Suurem osa liike peab jahti üksinda ning väljub saaki otsima öösiti, liikudes ringi nii maapinnal kui ka puude otsas. Enamikul liikidel, välja arvatud kinkazu, on selgelt väljajoonistuva mustriga kasukas, milles leidub pruuni, punase, halli või valge värvi kombinatsioone. Kõigesööja hambad Enamik pesukarulasi on kõigesööjad nad toituvad nii loomadest kui ka taimedest. Tavaliselt on neil tugevad lõikehambad toidu hammustamiseks ja tükkide lahtirebimiseks. Pikad silmahambad sobivad juurte väljakaevamiseks ja saakloomade keha lõhkumiseks. Lõualuu tagaosas asuvad puri- hambad on taimede ja putukate peenestamiseks. PandaPanda sööb bambusevõrseid nii nagu bambuskarugi. Tema käppadel leidub samuti ,,lisapöial'', mis pole siiski nõnda hästi välja arenenud kui bambuskarul. Pandad söövad peale bambuse ka muid taimi ja vilju ning putukaid. Nad on eraklikud ööloomad, kes asustavad metsi Nepaalis, Myanmaris ja Hiinas. Pandad on väga
Nimelt esineb sool (näiteks NaCl) tahkes olekus ioonidest koosneva kristallidena. Kristalli kokkupuutel veega orienteeruvad vee molekulid ümber NaCl kristalli nii, et osa vee molekule pöördub oma positiivse poolusega kloriidioonide suunas ja teine osa vee molekule pöördub oma negatiivse poolusega naatriumioonide poole. Kuna kristallis on ioonid omavahel üksteisega iooniliste sidemetega tugevalt seotud, siis kulub vee molekulidel ioonide kristallvõrest lahtirebimiseks palju energiat. Kristallvõrest lahtirebitud ioonid saavad ümbritsetud nüüd täielikult vee molekulidega (hüdraatumine) ja nende vahele tekivad sidemed. Sidemete tekkimise hetkel ereldub energiat. Molekulaarsete (polaarsete) ainete dissotsatsioonil toimub vee molekulide mõjul lahustatava aine molekulide polariseerumine ja lagunemine ioonideks. Nimelt polaarse aine lahustamisel vees eemalduvad vee dipoolide mõjul polaarse molekuli erinimelised poolused ning molekul nagu veniks
Nimelt esineb sool (näiteks NaCl) tahkes olekus ioonidest koosneva kristallidena. Kristalli kokkupuutel veega orienteeruvad vee molekulid ümber NaCl kristalli nii, et osa vee molekule pöördub oma positiivse poolusega kloriidioonide suunas ja teine osa vee molekule pöördub oma negatiivse poolusega naatriumioonide poole. Kuna kristallis on ioonid omavahel üksteisega iooniliste sidemetega tugevalt seotud, siis kulub vee molekulidel ioonide kristallvõrest lahtirebimiseks palju energiat. Kristallvõrest lahtirebitud ioonid saavad ümbritsetud nüüd täielikult vee molekulidega (hüdraatumine) ja nende vahele tekivad sidemed. Sidemete tekkimise hetkel ereldub energiat. Molekulaarsete (polaarsete) ainete dissotsatsioonil toimub vee molekulide mõjul lahustatava aine molekulide polariseerumine ja lagunemine ioonideks. Nimelt polaarse aine lahustamisel vees eemalduvad vee dipoolide mõjul polaarse molekuli erinimelised poolused ning molekul nagu veniks pikemaks
on töö ühtlase mahulise faasi katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. Kohesioon avaldab vastupanu aine dispergeerimisele. Lahtirebimisel moodustub kaks ühesuguse suurusega pinda. Uue faasi moodustamiseks tuleb kulutada energiat. Kohesioonitöö gaasikeskkonnas on esitatud vasakpoolsel joonisel, vaakumis aga parempoolsel joonisel. Adhesioon on töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks. Piirpind kaob. Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Seda mõõdetakse samades ühikutes kui pindpinevust (m2 J). Viies (t) ja (v) kokku, tekib faasidevaheline pindpinevus tv.Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult. Eristatakse adhesiooni kahe vedeliku, vedeliku ja tahke aine ning kahe tahke aine vahel. 23. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus. Dupre võrrandi tuletamine.
