et tänaseid toimetusi on parem mitte homseks jätta ja muud sellist. Tegelikult, tunnistan üles, olen minagi seda vahetevahel mõelnud - tavaliselt siis, kui ma koridoris edasi-tagasi torman, kätega vehin ja karjun. Teisalt jälle on prokrastineerimisel ka häid omadusi ja tuligi tuju mõned neist nüüd siis kah välja tuua. Punktidena. Punkt. Asju viimasele minutile jättes on terve hulk minuteid enne viimast väga lõbusad. Võib laiselda ja teha muud huvitavat. Punkt. Asju viimasele minutile jättes on vähem aega kirumiseks ja paanikaks, kui miskit välja ei tule. Punkt. Öösel saab normaalselt magada. Ei pea kogu aeg mõtlema, et mis küll valesti sai tehtud. Uskuge mind, sellele mõtlemine pole sugugi lahe. Punkt. Sageli on ette tulnud, et viimasel hetkel parandatakse õige asi valeks. Antud juhul pole selleks enam aega. Punkt
Mida tähendab mulle õppimine üheksandas klassis? Me kõik alustame kord esimese klassiga ja lõpetame üheksandas. Kuigi see teekond kestab tervelt üheksa aastat, omandame seal vajaliku hariduse. Kooliteed alustame aabitsaga ja lõpetame paljude erinevate õpikutega, Sellel pikal kooliteel juhtub palju põnevaid ja raskeid seiklusi. Kolmandas ja kuuendas klassis ootavad kõiki tasemetööd, kaheksandas üleminekueksam ja üheksandas kolm riiklikku eksamit. Kuigi see kõik tundub raske, on koolil ka oma head küljed. Koolis on palju sõpru ja mitmeid põnevaid klassiõhtuid. Kindlasti meeldivad kõigile vahetunnid ja erinevad kooliüritused. Koolis tuleb ette hetki, kus tuleb kõvasti pingutada ja õppida. Selle kõige kõrval on kindlasti ka mõned laiskusehetked. Kindlasti on kordi, kus on koju ununenud õppevahendid või tegemata jäänud kodutöid. See ei tähenda, et õpitakse halvasti, pigem on see laiskusest. Esimesed klassid...
regulaarselt, aga see ei ole ju võimalik? Meie ühiskond ei luba sellist elu, selline asi jääb kinni kooli, kohustuste ja raha taha. Maailm meie ümber tiirleb selle fakti ümber, et kõik inimesed saavad hariduse, lähevad tööle ja tõmbavad oma raskusi. Muud moodi ei saaks ka, seadused peavad eksisteerima, muidu oleks maa peal kaos ja mitte miski ei areneks, ma nõustun sellega ja sellepärast mul ei ole ka usku sellesse ütlusesse, sest inimesed nagu mina ei saa laiselda nii nagu nad sooviksid. Jah, paljud on rahul sellise lainega, nad mõtlevad, et neile on maailm avatud kui nad palju õpivad ja tänu sellele uksed avanevad, samal ajal kui mina pean seda takistuseks. Mina ei arva, et ma olen enda valikutes vaba. Mina arvan, et vabadus on siis kui sind ei keela mitte miski, sul ei ole kohustusi ja sa saad teha täpselt seda mida sinu süda ihkab. Minu ideaalses vabas maailmas ma ei kardaks seda, mida ma ise valin teha.
tähtsamat, pean oskama öelda talle ,,ei". Tegelikult ei oskagi ma öelda, mis oleks minu seisukohast ratsionaalne käitumine ajaga kuna peale õppimise pole mul mingit tegevust nagu näiteks trenni, kunstiringi või muud sellist. Mind ei huvita otseselt mitte ükski huvitegevus, mida tahaksin meeleldi harrastada. Kodus teevad põhilise töö ära vanaema ja ema, kuid vahetevahel aitan ka mina neid. Siiski pole mul eriti muud teha kui ainult laiselda. Aja õigesti kasutamine on väga palju seotud ka transpordiga. Talvel ei saa erinevalt suvest sõita jalgrattaga vajalikku asukohta. Näiteks läheb mul kooli ja koju tagasi sõitmiseks juba umbes pool tundi. Asjaolud oleksid veelgi hullemad kui elaksin maal või suures linnas, siis kaotaksin ühest kohast teise jõudmiseni tunduvalt kauem aega. Tsiteerides Benjamin Franklinit: ,,Kas sa armastad elu? Ära siis raiska aega, sest sellest materjalist ongi elu valmistatud
Aga need võinuks ka mitte olla, üldmuljet Papeetest see suurt poleks muutnud. Niikuinii ei tunneta siin Polüneesiat. On maalilised vaated, vahest liigagi maalilised, et hingelähedaseks saada. On suured kirevad lilled, nagu liigagi kirevad, liigagi suured. On palmid, on ookean ümberringi, aga juba esimesel saarelviibimise päeval hakkab sul igav kõige selle keskel. Hea, vaikne, mõnusalt soe või siis ainult pisut liiga vihmane. Laiselda, lõtvunult lõbutseda jah, selleks pakub Papeete küllalt võimalusi. Kuid midagi väga olulist on kadunud, mis oivalise loodusega saare põnevaks paigaks muudaks. Rannabulvari ääres loksusid laguuni vaikselt õõtsuvas vees kümned jahid, väikeseist lootsikuist kuni uhkete kahemastiliste luksuslaevadeni. Reisid ookeanil väikestel alustel üksi, kahekesi või tervete perekondade kaupa on ju viimastel aastatel päris moeasjaks saanud. Eks see ole jällegi üks 20
Jõudis kätte augustikuu. Denise oli nüüd jõukas ja võis endale lubada luksust. Mouret kutsus teda õhtusöögile. Unetutel öödel oli pidanud Denise endale tunnistama, et Mouret` möödumisel värisema hakkamine ei tulnud hirmust, vaid sellest, et ta Mouret`d juba Daamide Õnne tulekust peale armastanud. Pauline ütles, et Mouret ei kohtuvat enam Claraga. Clara oli kasutanud Mouret lühiajalist kapriisi ainult selleks, et ta saaks töö unarusse jätta ja laiselda, kuid Mouret tüdines temast kiiresti. Mouret küsimusele, kas Denise tuleb tema juurde, vastas neiu eitavalt. Mouret püüdis tema kätt pihku võtta, kuid Denise tõmbas selle tagasi. Mouret tunnistas tütarlapsele, et armastab teda. Ta pakkus Denise`ile luksust. Kuid vastus oli ikka eitav. Eelmiste päevade kuulsusrikkad võidud ja tulevased suured varandused ei tähendanud praegu Mouret`le midagi. Nüüd mõtles ta ainult Denise`st.
