Euroopa Etnoloogia Lugemispäevik 2 Marianne Gullestad Ühisosa ja erinevused kultuuris. Moodsa kompleksühiskonna interpreteeriv analüüs Gullestadi artiklis arutletakse osa ja terviku küsimuse üle lääne moodsa ühiskonna analüüsimisel. (Schneider ja Dumont lahkavad lääne kultuuri, kui üht tervikut ning seda peetakse problemaatiliseks, kuid Gullestad leiab, et ka osa üksi pole võimalik analüüsida, kui pole ettekujutust tervikust) Olulisemad punktid: „Teatud elulaadide eripära kindlakstegemiseks vajame me teoreetilist raamistikku ning laiaulatuslikku uurimistööd mõistmaks, kuidas elulaadid on omavahel vastastikku seotud nii majanduslikus kui kultuurilises mõttes“ (Gullestad 1984) Ka minule tundub see loogiline, sest
Indiviidid ei saa näha maailma nii, nagu näevad kassid või koerad, me ei saa teada, mis nad mõtlevad või kas üldse mõtlevad. Camus' tsiteerib Sisyphose müüdis Karl Jaspersi:" See piiratus viib mind iseendasse, sinna, kus ma ei saa enam jääda objektiivse vaatepunkti varju, mida ma ainult esindan, sinna, kus ei mina ise ega teiste eksistents ei saa mulle enam vaatlusobjektiks olla." Eksistentsialiste leidub ka usklike seas ning nemad lahkavad elu absurdi küsimust läbi usu. Näiteks Soeren Kierkegaard, kelle töid peetakse üldiselt eksistentsialismi alguseks, kirjutab, et uskumine on justkui arukaotamine selleks, et võita jumal. Teoses ,,Kartus ja värin" propageerib ta usku kui kirge, mille eesmärk on paradoks, mis ühendab vastaspooled, teeb ajaloolisest igavikulise ja igavikulisest ajaloolise. Tõsi, et vanasti, kui religioon omas ühiskonnas suurimat tähtsust, toimus enesetappe vähem
Peatükkides II ja III, mis käsitlevad vastavalt pärisorjusliku majanduse arengut ning muutusi kapitalistliku majandusmudeli suunas 18-19. sajandil ja agraalpoliitika arengut 19. sajandi keskpaigas, luuakse baas talurahvarahutuste põhjuste ning nendega ühenduses olevate protsesside mõistmiseks, samuti perioodist üldiseloomustuse andmiseks . Nõnda liigutakse järk- järgult lähemale 1858. aasta sündmustele. Teose IV ja V aga lahkavad juba konkreetsemalt 1858. aasta rahutusi, Mahtra sõda sealhulgas, kahes etapis . Oluline on siinjuures täheldada, et uurimuse esimese osa juures, mis käsitleb uuritavat temaatikat oluliselt laiemalt, otsib autor julgelt abi just majandus- ja sotsiaalteoreetilistest käsitlustest antud perioodi kohta, nõnda ilmneb jõuliselt ka teose niinimetatud ajastu pitser. Viidatud "teine" pool uurimusest aga läheneb probleemisikule oluliselt
helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele. Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel. Looming ja näited · Fantaasia elemente sisaldavad lood ja muinasjutud: Barbara-diloogia (1992, 1994), "Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval"(1997), "Anna ja Aadama lood"( 2003) · Eetilisi ja sotsiaalseid probleeme lahkavad jutustused: ,,Kirju liblika suvi"(1986), ,,Pille, Madis ja teised"(1989) · Noorsoojutud: ,,Neitsi Maarja neli päeva"(1980), ,,Varesele valu"(2002) · Luuletused ja värsslood: ,,Väike ranits"(1982), ,,Vana vahva lasteaed"(1988), ,,Palju õnne sünnipäevaks!"(1994), ,,Küll on hea!"(1998), ,,Pururikas laps"(2002), ,,Lätikeelne jäätis"(2006), ,,Kama üks ja kama kaks"(2009), loodusluule ,,Hundi lugemine"(1978)
Oli olemas sõna, muusika, tants. Kasutatakse antonüümi. Kindlad tegelastüübid: kaks armastajapaari, koomiline vanamees, teenijaskond. (,,Armastus kolme apelsini vastu" vanameheks Pantalone). Esimesed näidendid tagasihoidlikumad. Tunnustus näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" pilkab kõrgseltskonnaeputamist, peenutsemist, korjab palju vaenlasi. Sellele järgnevad ,,Meestekool" ja ,,Naistekool" lahkavad armastusvabadust. Sisukamad ,,Tartuffe" lugu petisest kirikumehest, kes vagaduse maski all püüab rikast perekonda ära petta. ,,Don Juan" pettus armastuse tasandil. (palju legende, et sellel on ka teisi autoreid). Teiste petmine maksab talle (Don Juanile) endale kätte. Kõige keerulisem ja tõsisem on ,,Misantoop" (inimesepõlgur) vaidlused inimeste vaimsete probleemide üle