keemiline dispergeerimine. Kolloidosakste puhastamine: dialüüs, moodustamiseks, piirpind kaob, mõõduks on pindade vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep elektridialüüs. Ültrahelifiltreerimine, tsentrifuugimine. Optilised lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta. Kah vedeliku, vedeliku dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis omadused: valguse hajumine-molekulardispergeeritud süsteemi ja tahke aine ja kahe tahke aine vahel.
Nurga suurust v saab seletada pindpinevusjõududega, Õli korral kas oleofiilne v oleofoobne. Täielikul märgumisel v=0, täielikul mittemärgumisel v=180'.Kohesioon: töö ühtlase mahulise faasi katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. K avaldab vastupanu aine dispergeerimisele. Adhesioon on töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks, piirpind kaob, mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta. Kah vedeliku, vedeliku ja tahke aine ja kahe tahke aine vahel. . Kohesioonitöö on määratud aurustumise entalpiaga, kus Haur = Gaur + TSaur. Tasakaalus, kui p,T=const, siis G=0 ja Haur =TSaur. Saur=S0-Rln(p/patm). S0-aurustumise entroopiamuut keemit-il, patm atmosfäärirõhk keemisel qaur=TkeemS0 ehk qaur/Tkeem=S+. Qaur aurustumissoojus keemist-il.Mida väiksem on aine küllastunud aururõhk antud temperatuuril,
Pindaktiivsed lisandid parandavad liimi märgavaid omadusi. 5 37 Selgita mõisteid adhesioon ja kohesioon Liimide toime põhineb adhesioonil kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks. Adhesiivne purunemine puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel. Kohesioon molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel. Kohesiivne purunemine liimikiles või liimitavas materjalis toimunud purunemine. 1. Liimliite eelised ja puudused Eelised: · Ühtlane pingete jaotus liites · Vastupidavus löökkoormusele, vibratsioonile, · väsimusele · Hermeetilisus
Pindaktiivsed lisandid – parandavad liimi märgavaid omadusi. 5 37 Selgita mõisteid adhesioon ja kohesioon Liimide toime põhineb adhesioonil – kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks. Adhesiivne purunemine – puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel. Kohesioon – molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel. Kohesiivne purunemine – liimikiles või liimitavas materjalis toimunud purunemine. 1. Liimliite eelised ja puudused Eelised: • Ühtlane pingete jaotus liites • Vastupidavus löökkoormusele, vibratsioonile, • väsimusele • Hermeetilisus
vastupanu aine dispergeerimisele. Lahtirebimisel moodustub kaks ühesuguse suurusega pinda. Uue faasi moodustamiseks tuleb kulutada energiat. Kohesioonitöö gaasikeskkonnas on esitatud vasakpoolsel joonisel, vaakumis aga parempoolsel joonisel. Adhesioon on erinevate faaside vahelise sideme katkestamiseks vajalik töö. On töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks. Piirpind kaob. Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Seda mõõdetakse samades ühikutes kui pindpinevust (J/m2). Viies (t) ja (v) kokku, tekib faasidevaheline pindpinevus tv. Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult. Eristatakse adhesiooni kahe vedeliku, vedeliku ja tahke aine ning kahe tahke aine vahel. Komponendid ei tohi üksteises lahustuda. 20
Kohesioon: on töö ühtlase mahulise faasi katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. Kohesioon avaldab vastupanu aine dispergeerimisele. Lahtirebimisel moodustub kaks ühesuguse suurusega pinda. Uue faasi moodustamiseks tuleb kulutada energiat. Kohesioonitöö gaasikeskkonnas: Wk=2vg. Kohesioonitöö vaakumis: Wk=2B. Adhesioon: on töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks. Piirpind kaob. Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Seda mõõdetakse samades ühikutes kui pindpinevust ( J/m2). Viies (t) ja (v) kokku, tekib faasidevaheline pindpinevus tv. Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub siis, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult. Eristatakse adhesiooni kahe vedeliku, vedeliku ja tahke aine ning kahe tahke aine vahel. 20. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või
