Kodutöö nr 2 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Millised oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) 1) Arhailine ajastu - Domineeriv vorm polis, mis koosnes kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Agoraa oli kreeka elanike peamiseks kogunemiskohaks ja pelgupaigaks. Lisaks sellele paiknes igas Kreeka linnas teater, sageli akropoli jalamil. Linnade elamukvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavad kitsad. 2) Klassikaline periood Suurejooneliselt hoonestati akropol ning ehitati Pireuse sadam.
(lühidalt ja oluline) Arhaika periood(8.-6.saj.eKr.). Kreekas hakkas välja kujunema uus poliitiline struktuur linnriik ehk “polis”, mis haaras enda alla nii linna kui ka selle umber asunud territooriumi. Poliste suurus oli erinev, varieerudes väga suurtest, ligi 9000 ruutkilomeetristest üksustest kuni üsna väikeste, vähem kui 100 ruutkilomeetriste linnriikideni. Varajane poliste tüüp koosnes: kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist, ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Tavaliselt paiknes see turukvartalite vahetus läheduses ning seda ümbritsesid mitmesugused ametiasutuste hooned(nt. buleteerion ehk linnavalitsushoone, kohtuhoone) ja templid. Lisaks sellele oli arhailistes kreeka linnades: teater, odeion e. lauluteater ning sportimiseks mõeldud rajatised (staadion, palestra, gümnaasium). Arhailiste linnade kvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga, mis oli välja
Riik Aafrika lõunaosas, endise nimega Rodeesia. Zimbabwe piirneb idas Mosambiigi, lõunas Lõuna-Aafrika Vabariigi, edelas Botswana ja põhjas Sambiaga. Zimbabwe on poolpresidentaalne vabariik, millel on parlamentaarne valitsus. Zimbabwe pinnamoes domineerib ulatuslik 700- 1200 meetri kõrgune platoo. Selle keskosas kulgeb kirdest edelasse sai kõrgveldi massiiv, mis jaguneb kaheks suureks ahelikuks ning eraldab põhjapoolset Sambesi jõe orgu lõunas laiuvast Limpopo jõe orust. Idas on Inyangani ahelik, kus asub Zimbabwe kõrgeim mäetipp, mis ulatub 2596 meetrini. Kõrgveldist saavad alguse põhja suunduv Sambesi jõgi, lõunasse voolav Limpopo ja paljud väiksemad jõed. Esimesed kaks suubuvad Mosambiigis India ookeani. Maa suurim järv on Kariba tehisveehoidla. Zimbabwe on kuulus oma looduskaitselade poolest, kus taimi ja loomi suurima hoolega hoitakse. Silmapaistvaim kaitseala on Wankie rahvuspark maa edelaosas.
(7) Alusmetsad kubisevad marjakandvatest taimedest (näiteks: murakas, jõhvikas, kukemari, pohl), punasest leedrist, metsikust vaarikast ja enelast. (9) 6.2 Gmelini lehis Larix gmelinii 8 Areaal: Ida- ja Kirde-Siber, Taga-Baikalimaa, Kaug-Ida ja Mandzuuria. Areaali piires eristatakse 5 teisendit: dauuria lehis, Cajanderi lehis, kuriili lehis, olga lehis ja Rupprechti lehis. Suurus: laiuvast põõsast kuni 30 m kõrguse puuni. Võra: noorelt koonusjas või laimunajas, vanemas eas laiuv. Oksad pikad, ebakorrapärase asetusega. Koor, võrsed: tüvekoor tumepruun, madalarõmeline, küllaltki õhuke. Noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased. Pungad kollakaspruunid. Okkad: pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 20-50 kaupa kimbus, 1-3 cm pikad, sinakasrohelised. Okkad puhkevad aprillis, kolletuvad ja varisevad oktoobri algul. Käbid: moodustuvad lühivõrsetel
