Sissejuhatus 04.09.2006 53 ÜÕP eesmärk on anda noortele teadmisi, kuidas käituda ja toimida ühiskonnas, 54 kursus tutvustab ühiskonna struktuuri ja seaduspärasusi, õpetab tundma poliitilis 55 i protsesse ja jõude, avab demokraatia olemuse ja selle toimemehanismid. 56 Kursus tutvustab erakondi valimisi, parlamendi ja täidesaatva võimu struktuuri ja 57 töökorraldust. 58 Pöörab tähelepanu võimude lahususele, uurib majanduse arengut nüüdismaailmas, 59 rahvusvahelist julgeolekut ja ühtse euroopa toimimist. 60 Tööstus ja teadmusühiskond 1.1 61 Feodaal kord (feodaalid, talunikud) -> 1640 ja 1780 vahel tekib tööstuslik pööre -> kapitalistlik kord (sinikraed, valgekraed) 62 Nüüdisühiskond kujunes 19. sajandil, kui kujunesid välja ühiskonna sektorid: 1) turumajandus 2) valitsussektor 3) kodanikuühiskond
keisrit Joseph II-t, Rootsi kuningat Gustav III-t, Venemaa keisrinnat Katariina II-t, Hispaania kuningat Carlos III-t ja mitmeid Saksa väikevürste. Samuti viisid valgustusliku sisuga reforme ellu ka mitmed teised monarhid, näiteks Austria valitsejanna Maria Theresia, keda mõnikord on samuti arvatud valgustatud monarhide hulka. Charles Montesquieu oli liberalismi üks suurimaid algusepanijaid. Tema lõi aluse võimude lahususele. Ta arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Gottfried Wilhelm Leibniz oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest
seaduslikkuse doktriini. Nii Aristotelesil kui ka Lockil on võimude struktuuri aluseks ülesannete jagunemine võimude vahel. Montesquieu esitab võimude lahususe kujul: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Tema jõudis veendumusele, et võimude lahusus ei ole lihtne ülesannete jaotus eri võimude vahel, vaid teenib peale selle ka kodaniku vabaduse ideed. Tema leidis, et pelgalt riigivorm ei garanteeri kodaniku vabadust. Esimene koht, kus on kirjas otsene viide võimude lahususele on Prantsuse revolutsiooni sünnitatud Kodanike ja inimõiguste deklaratsioon. Juba algusest peale on arusaamad õigusriigist vastandanud ennast arusaamadele võimuriigist e absoluutsest, totalitaarsest politseiriigist. On vahe seadusriigil ja õigusriigil. 8.2. Õigusriigi tunnused. õigusriik on ühelt poolt sarnane igale teisele riigile ja tal on samad tunnused, aga lisaks veel eritunnused. Need eritunnused vaõivad leida oma väljenduse õigusnormides, õiguse
loomuõigusi ja vabadusi; on võimude lahusus. Prantsuse jurist Montesquieu leidis, et võimude lahusus teenib kodanike vabaduse ideed ja on hea ül-de jaotus. Ta arvas ka, et pelgalt riigivorm ei garanteeri kodaniku vabadust. Montesquieu esitab võimude lahususe nii: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Võimude lahusus ja nende omavaheline tasakaal (pidurdamine) on kõige olulisem õigusriigis. Esimene viide võimude lahususele on 1789. aastast Kodanike ja inimõiguste deklaratsioonist. Iga riik tugineb võimule ja õigusele. Õigusriigi alus on õiglus, võimuriigi alus on distsipliin. Õigusele antakse ruumi nii palju, kui võim lubab. 4.2. Õigusriigi tunnused Õigusriigil on samad tunnused, mis teistel riikidel. Aga ka lisaks eritunnused, mis võivad leida väljenduse õigusnormides, õiguse instituutides või üldpõhimõtetes. Normid ja põhimõtted peavad olema valitsevaks, et saaks riiki nimetada õigusriigiks
