aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene. Läbi kogu inimkonna ajaloo on headus, ausus, abivalmidus ja sõbralikkus jäänud väärtusteks, mille suunas lapsi kasvatada. Samamoodi pole olnud aega, mil poleks taunitud alatust, valetamist, reetmist, laimamist ja kadedust. Kuid ometi on paljud väärtused läinud üle materiaalseteks. Ning just materiaalsus ähvardab tappa meie tulevad sugupõlved. Miks? Aga seepärast, et rahateenimine on juba ammu kultuseks saanud ning enda järeltulijatele ei suudeta enam aega pühendada. Lapsed on päevast päeva võõraste kasvatada. Alguse saab see lasteaias ning edasine tee viib läbi põhikooli kas kutsekooli või gümnaasiumisse. See võib ka sootuks katkeda.
teemadel kaasa rääkida. Lugemine aitab muuta meie juttu sisukamaks ning ka huvitavamaks, sest nagu ütleb ka Hiina vanasõna: see kes ei ole kolm päeva midagi lugenud, selle jutt muutub igavaks. Veel oleneb ka sellest, mis loogika järgi me tavaliselt mõtleme ning milliseid moraali punkte järgime. Füüsilise vabaduse piirideks võib ennekõike lugeda tegevus- ja sõnavabadust. Sõnavabadus ei tähenda inimeste mõnitamist ja halvustamist, solvamist ja laimamist. Kuigi vahel võib selline mulje jääda, eriti veebilehtede kommentaariumides. Sõnavabadus on õigus öelda, aga ka kohustus vastutada. Ja kui vastutada ei osata, siis kaob ka õigus midagi öelda. John Stuart Mill leiab, et mõttevabadus peaks olema täielik, tegevusvabadust aga tuleb piirata sealtmaalt alates, kus tegu kujutab endast kas või potentsiaalset ohtu teistele. Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste huvide riivamine. Näiteks võib purjus
sotsiaaltöötajal õigus jagada kolmandatele isikutele, kui see võib ohtu seada kellegi elu, maine või halvendada olukorda. Sotsiaaltöötaja võtab enda kanda tegelikult suure koorma. Kindlasti peab üks hea ja aus sotsiaaltöötaja pidama kinni reeglitest, tööjuhenditest, ametijuhenditest. Sotsiaaltöötajal peab olema kiire analüüsivõime ning ta peab olema alati valmis oma töö, tegude ja sõnade eest vastutama ning iga hinna eest peab suutma vältida süüdistamist, laimamist. Loomulikult on alati erandeid ning leidub nö ,,tõrvatilku" meepottides ehk siis leidub sotsiaaltöötajaid, kes on omakasu peal väljas, petavad ning laimavad. Aga ega asjata öelda, et valel on lühikesed jalad.. Hea sotsiaaltöötaja peab lähtuma eelkõige kliendi huvidest. Mitte selles mõttes,et klient on koguaeg nagu kuningas vaid sotsiaaltöötajana pead suutma vahet teha, kas klient manipuleerib sinu kui isikuga või on tal teised eesmärgid. Mingites
Oidipus ei usu Teiresiase juttu. Ta arvab, et vale on sepitsenud Kreon, kes tahab endale Oidipuse trooni. Koor tuletab meelde oraakli sõnu linna päästmisest. Teiresias kinnitab öeldut. Oidipus peab ikka kõike jaburaks valeks. Esimene stasimon (esitas koor) Tapja leidmise teema. Oidipuse süü on veel kahtluse all. Teda ei saa tõendite puudumise tõttu süüdi mõista. Ka mäletatakse, et tema päästis kord Teeba sfinksi käest. Teine episood Kreon heidab Oidipusele ette laimamist nagu oleks tema ihaldanud Oidipuse kohta. Ta on pahane, et teda peeti Teiresiast valetama õhutajaks. Koor ei oska Kreonile süüdistuste suhtes selgitusi anda. Oidipus ilmub ja peab Kreoni endiselt süüdlaseks valetamises ja trooni himustamises. Kreon on Oidipuse naise (ja ema) vend.Ta on olnud võimule nii lähedal, et rohkem võimu ta ei vaja. Tal poleks põhjust Oidipust laimata. Iokaste tuleb meest ja venda lepitama.
Oidipus ei usu Teiresiase juttu. Ta arvab, et vale on sepitsenud Kreon, kes tahab endale Oidipuse trooni. Koor tuletab meelde oraakli sõnu linna päästmisest. Teiresias kinnitab öeldut. Oidipus peab ikka kõike jaburaks valeks. Esimene stasimon (esitas koor) Tapja leidmise teema. Oidipuse süü on veel kahtluse all. Teda ei saa tõendite puudumise tõttu süüdi mõista. Ka mäletatakse, et tema päästis kord Teeba sfinksi käest. Teine episood Kreon heidab Oidipusele ette laimamist nagu oleks tema ihaldanud Oidipuse kohta. Ta on pahane, et teda peeti Teiresiast valetama õhutajaks. Koor ei oska Kreonile süüdistuste suhtes selgitusi anda. Oidipus ilmub ja peab Kreoni endiselt süüdlaseks valetamises ja trooni himustamises. Kreon on Oidipuse naise (ja ema) vend.Ta on olnud võimule nii lähedal, et rohkem võimu ta ei vaja. Tal poleks põhjust Oidipust laimata. Iokaste tuleb meest ja venda lepitama.
