see kurviline või virvendav. Värvidest olid soositud violetsed, valged, kahvatukollased, rohekad ja teised analoogsed toonid. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju: punane- meelelisus, kollane- puhtus, sinine- jahedus, valge- miski, mida meeltega tajuda ei saa. Olulisemaid juugendi tunnusjooni oli erootika. Eriti naise seksuaalsus. Naine muutus juugendi valitsevaks teemaks ja naise keha erootilist potentsiaali kasutati nii palju kui võimalik. Femme-fleur (lill-naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas idealiseeritud neitsilikku ilu. Teiselt poolt kujutati naist saatanlikuna (femme- fatale) õelad, katmata rindade, võrgutavalt voogavate juustega, valmis võrgutama, hukutama, segaseks ajama ja hävitama neid, kes jäävad nende võlu kütkesse. Üheks levinuks saatusliku naise esindajaks oli naisvampiir. ,,Suudlus" 19071908, Gustav Klimt 14.07 1862-6.02 1918 Austria ,,Medea" 1898, Alphonse Mucha 24.07 1860-14.07 1939 Tsehhi
Kujunesid välja lemmikobjektid. On ka sümboolsed tähendused. Orhidee, liilia, vesiroos- sümboliseerib hukku, surma, tragöödiat. Roos- armastust. Kellukas- iha. Päevalill- põlemist, päiksesära, elutuld. Sageli ka õiepungad, mis sümboliseerivad elu ja kasvu. Sümboleid ühendasid varred või väänlevad objektid. Lemmiklinnud- luik, flamingod, pääsuke ja putukatest oli kiil. Kõik tarbeesemed kujundati stiilist lähtuvalt. Lemmiktegelane oli naine kahte moodi.Naine kui lill, pikkade lainetavate juustega, paljastatud ülakehaga, kes olid hukatuseks mehele. Teemaks oli ka erootika. Kujunevad lemmikvärvid- violetsed toonid, kahvatu kollane, valge, õunaroheline ja paabulinnuvärvid. Meeslemmiktegelaskuju oli Pierrot. 9. Millistes kunstivaldkondades kajastus juugendstiil + näiteid? Juugendstiili hakati rakendama arhitektuuris, tänu sellele et võeti kasutusele raud ja klaas. Gustav Eiffel, kes rajas Eiffeli torni. Läksid moodi vitraazaknad. Sisekujunduses jäljendas kõik
violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised ja eriti paabulinnuvärvid. · Luik, paabulind, kiil ja pääsuke olid lemmiklinnud tänu oma kurvjatele kehadele. Sagedased elusolendid juugendornamentikas olid ka ussid,koerad, kalad. Suurimaks eelistuseks oli pikkade juustega naisefiguur. Pikkade juuste kultuses väljendus erootika. Erootika oli üks olulisemaid juugendi tunnusjooni. Juukseid ülistati ni maalis, kirjanduses kui ka muusikas. -femme-fleur (lil -naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas kas idealiseeritud neitsilikku ilu. -femme fatale (saatuslik naine)-erutav, veidi kõhn, mustasilmne ahvatlejanna. Juugendi (Art Nouveau) -aegne graafika Prantsusmaal Prantsusmaal oli levinud graafika-alaks plakatikunst. Plakatikunstil jaoks olid omaette galeriid ja kollektsionäärid ning plakati kunstiline tase oli kõrge. Ilmnes, et õnnestunud plakatid müüvad ideid ja elustiili rohkem kui konkreetset toodet.
ära tuntav. Lilledel oli oma kindel sümboolne tähendus orhidee, liilia, vesiroos sümboliseerivad tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalill põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja elu sümbol). Luik, paabulind, kiil ja pääsuke olid lemmiklinnud tänu oma kurvjatele kehadele, samas kui femme-fleur (lill-naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas kas idealiseeritud neitsilikku ilu või erutavat, veidi kõhna, mustasilmset ahvatlejannat, keda me kohtame korduvalt Aubrey Beardsley`, Jan Tooropi, Georges de Feure`i, Gustav Klimti ja teiste töödes. Pikkade juuste kultuses väljendus erootikagi. Juukseid ülistati nii maalis, kirjanduses kui ka muusikas. Sagedased elusolendid juugendornamentikas on ussid ja hurdad. Lillede ja lindude eelistustest selgub ka juugendi soositud värvigamma, milles olid eriti hinnas
Maarja kabelis. Riemenschneideri loomingu õitseaega tähistavad mõned nikerdatud altarid, milledest tuntuim on altarJakobi kirikus Rothenburgis püha õhtusöömaaja kujutisega. Neis teostes on saksa puuplastika saavutanud oma täiuslikkuse. Figuurid on neis kõhnad, näod askeetlikud, sissevajunud põskedega, vägevalt lainetavate habemete ja juustega, riided käsitletud äärmise kerguse ja elulisusega; kõigis neis teostes aga puudub dramaatiline sügavus. Iseloomulik Riemenschneideri nikerdatud altaritele on see, et ta neis esimesena loobus värvimisest; ta oli otsusele jõudnud, et värv võtab plastikalt selle modeleeriva ilu. Riemenschneideri teostest võib veel esile tõsta keiser Heinrich II hauamonumendi Bambergi katedraalis ja kivialtarit Maidbronni kirikus.
