erinevate pulsikellade kasutamine aitab meil harjutada õige koormusega ja kontrollida koormuse intensiivsust. Informatsiooni koormuse intensiivsuse kohta annab ka õige hingamise jälgimine.
Kui koormus on kõrgem, saadakse energiat valdavalt anaeroobsete protsesside arvel, mis toob kaasa väsimust tekitava laktaadi produktsiooni. Olenevalt koormuse intensiivsusest ja taastumisest tekib organismi happesuse tõus ja aeglustub taastumine. Treeningu intensiivsust saab kontrollida subjektiivsete tunnuste järgi, hingamise järgi, südame löögisageduse alusel ning vere laktaadisisalduse järgi. Informatsiooni koormuse intensiivsuse kohta annab ka õige hingamise jälgimine sügav ja rahulik hingamine koormuse ajal – koormus on optimaalne ehk aeroobses koormustsoonis, hingeldamine näitab, et koormus on juba anaeroobses tsoonis, sissehingamine läbi nina (väljahingamine suu kaudu) näitab, et koormuse intensiivsus on optimaalne
Tervisesportlasele on väga oluline harjutada õige ehk optimaalse koormusega. Liialt madala koormusega harjutades ei tarvitse organismile kasulikku mõju avalduda, kuid märksa enam armastavad tervisesportlased harjutada liiga tugevasti, mis võib viia ülekoormusele ja vajalikku aeroobset töövõimet hoopis pärssida. Treeningu intensiivsust saab kontrollida - subjektiivsete tunnuste järgi - hingamise järgi - südame löögisageduse alusel - vere laktaadisisalduse järgi. Seega kokkuvõtteks, sportimine on kehale väga vajalik ja ka kasulik tegevus. Uuringute järgi selgub et kasvõi kord või kaks kuus trenni tehes muutub haigestumisvõimalus kõikidesse haigustesse palju väiksemaks. Sport muudab inimesed palju tervemaks, rõõmsameelsemaks ja elujõulisemaks.
· hingamise järgi - sügav ja rahulik hingamine koormuse ajal koormus on optimaalne ehk aeroobses koormustsoonis. - hingeldamine näitab, et koormus on juba anaeroobses tsoonis. - sissehingamine läbi nina (väljahingamine suu kaudu) näitab, et koormuse intensiivsus on optimaalne - kasutage ,,nelja sammu hingamist" 4 sammu jooksul sissehingamine ja 4 sammu jooksul väljahingamine. · südame löögisageduse alusel Treeningpulss = 180 vanus · vere laktaadisisalduse (piimhape) järgi. 4. Liikuvust ja painduvust on lihtne treenida, kui pingutad aeg-ajalt oma lihaseid sirutada nii pikalt kui võimalik, soovitatav on seda teha enne treeningut ja pärast treeningut lihaste lõdvestamise käigus. Esmalt aitab see vigastusi vältida ning teiseks taastada lihase painduvuse. Oluline on seejuures tunda, et lihas venib ning venitamise tunne peab olema meeldivalt talutav, mitte tegema liigselt haiget. Venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutused.
