parajasti toimubki. Karbonatiidi moodustumiseks peavad olema ka sobivad füüsikalised ja keemilised tingimused. Maailmas on üle 300 karbonatiidi leiukoha. "Ol Doinyo Lengai" tähendab "Mäe Jumalat" maasaide keeles. Asustus Ol Doinyo Lengai ümbruses on hõre. Selle lähedal elavad ainult pärismaalased maasaid, mille tõttu ei ole ka kahjustused kuigi suured. Ol Doinyo Lengai asub Aafrika laamal ja paikneb Aafrika laama lahknemis osas, kust hakkab üks osa Aafrika mandrist eralduma. Mis on ka vulkaani tekke põhjuseks. FAKTID: Mäetipu kõrgus:2960 m Koordinaadid: 2°45' S; 35°54' E Asukohamaa: Tansaania Vulkaani tüüp: Kihtvulkaan Staatus: Tegevvulkaan Tegev viimati: 2007 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Ol_Doinyo_Lengai http://frank.mtsu.edu/~fbelton/lengai.html http://images.google.com/images?hl=en&rls=SUNA,SUNA:2006- 16,SUNA:en&q=ol%20doinyo%20lengai&lr=&um=1&ie=UTF-
keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, tsunamid, gaaside eraldumine, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, geisrid. Maavärinate piirkonnad, tekkepõhjused, tagajärjed. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega(kolle, epitsenter on maa peal). Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal. Nõlvaprotsesside looduslikud põhjused: Pinnamood, pinnase iseloom(savi), sademete hulk(lume sulamine), maavärinad, vulkaanipursked. Inimtekkelised: Ehitiste ja teede rajamine, jõeorgude süvendamine. Võrrelda maakoort, vahevööd, tuuma. Maakoor: 5-80km paksune, jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Peamised kivimid on graniit ja basalt. Temperatuur 0-600C. Aine olek: tahke. Vahevöö: Kuni 2900 km paksune, jaguneb astenosfääriks ja süvavahevööks. Valitseb
lahknemine lahknemisprintsiipi kinnitavad tagasiristamised (peab olema kindlasti rets. Homosügoot) SS x SS = 100% dominantsed homosügoodid ss x ss = 100% homosügootsed retsessiivid kuidas määrata, kas dominantse fenotüübiga isend on homo- või heterosügootne? tagasiristamisega: Tuleb alati ristata homosügootse retsessiiviga: SS x ss = 4/4 dominantse fenotüübiga Ss x ss = ½ dominantsed + ½ retsessiivsed kaasaegne sõnastus lahknemis printsiibile: gameetide küpsemisel geenid lookuses lahknevad ja kumbki neist paigutub ühte gameeti mendeli katsed 2 tunnuse ülekandumises (dihübriidne ristamine): · mendel vaatas kahe erineva tunnuspaari ülekandumist (seemne kuju- sile, kortsuline; seemne värv- kollane, roheline) · kui alleelid jaotuvad üksteisest sõltumata, on teises põlvkonnas võimalik neli erinevat fenotüüp (2n) suhtega 9:3:3:1 See on mendeli sõltumatu jaotumise printsiip:
Retsessiivne tunnus märgitakse väikse tähega. Monohübriidne ristamine ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Dihübriidne ristamine ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Mendeli esimene seadus: Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel tekivad esimeses põlvkonnas kõik organismid vaadeldava tunnuse suhtes geneetiliselt identsed ja fenotüübilt sarnased. Mendeli teine seadus ehk lahknemis seadus: Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises põlvkonnas tunnuste lahknemine seaduspärastes suhetes, genotüübis 1:2:1le ja fenotüübist 3:1 või 1:2:1le. Tunnused: Aa ja Aa AaAa Saame: AA Aa Aa aa. Need on genotüübid. Domineerib dominantne tunnus. Heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus. Domineerimist ei esine. Enamus tunnustest on määratud mitme geeniga ja nende erinevate alleelidega. Nt. nahavärvus, silmavärvus, vaimsed võimed
Nt: Vesuuv, Kljutsi, Fuji. Kilpvulkaanid (shield) magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Nt: Islandil, Uus-Meremaal, Hawail Purske produktid: Laava karbonaatne laava pimss Gaasid veeaur, CO2, SO2, väävelvesinik jt. Tahked osad vulkaaniline tuhk, liiv, lapillid, pommid (kõigil kindel suurusvahemik) Esinemispiirkond: Laamade lahknemis piirkond Mandri-ja ookeanilise maakoore põrkepiirkond Ook-ja ookeanilise maakoore põrkumine Laamade nihkumise piirkond ,,kuuma täpi" piirkond Tegevuse järgi: Aktiivsed e tegevvulkaanid pidevalt gaase välja ajavad või perioodiliselt purskavad vulkaanid Passiivsed pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud Kustunud puuduvad andmed nende tegevuse kohta inimajaloo jooksul
väga kaugele, väljub lõõrist enamasti plahvatusega. Nt: Vesuuv, Kljutsi, Fuji. Kilpvulkaanid (shield) magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Nt: Islandil, Uus-Meremaal, Hawail Purske produktid: · Laava karbonaatne laava pimss · Gaasid veeaur, CO2, SO2, väävelvesinik jt. · Tahked osad vulkaaniline tuhk, liiv, lapillid, pommid (kõigil kindel suurusvahemik) Esinemispiirkond: · Laamade lahknemis piirkond · Mandri-ja ookeanilise maakoore põrkepiirkond · Ook-ja ookeanilise maakoore põrkumine · Laamade nihkumise piirkond · ,,kuuma täpi" piirkond Tegevuse järgi: · Aktiivsed e tegevvulkaanid pidevalt gaase välja ajavad või perioodiliselt purskavad vulkaanid · Passiivsed pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud · Kustunud puuduvad andmed nende tegevuse kohta inimajaloo jooksul Kaasnevad nähtused: · Tulekahjud · Tuhapilv
