võtsin ruutjuure. 4. Nüüd leidsin kaldest tingitud parandi, mille leidsin kalde ja kõrguskasvu abil. Kalde abil leidsin järgmiselt: Lõigu pikkuse korrutasin kahega, mille omakorda korrutasin kalle jagatud kahega sin ruudus. Kõrguskasvu abil aga järgemiselt: Kõrguskasv ruudus jagasin lõigu pikkus korrutatud kahega. 5. Edasi oli vaja II S horisontaalprojektsiooni, mille sain järgmiselt: Lõigu pikkusest lahutasin kaldest tingitud parandi. 6. Absoluutse vea arvutasin niiviisi: 340,55 340,51 = 340,53 7. Suhtelise vea sain nõnda: Tunnis mõõtmise ülesanne Punkti kaugus aknalauast 4,63m Kõrguskasv 0,74m Horisontaalprojektsioon IS = = 4,57 Kaldest tingitud parand = Horisontaalprojektsioon IIS = 4,63-0,08 = 4,55
lahusele alumiiniumi. Vase ja alumiiniumi vahel toimub redoksreaktsioon, kus vask redutseeritakse ja moodustub metalliline vask, mis sadeneb. Tahke alumiiniumi eemaldamiseks lahusest oksüdeerisin seda 6 M soolhappega, kuni vesinikku enam ei eraldunud. Kui alumiinium oli lahustatud, eraldasin lahusest vase kasutades vaakumfiltreerimist. Filtritud vase kuivatasin kuivatuskapis, jahutasin ja kaalusin analüütilisel kaalul. Et leida lahusesse jäänud kloriidioonide massi, lahutasin algsest CuxCly · zH2O proovi massist kristallvee ja just leitud vase massi. KATSEANDMED Algne proov Tiigli mass: 14,9971 g Tiiglis oleva vaskkloriidkristallhüdraadi: 15,6879 g Vaskkloriidkristallhüdraadi mass: 15,6879 g – 14,9971 g = 0,6908 g Vee eemaldamine Esimene kuumutamine: Tiiglis oleva vaskkloriidi mass: 15,5422 g Vaskkloriidi mass: 15,5422 g – 14,9971 g = 0,5451 g Teine kuumutamine: Tiiglis oleva vaskkloriidi mass: 15,5408 g
Tihti olen küsinud: ,,Oled kindel, et räägid tõtt?". Ise püüan valetamist vältida, sest olen meelsamini aus ja eeskujulik noormees. Mulle meeldib inimeste omavaheline vaba suhtlemine, et mitte muretseda iga väljaöeldud sõna pärast. Kuid siiski on olukordi, kus sõnavabadus on taunitav. Peame oskama näha neid piire ja neist kinni pidama Hindan otsekohesust ja konkreetsust, mille puudumine võib tihtipeale arusaamatusi tekitada. Olen peale sattunud kolmele kaklusele. Kaks kaklust lahutasin sõnadega: "Oodake, kas sellel on mõtet?", üritades rüselejad nende tegevuse üle mõtlema panna ja probleem vägivallata lahendada. Kolmandale kaklusele ma ei julgenud vahele minna, sest tegemist oli täiskasvanud meestega ja ilmselgelt minu sõnad poleks seal aidanud. Kõige enam taunin liigset uudishimu. Väljendiga, ,,Uudishimu pole patt", ma ei nõustu. Leian, et liigne uurimine ja teiste eludes surkimine on sündsusetu
Kaliibrimisgraafik koostatakse standardlahuse lahjendamisel saadud kindla glükoosi kontsentratsiooniga proovide optilise tiheduse väärtuste alusel. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni (C, mg /ml) ja y-telg proovi absorptsiooni väärtust (A). Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses leitakse kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide (katseklaasid 2 ja 3) keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Lahutasin tulemustest nullproovi optilise tiheduse. Katseklaas Optiline tihedus 1 0 2 0,159 3 0,156 4 0,025 5 0,049
V (kiirus) x+2 x s (distants) 20 km 20 km t (distantsi 20 20 läbimiseks x +2 x kulunud aeg) Nende andmete põhjal koostasin võrrandi. Teada on, et kiirem suusataja Mati läbis distantsi 20 minutit kiiremini kui aeglasem suusataja Kati. Koostasin võrrandi – kiiremal suusatajal distantsi läbimiseks kulunud ajast lahutasin aeglasemal suusatajal Katil distantsi läbimiseks kulunud aja. Vastus oli ülesandes ette antud, 1 see oli 20 minutit. 20 minutit teisendasin 3 tunniks, sest valemis kasutatakse tunnimääratlust. 20 20 1 x - x +2 = 3 Nüüd pean lahendama murdvõrrandi. Esimese sammuna lahendasin võrrandi vasaku poole ehk tegin ära lahutustehte. Leidsin x’i ja x+2 ühise nimetaja, milleks on x(x+2)
Fikseerisin aja ja hoidsin katseklaase 20 min toatemperatuuril. 6. Katseklaasides olevad lahuses värvusid suuremal või vähemal määral kollakaks, see toimus K3[Fe(CN)6] toimel ja näitas glükoosi olemasolu. 7. Mõõtsin spektrofotomeetril (lainepikkus 410 nm) lahuste optilised tihedused destilleeritud vee vastu. 8. Kuna ka kontrollproov andis madala optilise tiheduse väärtuse (tööreaktiivi komponentide tõttu), lahutasin glükoosi sisaldavate lahuste (katseklaasid 2-6) optiliste tiheduste väärtustest kontrollproovi oma). Kaliibrimisgraafiku koostamine: katseklaas Optilised tihedused, Korrigeeritud optilised lainepikkus 410 nm tihedused nr. 1: kontrollproov (dest. vesi) 0,037 - nr. 2: greip I 0,059 0,022 Keskmine nr