läbi elada. Iga kunsti praktiliste oskuste omandamiseks on vajalikud teatud üldised eeldused, olenemata siis sellest, kas tegemist on puusepakunsti, arstikunsti või armastuse kunstiga. Esmajoones nõuab praktiliste oskuste omandamine distsipliini. Asi pole ainult mõne kindla kunsti praktiseerimise distsipliinis tegemist on kogu elu distsiplineerimisega. Tänapäeva inimene on küll tööl distsiplineeritud, kuid kui inimene parajasti ei tööta, siis tahab ta laiselda, looderdada või lõdvestuda. Võitluses autoritaarsuse vastu on ta muutunud umbusklikuks distsipliini suhtes üldse nii selle suhtes, mida sunnib peale mingi seletamatu autoriteet, kui ka mõistuspärase enesedistsipliini suhtes. Ilma viimaseta kaotab aga elu terviklikkuse, muutub kaootiliseks, inimene pole võimeline millelegi keskenduma. Teiseks on vajalik keskendumisvõime, kuigi seda kohtab meie kultuuris veel harvem kui enesedistsipliini
nime. Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme! Seda sõin kõige rohkem.“ „See Idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa!“ (lk. 4) „Ole rahul, ei ta sure. Anna talle midagi, mis ta pasale ja oksele ajaks, ja siis kihuta tööle. Ära lase poisil siin põrandal midagi aeleda. Ega juhm pea anna õigust laiselda. Higistagu seep välja, siis pole tal tarvis mitu head laupäeva saunas käia! Hoiad leili kokku!“ (lk. 5) Kas rumal pea on nuhtluseks? Aida- Oskar tegi endale väga suure krati. „Mall, mina arvan küll, et teeme veel ühe krati! Ja teeme suure, mis ikka jaksaks vedada! Need väikesed ainult tilgutavad, korjavad kraami kottidesse nagu marjulised, aga suur kratt tõstaks terve aida kukile ja kannaks siia!“ (lk. 111).
leidmine, leiavad allika ja teevad siis selle allika esmase kirjelduse. Terve elu tegelevad sellega, uurivad neid. 8. mai -II MS lõpp. Keegi Saksamaal ei tähista seda , Hollandis on aga rahvuslik pidu. Jüri Kivimäe- Eesti ajaloolane. Tallinna linnaarhiivi direktor oli. Toronto Ülikooli ajalooprofessor praegu. Vanaisa oli talumees, kes alati tahtis raamatuid vabadel hetketel lugeda. Vanaema oli ka tööinimene, talunaine ja ei lubanud vanaisal laiselda. Eesti ühiskonnas pole vabanetud sellest, et töö pole vaid füüsiline, vaid ka vaimne. Allikate otsimine on ka töö. Eestis ei hinnata vaimset tööd, kutsutakse laisklemiseks seda. Esimene aste on allikatele spetsaliseerunud inimesed, kelle ülesanne on uute allikate otsimine. Teine aste on inimesed, kes on kommentaaride kirjutajad ehk keegi on allika leidnud, esmakirjelduse sellele ära teinud ja siis algavad editeerimise, väljaandmise tööd
Naistel on kergemad ametid ja meestel raskemad. Mehed omandavad üldiselt sama kunsti mis nende isad. Süfograndid kontrollivad, et keegi ei looderdaks, aga ka üle ei tohi töötada. Utooplastel on ööpäev osadeks jaotatud: hommikul läheb 6 inimest tööle ja töötavad 3 h, siis on 2 h lõunapaus, pärast mida töötatakse veel 3 h. Kell 8 minnakse magama ja magatakse 8 h. Vaba aega võib igaüks meelepärase kunsti harrastamisega sisustada, aga laiselda ei tohi. Utooplased hoolitsevad oma majade eest, et need ei laguneks, et ei peaks uusi ehitama nii on soodsam. Enda riietamiseks kasutavad nahka, mis peab vastu 7a, pidulikumal puhul panevad peale teise riide, et nahkriiet varjata. Nende elu õnn seisneb kehalisest tööst vabaks olemisest, et seda aega meelepärasel viisil veeta. Sõda ja taplust nad põlastavad, kuigi oskavad sõjakunste, et end vaenlase eest kaitsta võitlevad vaid enesekaitseks, iial ei ründa ise
annaabi.ee 