kromosoomi võrra, mis pole haploidse arvu kordne. 49. Polüploidsus ja monoploidsus Polüploidsus - isendil on üle kahe genoomi Monoploidsus - (haploidsete) organismide karüotüüp moodustub ühest genoomist (kromosoomiarv n) 50. Mendeli seadused I-III I seadus - Ühe alleelipaari pärandumine. Kahe homosügootse ristamisel tulevad kõik järglased heterosügootsed II seadus - ehk tunnuste lahknemis seadus...heterosügootsete (Aa,Aa) ristamisel ilmnevad järglastel mõlema vanema tunnused. G: 1:2:1 F: 3:1 III seadus - ehk sõltumatu laheknemise seadus. Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult 51. Hübridisatsioon Põhimõte on fikseeritud koetükis märgistatud nukleiinhappe (DNA või RNA) ahela kinnitamine komplementaarse DNA või RNA ahela külge. Seda tehakse kuumutamisega, millele järgnevalt
3) Lõhestav valik äärmused soosingus võrreldes keskmisega. Mendeli 3 seadust Mendeli 1. seadus ühetaolisuse e. uniformsusseadus: Erinevate pärivuspuhaste e. homosügootsete (P-põlvkonna) isendite ristamisel on esimese põlvkonna hübriidid (F1) ühetaolised heterosügoodid, sõltumata ristamise suunast. NT- Genotüübiliselt: P: AA x aa F1: Aa või P: aaBB x AAbb F1: AaBb jne. Mendeli 2. Seadus: (Law of Segregation): lahknemis- e. Segregatsiooniseadus, Hübriidide e. heterosügootide järglaskonnas toimub geenipaaride lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. NT- Aa x Aa (1/2A + 1/2a) x (1/2A + 1/2a) 1/4AA + 2/4Aa + 1/4aa. Mendeli 3. seadus sõltumatu lahknemise e. vaba kombineerumise seadus (Law of Independent Assortment): Polühübriidide eri alleelipaarid (ja paljud tunnusepaarid) lahknevad ja kombineeruvad
Lüsogeenne tsükkel: viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi külge. Haigus ei pruugi avalduda. Geenitehnoloogias kasutatakse viirusi kui viirusvektoreid viiruse genoomi kantakse sobiv geen, mille viirus koos oma genoomiga peremeesrakku kannab. Mendeli I seadus (ühetaolisuse) homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased Mendeli II seadus (lahknemis) homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Mendeli III seadus homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. MUUTLIKKUS >Pärilik (geneetiline) muutlikkus >kombinatiivne põhiosa pärilikust muutlikkusest
alleelsete geenide vahetus homoloogsete kromosoomide vahel. Diheterosügootsetel isenditel moodustub alleelipaaride paiknemise korral erinevates kromosoomipaarides 4 gameeditüüpi (AB, Ab, aB, ab), kuid alleelide paiknemisel ühes kromosoomipaaris moodustub ainult kaks gameeditüüpi (AB ja ab). Viimasel juhul ei saada dihübriidide ristamisel mitte 4 fenotüüpi vahekorras 9:3:3:1, vaid ainult 2 fenotüüpi, samad mis esinesid vanematel ning lahknemis- suhe on nagu monohübriidsel ristamisel 3:1. Geenide ahelduse korral kasutatakse eri sümboolikat. Nii märgitakse ühes kromosoomipaaris aheldunud geenidega heterosügoote:A B a b Erinevates kromosoomipaarides paiknevad geenid heterosügootidel tähistatakse: A B a b Tsiss-asendi puhul on ühes kromosoomis 2 dominantset geeni ja teises 2 retsessiivset geeni: A B a b
ORP/Ü- Objective Rally Point Ühinemis-, kogunemispunkt punkt PL Phase Line Etapijoon PP Passage Point Ületus-/läbipääsupunkt RA Rear Area Tagala-ala RFA Restrictive Fire Area Tulekeeluala RP Release Point Irdumispunkt Release Line / Report RL Lahknemis-, ettekandejoon Line RTE Route Marsruut Standing Operating SOP Püsitoimingud Procedure ÜTE - Ühtlustatud tegevuseeskiri SP Start Point Lähtepunkt TCP Traffic Control Post Liikluskontrolli punkt RV / KP Rendezvous Kogunemispunkt
Käelisus paremakäelisus vasakukäelisus Ei soovita tuua silma vikerkesta värvust. Samuti juuksevärvus. 51 Riigieksami ülesanded Mendelismi kohta: Genotüüpide jaotamine homo ja heterosügootseks. Põhjenda, miks hernes oli hea katseobjekt (3 tki), seostada teadlane ja uurimisobjekt. Lünktekst (monohübriidsel heterosügootide lahknemisel on genotüübiline lahknemis suhe ... ja fenotüübiline lahknemissuhe ... ). Heterosügootidel sugurakkude väljakirjutamine (aga mitte tähekombinatsiooni A ja B). Skeemülesanded (monohübriidne ristamine, kasutati tähti MM; Mm; Mm; mm ja välja tuli kirjutada sugurakud genotüüpidest). Dihübriidsel ristamisel valitud indiviididel geno- ja fenotüüpide kirjutamine (kuid mitte AB ja mitte herned). Soo geneetika: sugu saab määrata järgmistel viisidel: 1. Soo määramine
annaabi.ee 