Reguleerida tuli ka voolukiirus 0,5-0,8 ml/min. Hiljem, kui siniselt värvunud molekulid olid geelist läbi tulnud, võis kiirust lisada. 2. Kui üleliigne vedelik kolonnist eemaldatud, lisasin kolonni ülaossa pipetiga 0,5ml proovi. Ootasin, kuni segu lahutuma hakkas. 3. Hakkasin kolonni ülaossa puhverlahust lisama, puhverlahuseks oli 0,1 M NaCl lahus, mille pH=7,5. Segu, mida lahutasin koosnes kolmest komponendist: dekstraansinine, müoglobiin, DNP-aspartaat. 4. Lisasin puhverlahust, seni kuni sinine värvus kolonnis oli jõudnud peaaegu väljavooluni. Kogusin fraktsiooni mõõtekolbi. 5. Edasi kogusin fraktsiooni katseklaasidesse, mis olid kalibreeritud 2ml peale. Nii tegin kuni kolonnis polnud enam lahutatavaid aineid. 6. Kui sininse, pruuni ja kollase värvusega fraktsioonid olid kogutud, mõõtsin ära nende
Fikseerisin aja ja hoidsin katseklaase 20 min toatemperatuuril. 6. Katseklaasides olevad lahuses värvusid kollaseks (ka kontrollproov), see toimus K3[Fe(CN)6] toimel ja näitas glükoosi olemasolu. 7. Mõõtsin spektrofotomeetril (lainepikkus 410 nm) lahuste optilised tihedused, võrduslahuseks destilleeritud vesi. 8. Kuna ka kontrollproov andis madala optilise tiheduse väärtuse (tööreaktiivi komponentide tõttu), lahutasin glükoosi sisaldavate lahuste (katseklaasid 2-6) optiliste tiheduste väärtustest kontrollproovi oma). Kaliibrimisgraafiku koostamine: Optilised tihedused (katseklaasid 2-6 korrigeeritud), lainepikkus 410 nm katseklaas nr. 1: kontrollproov (dest. vesi) 0,133 nr. 2: mesi I 0,083 nr. 3: mesi II 0,087 nr
vedelikul kolonnist välja tilkuda. Oluline oli mitte kolonni lasta kuivaks joosta, sest muidu tungib õhk geelikihti. Kasutatud kolonnil oli automaatselt reguleeritud kiirus. 2. Kui üleliigne vedelik kolonnist eemaldatud, lisasin kolonni ülaossa pipetiga 1ml proovi. Ootasin, kuni segu lahutuma hakkas. 3. Hakkasin kolonni ülaossa puhverlahust lisama, puhverlahuseks oli 0,1 M NaCl lahus, mille pH=7,5. Segu, mida lahutasin koosnes kolmest komponendist: dekstraansinine, müoglobiin, DNP-aspartaat. 4. Kogusin eelfraktsiooni mõõtkolbi, seni kuni sinine värvus kolonnis oli jõudnud peaaegu väljavooluni. Kogutud eelfraktsiooni mahu mõõtsin mõõtsilindri abil. 5. Edasi kogusin fraktsiooni katseklaasidesse, mis olid kalibreeritud 2ml peale. Nii tegin kuni kolonnis polnud enam lahutatavaid aineid. 6
kontsentratsioon, pH ja temperatuur) hoidsime konstantsetena. 1) Segasime kokku puhverlahuse, H2O ja pNPP ning inkubeerisime 2-3 minutit toatemperatuuril 2) Lisasime segule ensüümi ja inkubeerisime toatemperatuuril 15 minutit 3) Peatasime reaktsiooni 600 µl 0.1 M NaOH lisamisega 4) Määrasime optilise tiheduse 405 nm juures, arvutasin selle järgi produkti kontsentratsiooni ja reaktsiooni kiiruse (v). Selleks kasutasin korrigeeritud optilisi tihedusi (lahutasin optilisest tihedusest ilma ensüümita lahuse optilise tiheduse 0,05). Kasutasin valemit A=*C*l, kust avaldasin C=A/(*l). = 18400M-1cm-1, A on korrigeeritud optiline tihedus ja l=0,5 cm. Arvestades, et valgu kontsentratsioonile 1 mg/ml vastab lainepikkusel 280nm optiline tihedus 1 ja ensüümi alglahuse 89 kordse lahjenduse optiline tihedus lainepikkusel 280 nm on 0.059, arvutasin ensüümi eriaktiivsuse. Selleks arvutasin valgu ekstinktsioonikoefitsiendi: =A/(C*l)
molekulmassiga. Arvutuslikult tuli kolonnist viimasena väljunud komponendi kõrgeima kontsentratsioonida fraktsiooni eluaadi maht , mis on veidi suurem, kui katseliselt saadud tulemus. Tulemuste erinevus arvutusliku ja katselise vahel võis tulla kas arvutustel tehtud ümardustest või kogenematusest antud katse meetodi läbiviimisel. Liikuvustegur : Järeldused: Antud laboratoorse töö käigus lahutasin kolmekomponentse uuritava lahuse geelkromatograafia meetodit kasutades. Uuritav segu koosnes dekstraansinisest, müoglobiinist ja DNP-aspartaadist. Kõige väiksema molekulmassiga neist oli dekstraansinine, mis väljus kolonnist esimesena, ja kõige suurema molekulmassiga neist oli DNP-aspartaat, mis väljus kolonnist viimasena. Liikuvusteguri väärtus tuli arvutuslikult 0,185, mis jääb ilusti ettemääratus vahemikku .