Arvatakse et türanniat ja põhiseadust on raske kokku viia, kuna absolutism piirab kodanike vabadusi. Selle teooria olulisim propageerija on Montesquieu, kes arvas et kliima ja traditsioonid mõjut rahvaid. Ta arvas, et inglispärane monarhia sobiks Prantsumaale. Montesquieu saab ideed enamasti Locke'ilt. Valitsejale jääb täitevvõim, seadusandlik kuulub parlamendile, võimude lahusus. Montesquieu' arvates tekib tänu võimude lahususele riigis tasakaal. Prantslaste ideaal oli samuti algul põhiseadusliku monarhia kujunemine. Suurbritannia riigikorda peetakse eeskujuks ka teistele. Rahva suveräänsus Rahvas on pol võimu allikas ning peaks seda võimu kasutama. See eeldab riigikorraks vabariiki v demokraatia. Selle teooria oluline arendaja on Rousseau. Rousseau oli mõjutatud oma kodulinna Genfi poliitikast. Rousseau radikaalsus sai hiljem Prantsuse revolutsioon eeskujuks
poolt loodud üldine reegel. Inimesed on vabad seda reeglit järgima ja ei sõltu teise inimese tahtest. Montesquieu: võimude lahusus ei ole lihtne ülesannete jaotus, vaid teenib kodanike vabaduse ideed oluline on see, mis põhimõtetel rajanevad seosed õiguse ja võimu vahel. Lahusus on mudelis seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Nende tasakaalustamine ja vastastikune pidurdamine on õigusriigi idee elluviimisel kõige olulisem faktor. Esimene allikas, kust on leida viide võimude lahususele on Prantsuse revolutsiooni Kodanike ja inimõiguste deklaratsiooni artikkel 16. Õigusriik vastandub võimuriigile (absoluutsele, totalitaarsele politseiriigile). Õigus ja võim peavad üksteist täiendama, õigusriik ja võimuriik on mõlemad korrariigid (esimesel aluseks õiglus soodustab vabadust, teises aga distsipliin piirab vabadust). 18. ja 19. sajandi õigusriik rajaneb õiguspositivismil (seadusriik) täidesaatmine ja õigusemõistmine on
väärtushinnangut - otsustamist ühe või teise lahenduse kasuks. 2.4.2. Võimude lahusus Võimude lahusus lähtub võimu dekontsentratsiooni vajadusest. Et ühe organi kätte ei koonduks liiga palju võimu, jagatakse võimu funktsioonid erinevate riigiorganite vahel: parlament annab seadusi, valitsus viib neid ellu ja kohtuvõim kontrollib valitsuse tegevuse seaduslikkust. Funktsionaalsele ja organisatoorsele võimude lahususele lisandub personaalse võimude lahususe nõue: ükski isik ei tohi täita korraga mitme võime funktsioone. 2.4.3. Õiguskindlus Õiguskindlus hõlmab kaks elementi: definiitsuse ehk määratletavuse ja usalduskaitse põhimõtte. Esimene välistab riigivõimu omavoli (§ 13 lg 3), st. tagab, et üksikisikul on võimalik riigiorganite käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja nendega arvestada. Selle nõude täitmine eeldab piisavalt arusaadavate seaduste kehtestamist.
· Mõistus on inimestel üks, kuid millised seadused saavad kehtima, see sõltub kliimast, pinnasest, valitsusvormist, kaubandusest, religioonist, tavadest · Püüdis leida konstitutsiooni, mis on kõige sobivam garanteerima alamate/ kodanike vabadusi, aga samas säilitaks ka korra (Vabaduse ja korra seos omavahel Burke'i jaoks oluline, traditsioonide olulisus erinevate ühiskondade vaatlemisel) · Omistas Inglise vabaduse seadusandliku, täidesaatva ja juriidilise võimude lahususele, nende omavahelisele tasakaalustamisele. Imetles Inglismaad, kuid toonasel Inglismaal oli võim SA suunas kaldu. Soovis taastada vabadusi, mis olid olnud Louis XIV eelsel ajal Prantsusmaal, mitte valgustusaja vabadusi. 74 · Võimude lahususe idee iseenesest on vana (Aristotelese segareziim, vana-Rooma vabariik, maise ja vaimse võimu eristatus, seisusparlament ja kuningavõim)
annaabi.ee 