annavad katedraalile selle silmapaistva profiili). Viimased olulised tööd ulatusid koguni 18. sajandisse. Kuigi katedraali juures on läbi viidud nii renessansi- kui ka barokiaegseid töid, on Burgose katedraal siiski gooti stiili esindaja. Chartesi katedraali, mis asub Chartesi linnas 80km kaugusel Pariisist, seda peetakse üheks parimaks gooti stiilis arhitektuuri näiteks kogu Prantsusmaal. Keskajal on katedraal töötanud ka koolimajana. Eemalt tundub, nagu hõljuks see õhus lainetavate nisupõldude kohal, kuid lähemale minnes tuleb nähtavale linn, mille keskel asub mägi, kus katedraal seisab. Selle kaks teineteisest täielikult eristuvat kirikutorni üks 105 meetri kõrgune harilik püramiid 1140. aastast ja teine 113 meetri kõrgune 16. sajandi alguses teise varasema torni otsa rajatud kirikutron kõrguvad üles üle kahvaturohelise katuse, kus kogu ümbruses on liitunud piilarid. Gloucesteri katedraal asub jõe läheduses Gloucesteri linna põhjaosas Inglismaal
lahendused. Lihtsaid tagasihoidlikke kööktubadega elamuid, mille arhailised sisedetailid, viltused trepid ja olematu elamismugavus 21. sajandil tõsist jahmatust tekitab. Historitsistlikku dekooriga üürielamuid, Šveitsi stiilis nikerdustega verandadega väikeelamuid. Jõe ääres paikneval Emajõe tänaval üllatavad esinduslikud suurte korteritega elamud, mis pisut jõukamale rahvale mõeldud. Emajõe-äärne soine pinnas on hoonetele huvitavaid deformatsioone tekitanud – nii viltuseid, lainetavate katustega või silmini maasse vajunud hooneid mujal naljalt ei kohta. Supilinn on keskkond, mis on ainulaadne, natuke hull ja nihkes, aga seda äärmiselt sümpaatsel moel. 15 1.3.3.3 Karlova Karlova linnaosa oli 1916. aastani väljaspool Tartu linna piire. Ajaloolistele Karlova mõisa maadele kerkis terve suur linnaosa tänu mõisaomanike huvile müüa oma maad ehituskruntideks. Need tehingud võimaldasid maast sootuks suuremat tulu saada kui
Vankri kõrval ratsutasid mõned kohtuametnikud ja vahtkonna ohvitserid, keda ära võis tunda nende mustast mundrist ja kohmetust sadulasistumisest. Magister Jacques Char-molue oli nende eesotsas. Vankris istus noor tütarlaps, käed seljale seotud. Preestrit ta kõrval polnud. Ta oli särgiväel, pikad mustad juuksed (sel ajal oli viisiks neid alles võlla juures ära lõigata) langesid lahtistena ta poolkaetud rinnale ja õlgadele. Läbi lainetavate juuste, mis särasid nagu kaarna suled, võis näha halli jämedat karedat köit, mis ta haprad rangluud marraskile oli hõõrunud. Köis väänles ümber õnnetu tütarlapse veetleva kaela nagu vihmauss ümber lille. Köie alt vilkus väike roheliste klaashelmestega kaunistatud amulett, mis talle alles oli jäetud, küllap sellepärast, et surmaminejaile enam 1 9 6 midagi ei keelata. Kes aknast alla vaatas, võis vankri põhjas näha ta paljaid jalgu, mida ta
annaabi.ee 