meeldib kaks tegevust, saan poisside arvuks: = I + I + I + - - - - - - = 10 + 7 + 18 + 9 - 3 - 4 - 3 - 5 - 4 - 3 = Aga tegelikult käib selles klassis 30 poissi! Ma jätsin arvestamata 3 inimest, kellele meeldib male, jalgpall ja jalgrattasõit(abc), 2, kellele meeldib male, jalgpall ja matkamine(abd), 2, kellele meeldib male, jalgrattasõit ja matkamine(acd), 2, kellele meeldib jalgpall, jalgrattasõit ja matkamine(bcd). Need poisid lahutasin maha 2 korda ning nüüd tuleb need juurde liita. Lisaks käib selles klassis veel üks selline poiss, kellele meeldivad kõik 4 tegevust(abcd). Seega, et leida poisside arvu, tuleks teha järgmine tehe: = 10 + 7 + 18 + 9 - 3 - 4 - 3 - 5 - 4 - 3 + 3 + 2 + 2 + 2 - 1 = , nagu eeldasingi näites. Teises klassis õpib aga 22 poissi. Nende a,b,c,d,x,y,x,u,v,w võrduvad esimese klassi omaga. Kuid selles klassis ei käi ühtegi poissi, kellele meeldiksid kolm või neli tegevust
mahu järgi (2 ml) kaliibritud katseklaase ja nummerdasin. o Kolonni lähedusse paigutasin voolutuslahuse (eluendi) pudeli ning märkisin ülesse voolutuslahuse koositse tris HCl, 0,15 M NaCl, pH=7,5. Varusin sobiva mahuga pipeti (20 ml, 25 ml), millega voolutuslahust kolonni viia. o Varusin väikse keedukolvi (50 ml) enne uuritava segu sisestamist kolonnist välja lastava kolonni pinnal oleva eluendi jaoks. Lahutasin segu komponendid. Pärast ülalkirjeldatud ettevalmistuste tegemist avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluava ja kolonni kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt kolonni alla asetatud anumasse tilkuma. Samal ajal reguleerisin kolonni voolukiiruse reguleerimisklambi abil piiridesse 0,7 1 mL minutis, mis tähendab, et iga 2-milliliitrise fraktsiooni kogunemise ajaks kujunes 2-3 minutit. Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulgesin kiiresti kolonni väljavooluava.
KUKUN! KUKUN! KUKUN MA! NII SIIAMAANI KUKUB TA KUKUB, KUID EI KUKU KA. 2000-11-19 23 24 MIDA ON? TÖÖMEES PANI TÖÖL TAPEETI, TA KINNI VÕETI, POLITSEISSE VEETI. “MIDA KÜLL TA TEGI PAHA, ET VÕETI NÕNDA RAJALT MAHA?” NII KÜSID SINA, VANA HANI!! VASTAN MINA: “TA PEETI PANI.” 2000-11-21 LÕPPMÄNG KORD KADRIORUS, PARGITEEL, MA JÄRGIMATA MINGIT REEGLIT, RÕÕMSALT LAHUTASIN MEELT - MÄNGISIN KÄED TASKUS KEEGLIT SEIS LÄKS AINA PAREMAKS - JU HAKKAS PAISTMA VÕIT, KUI JALAGA KOLM VENELAST MU MÄNGU SEGI LÕID 2001-01-09 TAHAN ÄRA VAHEL TAHAKS ÄRA MINNA KUHU? – MA EI TEA, KUID SINNA EI KEEGI TEINE TULLA SAAKS MA OLEKSIN SEAL ÜKSINDA. ISTUKS, VAATAKS, NÄPIKS NINA SÜGAKS KÕIKJALT ENNAST MINA KARTMATA, ET KEEGI NÄEKS PÜKSI PISTAKSIN MA KÄE PEEGLIST HAMBAAUKE UURIKS KÕRVAST VAIKU VÄLJA PUURIKS
annaabi.ee 