Kohesioon avaldab vastupanu aine dispergeerimisele. Lahtirebimisel moodustub kaks ühesuguse suurusega pinda. Lahtirebimisel moodustub 2 ühesugust pinda. Uue faasi moodustamiseks tuleb kulutada energiat. Kohesioonitöö gaasikeskkonnas: Wk=2vg. Kohesioonitöö vaakumis: Wk=2B. Adhesioon: on töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks. Piirpind kaob. Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Seda mõõdetakse samades ühikutes kui pindpinevust ( J/m2). Viies (t) ja (v) kokku, tekib faasidevaheline pindpinevus tv. Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub siis, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult. Eristatakse adhesiooni kahe vedeliku, vedeliku ja tahke aine ning kahe tahke aine vahel. 11. Mida nimetatakse märgumiseks? Näidake seos adhesiooni ja vedeliku märgamisvõime
tilkude arv; d0, dx ...tihedused; 0, x - ...pindpinevused Rõnga lahtirebimise meetod ehk Lecomte du Noüy meetod Pindpinevuse saab määrata otseselt jõust, mida läheb vaja rõnga lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. *Meetodit ei ole vaja kalibreerida teiste meetoditega ega standardlahustega. *Pindpinevus on võrdeline mehaanilise jõuga, mis on vajalik teadaoleva traadi- ja rõngaraadiusega rõnga lahtirebimiseks lahuse pinnalt. *Seda protsessi kirjeldav valem on: = Fk/4R r , kus pinpinevus, F- jõud, Rr rõnga raadius, k- Hankins/Jordan paranduskoefitsent, V- lahuse lisaruumala, mis tekitatud rõnga tõmbamisest, Rw- traadi raadius Gibbsi pindliig ja Gibbsi adsorptsiooniisoterm Gibbsi adsorptsiooniks e. Gibbsi pindliiaks nimetatakse aine hulka, mis tuleb lisada süsteemile, kui pindala suureneb ühe ühiku võrra (näiteks 1 cm2) selleks, et aine kontsentratsioon süsteemis jääks samaks
arv; d0, dx ...tihedused; 0, x - ...pindpinevused Rõnga lahtirebimise meetod ehk Lecomte du Noüy meetod Pindpinevuse saab määrata otseselt jõust, mida läheb vaja rõnga lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. *Meetodit ei ole vaja kalibreerida teiste meetoditega ega standardlahustega. *Pindpinevus on võrdeline mehaanilise jõuga, mis on vajalik teadaoleva traadi- ja rõngaraadiusega rõnga lahtirebimiseks lahuse pinnalt. *Seda protsessi kirjeldav valem on: = Fk/4Rr , kus pinpinevus, F- jõud, Rr rõnga raadius, k- Hankins/Jordan paranduskoefitsent, V- lahuse lisaruumala, mis tekitatud rõnga tõmbamisest, Rw- traadi raadius Gibbsi pindliig ja Gibbsi adsorptsiooniisoterm Gibbsi adsorptsiooniks e. Gibbsi pindliiaks nimetatakse aine hulka, mis tuleb lisada süsteemile, kui pindala suureneb ühe ühiku võrra (näiteks 1 cm2) selleks, et aine kontsentratsioon süsteemis jääks samaks
Veekindla vineeri tootmist alustati 1912 a. Järgnesid karbamiid ja melamiinvaik. Adhesioon ja kohesioon Liimidetoime põhineb adhesioonil – kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehadele pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks Adhesiivne purunemine – puruneb side liimi ja liimitava materjli vahel . Kohesioon – molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel Kohesiivne purunemine – liimikiles või liimitavad materjalis toimunud purunemine. Liimide klassifikatsioon 1. Sideaine päritolu järgi Loodusliku päritoluga Sünteetilised 2. Kõvenemise järgi Külmalt kõvenevad (toatemperatuuril)
annaabi.ee 
