taimede puitumine jne.). Looduskaitse biogeograafia. Üks suur või mitu väikest kaitseala (SLOSS) käsitlus. Taksonite harulduse tüübid (Rabinowitzi jaotus). "Linné puudujääk" ja "Wallace'i puudujääk" looduskaitse biogeograafias. Looduskaitse biogeograafia kaks lähenemist: esindatus ja "kuum punkt". Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana. Bioomid. Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. Päikese energia muutus laiuskraaditi. Tuulte muster (Hadley tsirkulatsiooniringid). Coriolise efekt. Hoovused. Sademete muster, seos ookeaniga ja mäestikega. Kõrguse jahutav efekt. Kõrgusvööndilisus. Kliima varieeruvus. Mulla niiskusetingimused, evapotranspiratsioon. Mulla tekke peamised protsessid. Veekeskkonna ulatus ning jaotumine. Mageveekeskkond: kihistumine, toitained. Ookeani soolsuse ja temperatuuri varieerumine. Biogeograafia simulatsioon (BGSIMweb). Simulatsiooni põhimõtted, protsessid ja
Kõrge produktiivsus - · 1) teatud liiki troopilised vihmametsad lisaen andjaks tuul ja vihm; · 2) suudmelahed jõe voolu en ja tõusuvee en - vool ja tõusuvesi toovad kaasa toitaineid, eemaldavad liigse detriidi, segavad toitaineterikast vett toitainete poolt vaesustunud veega; · 3) haritaval maal kütuste en (masinad), in-te ja loomade töö (toidust saadud en). 51. NPP suuruse muutumine laiuskraaditi maismaa- ja vee-ökosüsteemides. ekvaatoril on NPP e puhastoodang madalam kui 90 laiuskraadidel 52. NPP limiteerivad faktorid vee-ökosüsteemides. 53. Liebigi miinimumireegel. 54. Energiavoog põllumajanduses. · Maa harimine (kündmine, äestamine) · Väetamine · Niisutamine/kuivendamine · Sordiaretustöö · Kahjurite tõrje kõrge en kulu (peamiselt fossiilsete kütuste en)
ekvatoriaalsetes vihmametsades). -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur ja kus kliima on kuiv (näiteks kõrbetes- seal suur ööpäevane temperatuuri kõikumine). Samuti parasvöötme põhjaosas (metsavööndis) ja kõrgetes mägedes, kus pluss- ja miinuskraadid sageli vahetuvad. 4.Mis on murenemiskoorik? Kuidas sõltub selle tüsedus laiuskraaditi ning milline on seos t* sademetega? Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. 5.Oska selgitada mõisted: rabenemine, porsumine,lähtekivim, korrosioon,leostumine, leetumine, karstumine,mineraliseerumine,humifitseerumine, mulla puhverdusvõime, mulade degradatsioon
laiuskraadid vähem energiat pinnaühiku kohta kui ekvaator? Maale saabuva energiahulga puhul on määravaks peale Päikesel toimuvate protsesside ja atmosfääritingimuste veel kiirguse langemisnurk ja aeg. Kõige enam energiat jõuab ekvatoriaalsesse tsooni. Talvel on saabuva energiahulga kontrast troopilise ja polaarvööndi vahel suur, kuna pooluste suunal vähenevad nii keskpäevane kiirgus kui päeva pikkus. Suvele energiahulga erinevus laiuskraaditi väiksem, kuna Päikese madalam kõrgus suurematel laiustel kompenseeritakse pika päevaga. 57) Kuidas satuvad ohtlikud saastained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse? Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile. 58) Kuidas tekib Londoni tüüpi sudu?
energiat pinnaühiku kohta kui ekvaator? Maale saabuva energiahulga puhul on määravaks peale Päikesel toimuvate protsesside ja atmosfääritingimuste veel kiirguse langemisnurk ja aeg. Kõige enam energiat jõuab ekvatoriaalsesse tsooni. Talvel on saabuva energiahulga kontrast troopilise ja polaarvööndi vahel suur, kuna pooluste suunal vähenevad nii keskpäevane kiirgus kui päeva pikkus. Suvele energiahulga erinevus laiuskraaditi väiksem, kuna Päikese madalam kõrgus suurematel laiustel kompenseeritakse pika päevaga. 39)Kuidas on võimalik, et parasvöötmes atmosfääri paisatud saastained sadenevad välja Arktikas? Saasteainete levik atmosfääris sõltub mitmetest faktoritest eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, aga ka saasteallika asukohast ning teda ümbritsevatest hoonetest ja reljeefi isepärastusest. Ilmastikunähtused, nagu tuule suund ja kiirus, õhutemperatuur, pilvisus ja
Produktiivsemad on suudmealad ja apvellingu alad Valgus limiteerib produktsiooni sügavamates kihtides Eufootiline kiht kiht vees, kus fotosüntees on hingamisest suurem Kuivas on hõredam taimkate, mis püüab vähem kiirgust See on kuivade alade vähese produktiivsuse peapõhjuseks Peale langeva kiirguse kasutamise efektiivsus on madal kõikides kooslustes 46. Miks NPP/GPP suhe muutub laiuskraaditi? GPP gross primary production e. koguprimaarproduktsioon. NPP net primary production e. puhas primaarne produktsioon = GPP R(espiratsioon); NPP on kasutatav hetertroofidel. Heat affects growth rates, activity, behavior and primary production. Temperature is largely dependent on the incidence of solar radiation. The latitudinal and longitudinal spatial variation
· Endemismi vastand kosmopolitaansus areaalid, mis on väga suured liik laialt levinud nt inimene (+ inimesega kaasnevad organismid parasiidid jne). Vaalad, tiirud, pilliroog, (üldiselt veega seotud organismid). · Liikide-isendite vastuolu enamus liike maailmas on väikese areaaliga. Ja samas enamus isendeid on suure areaaliga vähestest liikidest. · Rappoporti seadus uuris kuidas areaali pindala varieerub laiuskraaditi, leidis et kui minna ekvaatorilt külmema poole/laiema laiuskraadi poole, siis areaal läheb väiksemaks. Põhja pool on liike vähem, ökosüsteemid on üksluisemad. Kasutas atlast- ei käinudki ekspeditsioonidel. Areaali kuju · Geograafilised levikutakistused areaalid üldiselt väljaveninud o Euraasias ida-läänesuunas - mäestikud o Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas Apatsid, Kaljumäestik · Vööndilised
ja vihm. Suudmealad – jõe voolu energia ja tõusuvee energia – vool ja tõusuvesi toovad kaasa toitaineid, eemaldavad liigse detriidi, segavad toitainerikast vett toitainete poolt vaesustunud veega. Haritaval maal – kütuse energia (masinad), inimeste ja loomade töö (toidust saadud energia). Eestis nt delta roostikud, segametsades ja okasmetsades. Madal produktiivsus nt kõrbetest. Eestis nt liivaluidetel. 16.NPP suuruse muutumine laiuskraaditi maismaa- ja vee-ökosüsteemides. NPP = Netoprimaarproduktsioon - alus heterotroofide eksisteerimisel. Produtseerivad foto -ja kemosünteesivad organismid. Erinevates bioomides on erinev fotosünteetiline kasutegur. Kõrg –ja tundraaladel alla 1 %, rohumaadel 2-3%, kõige produktiivsemates ökosüsteemides 4-5%. Maismaal on suurima NPP-ga laialdased alad levinud troopikas. Mereökosüsteemides suurematel laiuskraadidel (parasvööde, artktiline vööde). Meie
annaabi.ee 
