kognitiivsel teoorial 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas Georg Lakoff toob välja, et kognitiivset lingvistikat saab kirjeldada kahe põhilise kohustusega. Need on alustaladeks kogu kognitiivsele lingvistikale. Need hõlmavad ka metodoloogiat, millele toetub kognitiivse lingvistika kaks kõige arenenumat suunda: kognitiivne semantika ja kognitiivne lähenemine grammatikale. (Lakoff 1990; viidatud Evens jt 2007: 3 järgi) 1.1 Üldistamise kohustus Lakoffi järgi on esimene üldistuse kohustus. See tegeleb üldiste põhimõtete kirjaldamisega, mis puudutavad inimkeelt. Vasupidistelt teistele õpetustele keelest, mis tavaliselt keskenduvad ühele konkreetsele alale (fonolooogia, semantika pragmaatika), üritab kognitiivne lingvistika uurida kogu keelt korraga (Lakoff 1990; viidatud Evens jt 2007 järgi). Kognitiivsele lingvistikale vastandub formaallingvistikat, mille isa on Naom Chomsky.
parameetrid, oluline on ka see, kellega suheldakse. 24. Kakskeelsuse käsitlemine keeleteaduses Psühholingvistid väidavad, et kakskeelsus ei ole kahjulik, kakskeelne laps paneb keelt paremini tähele ja kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid. Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses. 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Metafoor on kognitiivne mehhanism (kontseptuaalne projektsioon), milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele valdkonnale, nii et teine valdkond mõistetakse osaliselt esimese kaudu. 26. Langackeri kognitiivne grammatika. Skemaatiline grammatika - asi, suhe, protsess ning trajektoor ja protsess 27. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid. Psühholingvistika uurib keele omandamist, mõistmist ja produktsiooni.
teise keele sõna laenuna. toimib päästiksõnana – vestlus jätkub keeles, milles öeldi viimane sõna. tsiteeritakse. rõhutatakse. märgitakse etnilist kuuluvust. selle abil jäetakse 3. isik vestlusest välja. Reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang (vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg on sama). 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Kognitiivne semantika on kognitiivse keeleteaduse üks põhisuundi, sh koos metafooriteooriaga. Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine]).
(nt alguskonsonant sõnas there varieerub vastavalt sotsiaalsele klassile: kesklassil there, töölistel dere. · Prototüüpanalüüsi üks rajajatest · Suulise kõne analüüsi üks rajajatest, eriti narratiivi ülesehituse uurimises. Mikrosotsiolingvistika keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt eri varieerumiskontekstidele. Rajasid Labov ja ta järgijad. Uuritakse keelenähtusi, mitte grammatikat. Meetodid: küsitlused, intervjuud. 23. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Kognitiivne semantika on kognitiivse keeleteaduse üks põhisuundi, sh koos metafooriteooriaga. Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine])
struktuuri olemuse allikas on inimese suhtlus teda ümbritseva keskkonnaga; keelelised kategooriad lätuvad meie kogemustest ja teadmistest. 1)rõhutab ennekõike keelestruktuuri olemus on seotud inimese suhtlusega, teda ümbritseva keskkonnaga. 2) keelelised kategooriad sõltuvad kogemustest ja teadmistest protsesside kohta 3) ühe asja mõistmine, teise asja kaudu. Rõhutatakse subjektiivset momenti rohkem. · Eestis tegelenud: Ene Vainik, Ilona Tragel. George Lakoffi metafooriteooria · Keel on olemuselt metafoorne. kõik on metafoorne, mis pole otseselt seotud konkreetse suhtlussituatsiooniga, samas võib öelda, et need situatsioonid võivad muutuda metafooriks. · Literal-metaphorical eristuse ümbermõtestamine: ,,need mõisted, mida ei saa haarata mõistemetafoori (conceptual metaphor) tuleks kutsuda kirjalikuks". · Metafoor on ennekõike kontseptuaalne, konvetsionaalne ning osake tavalisest mütte-
Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses.(nt eesti-vene: võ kodaniki?) Koodivahetus Koodivahetuse põhjusi: - lünga täitmine (ei tule sõna meelde) - päästiksõna vallandab teise keele - tsiteerimine (teises keeles viskab tsitaadi vahele "I'll be back") - rõhutamine - etnilise kuuluvuse märkimine - kolmanda isiku vestlusest väljajätmine jne 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. TERMINID: Kognitiivne semantika Lakoff mõistemetafoori teooria Kognitiivne keeleteadus • Suur hulk metodoloogiliselt erinevaid suundi, mida ühendab püüd leida keelelistele nähtustele põhjusi inimtunnetuses. • Kaks olulisemat suunda: – kognitiivne semantika, sh metafooriteooria (metafoori olemuse selgitamine) – kognitiivne grammatika (grammatika käsitlus)
süntaksi, morfoloogia ja leksika piiriala. Eakohase arengu puhul omandab laps sõnaloomeoskuse märkamatult, võimalik on vaid arengut kiirendada ja teadlikustada Sõnatuletuse omandamine on aastaid kestev protsess, mis läbib A. Šahnarovitši ja N. Jurjeva järgi vähemalt kolm etappi: 1.etapp — vanuses 2.6-4.0. Seda iseloomustab piiratud hulga valmis tuletiste omandamine ja kasutamine ning sõnade juhuslik tuletamine analoogia alusel. G. Lakoffi kognitiivse semantika teooriat arvestades võib oletada, et omandatakse need tuletised, mille aluseks on otseselt tajutavad esemed, nähtused, tunnused ja tegevused. Sõnade ühendamine tuletiseks või liitsõnaks ei ole sel etapil veel alati jõukohane, kuna eeldab hargnenud lause lühendamist, mitme lähtesõna kokkuvõtmist, ühendamist, s.t. keerulisi muuteoperatsioone. Tuletise aluseks olevat situatsiooni
prototüübistruktuuri leidub rohkem. Terminoloogiateooriatest 63 • Mõistmine põhineb ka oskuskeeles kognitiivsetel mudelitel. • Määratlemisel oleneb vajaliku teabe liik, hulk ja valik konkreet- sest mõistmisüksusest ning kõneleja ja kuulaja teadmiste tase- mest; traditsioonilisest lähimat soomõistet ja eristustunnuseid kasutavast definitsioonist töötavad paremini Fillmore’i freimid või Lakoffi idealiseeritud kognitiivsed mudelid. • Sünonüümia ja polüseemia on kommunikatsiooniprotsessis funkt- sionaalsed, järelikult tuleb neid kirjeldada. • Mõistmisüksused arenevad pidevalt. Nende evolutsiooni ajaloo tundmine võib olla vajalik nende mõistmiseks. Mõistmisüksuse keeleline tähistus mõjutab kognitiivsete mudelite (nt metafoori) kaudu uute ideede sündi, mis teeb oluliseks terminite motiveeri- tuse. Freimipõhine terminoloogia
annaabi.ee 