Tihti hakkavad and provotseerima, et tunda uusi ja uusi kannatusi. Nad teavad, et siin maapeal võib ainult läbi kannatuse tõeliselt armastada. Nad otsivad end ruumita ja ajata olekus. Nendel on tõde rohkem kui vajadus. Nad elevad üheainsa elamuse variante: inimesele inimeses ehk siis abstraktsele inimesele, kes asetseb kaugel kõigi kultuursete kihistuste taga. Nad on isoleeritud muus maailmast ja nad mõtlevad päevad ja ööd läbi iseenda üle. Nad lahkavad oma seisundit. Mõtlevad kõik mõtted üheks mõtteks, mis järel see mõte pöördub nende vastu. Nad tahavad teada, kes nad on. seepärast otsivad nad piiri, langevad tihti looma tasemele ja kõik selleks, et tajuda endas uut inimest. Mida kaugemale nad oma mõtlemisega jõuavad, sead lähemal on nad iseendale, ja mida enam nad tahavad end hävitada, seda rohkem on nad tagasi võidetud. Nende enesehävitus lõhub kesta sisemise inimese ümbert, mis on vaid enese päästmine
seksuaalsuse suunamine endast väljapoole. Seega; ema ihaldamises ja isa vihkamises pole midagi taunitavat, vaid hoopis vastupidi: see on meheks sirgumise loomulik teadvustamata arenguprotsess. Sarnaselt Einsteiniga saabus ka Freudi jaoks teine hiidlaine 1915. aastal, kui ilmusid ,,Tungid ja tungisaatused" ning ,,Teadvustamatus". Tehnilisest vaatevinklist vaadelduna hakkasid eelnevalt rajatud vundamendile kerkima inimhinge anatoomiat põhjalikumalt lahkavad teooriad käsitlused, mis on psühhoanalüüsi kontekstis tuntuks saanud metapsühholoogia nime all. Freud ei olnud kaugeltki mitte teadvustamatuse avastaja, kuid tema poolt juurutatud suure seletusjõuga süsteemist sai raskuskese, mis koondas teised orbiidil liikuvad teooriad enda külge ja valmistas ette ühe mõjuvõimsaima paradigmanihke, mida teaduse ajalugu on senini tunnistanud. Kopernik andis kosmilise löögi, kui purustas usu, et inimene asub päikesesüsteemi keskmes
saatana, kes on jäänud hilisemasse kunsti. See on peegeldunud edasi ja jõuame ,,Meistri ja Margaritani" välja, kes on õiglane ja lahendab keerukaid situatsioone. Sellisel kujul võime Faustis näha romantilist konseptsiooni, see on romantilise vaatega kooskõlas olev joon. Weimari klassitsismi juures tuleb rääkida ka Friedrich Schillerist (1759- 1805). Nad on Goethega kirjanduslik paar ja Weimari klassitsismi raames töötasid ja kirjutasid koos. Kuulus on ka nende kirjavahetus, kus lahkavad kunstiprobleeme. Schiller on poeet, dramaturg, teoreetik ja ajaloolane. Shiller on Euroopa üks esimesi ajaloolasi. Ta oli ka publitsist. Sündis sõjaväelase perekonnas, haridus õiguse ja meditisiini ajal. Õppimise ajal tutvus inglise ja prantsuse valgustuslike mõtlejate töödega ning sai Tormi ja tungi liikmena nendest osa. Ühines ühe klubiga, milles arutleti tema loominguliste katsetuste üle. Läbilöögiteoseks ,,Röövlid" tekitas vastuolusid, aga kogus tuntust
Goethe saavutas tasakaalu. Tema on see, kes kandis valgustusliku enamvähem materjalistliku hoiaku üle romantilise laine ja on seotud selle läbi ka natuke realismiga. Goethe pole piiritletav ühe vooluga, ta on vooluülene suurkuju. Weimari klassitsismi juures tuleb rääkida ka Friedrich Schillerist (1759-1805). Nad on kirjanduslik paar ja Weimari klassitsismi raames töötasid ja kirjutasid koos. Kuulus on ka nende kirjavahetus, kus lahkavad kunstiprobleeme. Ta on poeet,dramaturg,teoreetik ja ajaloolane. Shiller on euroopa esimesi ajaloolasi. Ta oli ka publitsist. Esteetikasisuga palju teoseid. Tal on vastuoluline elukäik olnud noore mehega. On olnud vaja läbi murda humanitaatria juurde. Sõjaväelase perekonnas oli sündinud, hariduse oli saanud õiguse ja meditsiini alal.Õpingute ajal tutvus inglise ja pr valgustuslike mõtlejate ideede ja töödega ja ka sai Tormi ja tungi liikmena nende ideedest osa
annaabi.ee 