Igal inimesel on õigus oma au ja hea nime kaitseks pöörduda kohtusse. Eesti kohtupraktika toetub varem kehtinud seadustele, viimaste aastate jooksul on kehtima hakanud uued õigusaktid. Au ja väärikust ning muid isiklikke õigusi käsitlevad 5 võlaõigusseaduse paragrahvid 1046 ja 1047. Võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku solvamist ja laimamist käsitleb karistusseadustiku paragrahv 275. 2.4 Usuvabadus Mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus on usuvabaduse võtmesõnadeks antud referaadis. Usu- ja veendumusvabadus on nii üksikisikutel kui ka organisatsioonidel, riigil on kohustus tagada individuaalne ja kollektiivne usuvabadus. Keelatud on veendumuste või usu põhjal diskrimineerimine ja vihavaenu õhutamine. Riigil on õigus veendumuste kuulutamist
osa saada. -) Armastuse ja abielu suhtes on neil illusoorsed ootused ning nad nõuavad rohkem, kui on ise valmis panustama ja seega võivadki jääda oma suurt armastust otsima. * Kriitiliseim vanus on 4-6 aastat ja sel ajal oleks vaja, et lastel oleks eeskujusid ning selles vanuses hakkavad neil tugevalt avalduma soorollid. * Hüsteerilised inimsed on suured rivaalitsejad ja ületrumpajad. * Kooselus vaieldakse tihti kes on süüdi teemal ja kasutatakse laimamist ning intriige. * Hüsteerilise inimese agressiivsus meenutab sageli rivaalitsemist ning seisneb ületrumpamises. -) Eelkõige seisneb see soovis oma väärtust tõestada. -) Hüsteerilise inimese agressiivus on spontaane, muretu ja annab kiirelt järele. - ) Sageli esineb see läbi hooplemise ja liialdamise. -) Väliselt sarnaneb see tormaka liikumistungiga. -) Konfliktide puhul on ta esimene ründaja (eriti käib see kriitika kohta).
ajakirjanikule. Võib juhtuda, et oma seisukohtade selgitamine lõpetabki kriisi. Ajakirjanik saab aru, et juhtunud on eksitus ning avaldab vabandusena ettevõtte seisukoha vahejuhtumi kohta. Siis ei rikuta ka suhteid ajakirjanikuga, kes tulevikus võib ettevõttest hoopis positiivset infot avaldada. 2. Kui ajakirjanik mingil põhjusel (näiteks on allikas isiklik tuttav, keda ta usub) jätkab ettevõtte laimamist, tuleb suhelda tema ülemuse, lehekülje või rubriigi toimetajaga. Kohates ka seal vastuseisu, tuleb suhelda peatoimetajaga. 3. Kui meediaväljaanne jääb oma seisukohale kindlaks ning keeldub avaldamast ettevõtte selgitavat infot või jätkab valeinfo avaldamist, on võimalik pöörduda avaldusega Pressinõukogu poole. Meediasõda Kui selgub, et ilmunud valeinfo allikas on ettevõtte konkurent või äripartner, tekib paljudel kiusatus
ametialasel suhtlemisel, kasutatakse pilkeid, solvanguid, torkeid jne. omaette eesmärgiks muutub "vaenlasele" kahju tekitamine, seda ka juhul, kui see iseennast kahjustab esineb ka pealekaebamist, intrigeerimist, laimamist, ässitamist, meelitatakse teisi oma leeri ainuüksi "vaenlase " juuresolek hakkab mõjuma häirivalt (vt. võtmeärritaja) Võimalikud ka käsikähmlused, nõude loopimisest kuni relva kasutamiseni (USA koolide näited) Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 119
mehhanismid, nii nagu jäävad muutumatuks ka loodusseadused. Goethe on kord öelnud: Inimkond areneb alalõpmata, kuid inimene jääb alati samaks (Harnack 2009). Ei ole õige väita, et aegade muutudes muutuvad põhjalikult ka väärtused. Läbi kogu inimkonna ajaloo on headus, ausus, abivalmidus, sõbralikkus jms jäänud väärtusteks, mille suunas lapsi kasvatada. Samamoodi pole olnud aega, mil poleks taunitud valetamist, varastamist, tapmist, reetmist, laimamist, kadedust. Ja ehkki need väärtused eesmärgina pole täismõõdus ehk kusagil teostunudki, on nende poole püüdlemine ometi muutumatuna püsinud. Sõnum, mis ulatub antiigist nüüdisaega, on üllatavalt lihtne: keskenduda tuleb mitte väliste väärtuste jahtimisele, vaid iseenda ülesehitamisele, omaenese elu täiuslikkuse taotlusele, igaühes peituvate võimaluste (potentsiaalide) realiseerumisele, oma kõlbelise loomuse teostumisele
annaabi.ee 