enam verre kuhjuva laktaadi eemaldamisega toime ning laktaadi kontsentratsioon veres tõuseb järsult (aeroobne ainevahetus ei suuda enam lihasetööd kindlustada ja järjest enam rakendub töösse anaeroobne ainevahetus), nimetatakse anaeroobseks läveks ehk maksimalseks laktaadi püsiseisundiks (vt joonis 10). Lävel varieerub laktaadi kontsentratsioon sportlastel vahemikus 3 – 5 mmol/l. (Ibid) 14 Joonis10. Vere laktaadisisalduse kõver. Allikas: Nurmekivi 2006 AnL intensiivsust ületades kutsume üles mitmeid muutusi, mis viivad kiire väsimuse tekkeni, samas töötades allpool AnL piiri pikeneb koormustaluvuse aeg oluliselt. Väga oluline on arvestada sellega, et AnL intensiivsust ületades ei muutu kehalise töö intensiivsus anaeroobseks, vaid anaeroobsed protsessid lülituvad tööle sel määral, et organism ei suuda energiatootmise käigus tekkivate laguproduktide eemaldamisega toime tulla
Keskmaajooksjate hulgas on laia kasutust leidnud spetsiaale vastupidavuse hindamine 2 x60 sek tesitga üle 3,2 ja 1 min pausi 1500 m jooksjaile. Testitulemuseks on läbitav maa pikkus, mis vastab õigele võistlustulemusele. Kui on võimalik kasutada pulsitestrit võib juhtuda et aeroobse ja anaeroobse läve kiirust hinnata Conconi testiga. Anaeroobse glükolüütilise vastupidavuseks on määramiseks kasutatakse vera maksimaalse laktaadisisalduse ja pH hindamise teste. Soovitatavalt tuleks neid läbi viia loomulikes tingimustes, kuna tegevus on antud juhul sptsiifilisem ja näitab sportlase tahteomadusi nind sooritamist luua standardne foon, et saadud tulemused oleksid objektiivselt võrreldavad eelnevatega. Näitena võib tuua, et südamelöögi sagedus võib sõltuda emotsionaalselt survest, keskkonna temperatuurist ning eelnevatest treeningutest. Milline peaks välja nägema vastupidavus treening? Soojendus
sõudja teha submaksimaalse intensiivsusega tööd. Meessõudjate (n=168) PWC170 väärtuseks on saadud 240 W ja naissõudjatel (n=68) 150 W. Viimasel ajal ei ole aga sõudjate aeroobse töövõime iseloomustamiseks PWC170 väärtusi eriti kasutatud. 4.2.3 Anaeroobne töövõime Peamiseks anaeroobseks energiatootmismehhanismiks on glükolüütiline fosforüülimine, kuna organismi süsivesikute varud on küllaltki suured (vt tabel 4.8). See reaktsioon kutsub esile vere laktaadisisalduse tõusu, mille suurus määrab glükolüütilise fosforüülimise töötamise astme lihastööl. 2000 meetrise võistlusdistantsi läbimisel võib sõudja saada anaeroobsetest protsessidest energiat ligi 30% ulatuses (vt tabel 4.6). Arvatakse, et anaeroobne võimsus määrab 10-20% võistlustulemusest. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et treenitud sõudjatel on 68
vustreeningul Anaeroobne lävi kujutab endast intensiivsuse piiri, millest alates ei suuda ae- roobne ainevahetus enam lihastööd kindlustada ja järjest enam lülitub töösse anaeroobne ainevahetus. Mida hiljem (suuremal koormusel) lülituvad töösse anaeroobsed protsessid, seda parem on aeroobne töövõime. Anaeroobset läve Täpseim näitaja on määratakse viimasel ajal peamiselt vere laktaadisisalduse järgi. Anaeroobse vere laktaaditase läve määramiseks on kasutusel erinevad metoodikad, tervisespordis on enam levinud A. Maderi metoodika (anaeroobne lävi vastab laktaadile 4 mmol/l). Kuna 43 SPORDIMEDITSIIN NB! anaeroobses faasis ei suuda organism laktaati
südamerütmihäire põhjuste kohta ja seeläbi õige ravi määramist oluliselt lihtsustada. Kui südame pumbafunktsiooni täielikul kadumisel või taaselustamise käigus täheldatakse ioniseeritud Ca2+ vähenemist, on vaja teha asendusravi sündmuskohal. Laktaat Nagu eespool märgitud, võib laktaadi olemasolu mõõtmine vihjata kudedes esinevale hüpoksiale (hapnikupuudusele). Kui saab välistada krambihoo või lihaste suure pingutuse, jääb kõrgendatud laktaadisisalduse põhjusena üle šoki kahtlus. Laktaadisisalduse andmete järgi saab vilunud meedik juba varakult šokki ennustada; samuti sobib see parameeter jooksvaks kontrollimiseks. Kui taaselustamise käigus määratav laktaadisisaldus ületab väärtuse 7 mmol/l, võib rääkida tõsisest atsidoosist, mille korral on vaja naatriumbikarbonaadi lahust manustada. Vastunäidustused Kirjeldatud tingimuste korral puuduvad. Laboratooriumis määratavad parameetrid ja nende kirjeldused pO2
annaabi.ee 