tekitatud gravitatsioonivälja häiritused. Meie Maa on oma ajaloo kestel juba mitu korda asteroidiga pihta saanud. Ilmselt põhjustas 65 miljonit aastat tagasi üks kümnekilomeetrise läbimõõduga asteroid suure hulga taime-ja loomariikide sh. dinosauruste peaaegu üheaegse väljasuremise. Komeedid Komeedid on ühed meie Päikesesüsteemi vanimad taevakehad. Nad paistavad pärinevat Päikesesüsteemi kaugetel äärealadel laiuvast tohutust komeedireservuaarist, mida nimetatakse Oorti pilveks. See reservuuar kujunes ajal, kui sündisid planeedid. Komeedid koosnevad peamiselt jää ja tolmu segust ja sageli võrreldakse neid räpaste lumepallidega. Nad liiguvad läbikülmununa meist kaugel, kosmose pimedas ja külmas sügavuses. Komeedina ilmuvad nad taevasse alles siis, kui nad tulevad Päikese lähedale ning selle kiirgus hakkab neid sooojendama. Soojenemise tagajärjel
Uranose vägevus oli hirmuäratav, ja sada korda hirmsam oli see siis, kui ta oli raevunud. Kuid siiski mitte kõik titaanid ei kartnud. Ühe silmad lõid särama. See oli Kronos, kes oli alati igatsenud saada ise maailma valitsejaks. Ta teadis, et isa ei olnud neid ilmaaegu Tartarosse heitnud. Nüüd aga oli tema aeg tulnud. Ema abiga põgenes Kronos oma pimedast vanglast päevavalgesse maailma. Tema valgusega harjumata silmad olid sedavõrd pimestatud, et ei näinud ees laiuvast säravast maailmast esialgu midagi. Kuid varsti harjusid silmad valgusega ja siis nägi Kronos kaunist maad kõrgete mägede, laiade siniste merede ja ääretu valgusküllase taevaga, ning päikesesoojus langes ta kehale nagu õrn hellitus. ,,Maaema!" hüüdis ta. ,,Tänan sind, et sa lasid mul jälle näha seda imelist maailma, seda maailma, mille ma teen enda omaks. Hüvasti nüüd! Ma tean, mis töö mul ees seisab!" Ja kohe kaduski Kronos ema silmist
Romantismikirjanik Victor Hugo on öelnud: ,,Targad inimesed ammutavad eluhädades lohutust raamatutest." 14 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE Elame ajas, mis kingib ja võtab, on vaba. Kuid ometi ikestav, kutsub ja tõukab, ahvatleb ning karistab. See aeg on napp, ometi on see meie ainus ajaruum. Sellest hoolimata loob aeg illusiooni ees laiuvast lõputult pikast päevast. Alustame mängides, kuid leiame end peagi eluheitluse karmis keerises, milles peame võitlema lõpuni - loojangu viimse sekundini. Alguses küll loodame, et leiame aega kõigeks; hiljem oleme sunnitud paljudest unistustest loobuma ja järgima maiselt argiseid kohustusi. Lõpuks avastame, et peaksime õppima elama maises ajas, otsekui elaksime igaveses, otsides Teda, kes üksi suudab avada vaheseina nähtava siinpoolse ja salapäraselt otsatu teispoolsuse vahel
Üldiselt kasutatakse teda sageli linnahaljas-tuses suurte 23 rühmadena või lausistandusena. Sobib ka vabakujuliseks hekiks või istutamiseks kiviktaimlasse (Sarapuu, 2000). Sordid Mägimänd on käbide, kõrguse ja haabituse osas tugevasti varieeruv kompleksliik, mille piires võib eristada mitut alamliiki ja teisendit. Näiteks mägimänni kõrgus kõigub kodumaal 0,2 m kõrgusest laiuvast põõsast kuni 12...20(25)-meetrise puuni (Laas, 2004). Kuna liik on väga varieeruv, on soovitatav kasvatada teada välimuse ja suurusega sorte (Palmstierna & Johanson, 2006). Mägimänni sortidest on enam levinud ´Genom,´, Hesse´, ´Kobold´, ´Humpy´ ja ´Mops´. ´Genom´ on 1,5...3 m kõrgune laiavõreline väga tihe põõsas. Selle okkad on 3,5...4,5 cm pikad (Laas, 2004). ´Hesse´ on kääbusjas väga madal põõsas, millel on 7...8 cm pikkused tumerohelised okkad ja veidi
annaabi.ee 
