Esimese lahjenduse saamiseks võeti pipetiga 1 ml lahust ning lisatakse katseklaasi, kus on eelnevalt juba füsioloogiline lahus. Saadud lahus segatakse Vortex mikseriga saadakse lahus lahjendusega 101. Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 102 lahus. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi. Klostriidide lahjendusi tuleb hoida vesivannis 85°C juures 15 minutit. Nüüd viiakse 1 ml vastavaid lahjendusi neljale Petri tassile. Peale lahjenduste viimist Petri tassidele, valatakse kahte neist (105, 106) mikroobide üldarvu ning ülejäänud kahte (104, 105) klostriidide söödet. Järgnevalt paigutatakse Petri tassid termostaati vastavalt 37°C (klostriidid) ja 22°C (mikroobide üldarv) juurde. Arvutused , PMÜ/g
Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 10 -2 lahus, kust võetakse 1 ml seda lahust Petri tassile. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi. Peale lahjenduste viimist Petri tassidele, valatakse kahte neist (10-2, 10-3) mikroobide üldarvu ning ülejäänud kahte (10-1, 10-2) kolilaadsete bakterite söödet. Tegevus toimub laminaarboksis. Kraaniveele lahjendusi ei tehta ning võetakse 1 ml kraanivett, mis viiakse Petri tassidele. Kraanivees määratakse nii kolilaadseid baktereid kui ka mikroobide üldarvu. Järgnevalt paigutatakse Petri tassid termostaati vastavalt 37°C (kolilaadsed bakterid) ja 22°C (mikroobide üldarv) juurde. Arvutused ΣC N= , PMÜ/ml ( n1 +0,1 n2 )∗d Mikroobide üldarv jõevees:
1. Standardlahusest valmistasin kolm lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml 2. Lahjenduste valmistamiseks võtsin 3 puhast, kuiva katseklaasi. Esimesse mõõtsin 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett. 3. Teise võtsin 5 ml lahust esimesest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett 4. Kolmandasse võtsin 5 ml teisest katseklaasist ja lisasin 5 ml vett. 5. Saadud lahjendusi loksutasin hoolikalt läbi. Reaktsiooni tööreaktiiviga viisin läbi katseklaasides toatemperatuuril. 1. Selleks asetasin statiivile 6 puhast kuiva katseklaasi ja märkisin need numbritega. 2. Katseklaasi nr. 1 pipeteerisin 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov) 3. Katseklaasidesse 2 ja 3 pipeteerisin 1ml melonimahla lahust (paralleelproovid) 4. Katseklaasidesse 4, 5, 6 pipeteerisin igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust ( lahjendused) 5
Plaadimeetod ehk ka tassimeetod on kõige laidalsasemalt kasutusel olev meetod elusrakkude arvu määramiseks toiduainete mikrobioloogilisel analüüsil. Sellel meetodil toiduainete proov segatakse mehhaanilislt või homogeniseeritakse ning vastavalt lahejdnusskeemile tehakse lahjenudsed tehakse külvid inkubeeritakse leondatakse Petri tassil väljakasvanud kolooniad visuaalselt või Ouebec'i loenduri abil. 3. Miks üldjuhul on plaadimeetodi puhul vaja teha uuritavast proovist lahjendusi? Lahjendusi on vaja selleks, et hiljem oleks võimalik petri tassil teha kolooniate loendus. Kui lahjendusi ei tehtaks oleks petri tass kolooinaid paksult täis ning lugemine oleks võimatu. Bakterite arv ühes ml või g võib ulatuda uuritavas proovis kuni 109 rakuni, siis objektiivse analüüsi tulmuse saamiseks on tavaliselt vaja proovi lahjendada. 4. Mida tähendab termin ,,kolooniat moodustav ühik"? See tähendab elusrakkude arvu 1g või 1 ml uuritavas proovis. 5
Peale seda täideti kolb külma destilleeritud veega kuni kaelal oleva märgini, suleti korgiga ja loksutati. Kuna ettevaatamatusest ületas vedeliku üldmaht 250 ml piiri, siis arvestan mahuks 251 ml. Glükoosilahuste valmistamine kaliirimisgraafiku koostamiseks. Kindla glükoosi kontsentratsiooniga lahuste valmistamiseks lähtuti glükoosi standardlahusest, milles glükoosi kontsentratsioon on täpselt 1,0 mg/ml. Sellest valmistati rida glükoosilahuseid ehk lahjendusi. Valmistati 3 lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjenduste valmistamiseks võeti 3 puhast, kuiva katseklaasi. Esimesse mõõdeti 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vette. Teise võeti 5 ml lahust esimesest katseklaasist ja lisati 5 ml destilleeritud vett. Kolmandasse võeti 5 ml teisest ja lisati 5 ml vett. Reaktsioon tööreaktiividega viidi läbi katseklaasides toatemperatuuril
Kuna tundmatuks lahuseks osutus mahl , siis 1 ml viinamarjamahlast pidin ma tegema 300 kordse lahjenduse ning sellega viisin läbi värvusreaktsiooni. 300 kordset lahjendust tegin 20 ml. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Kindla glükoosi kontsentratsiooniga lahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standardlahusest, milles glükoosi kontsentratsioon on täpselt 1,0 mg/ml. Sellest valmistatakse lahjemad glükoosilahused ehk lahjendused. Lahjendusi tuleb teha standardlahusest kolm lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on siis 0,25 mg/ml (4 kordne lahjendust), 0,125 mg/ml (8 kordne lahjendust) ja 0,062 mg/ml (16 kordne lahjendus). 4 Lahjendamise põhimõte: lahjendamiseks võetud lahuse(standardlahuse) mahus ja lahjendatud lahuse lõppmahus sisaldub üks ja sama aine hulk, see tähendab, et kehtib võrrand:
aetakse materjal kogu söötme pinnale laiali. Et saada isoleeritud kolooniaid, tehakse sama spaatliga külvid teise ja kolmandasse tassi. Selleks võetakse spaatel esimesest tassist ning viiakse üle teise tassi. Spaatli külge jäänud materjal hõõrutakse laiali üle kogu tassi pinna. Seejärel viiakse spaatel kolmandasse tassi, millega külv lõpeb. Mikroorgansimide kvantitatiivse sisalduse kindlakstegemiseks uuritavas proovis valmistatakse seeria kindla kontsentratsiooniga lahjendusi. Selleks kantakse teatud kogus (näiteks 1 ml) uuritavat proovi steriilse pipetiga kindlasse kogusesse (tavaliselt 9 ml) steriliseeritud lahjendusvedelikku. Lahjendustest, millest eeldatakse mõnekümne (soovitavalt 20 30) kuni saja koloonia väljakasvamist (antud söötmel kasvamisvõimeliste mikroorganismide orienteeruv sisaldus kuni mõnisada rakku milliliitris) tehakse külvid Petri tassidele, pipeteerides steriilse pipetiga kindla koguse (enamasti 0.1 kuni 0
Vältida kondentsvee teket. 7. Millistel juhtudel on joonkülviks parem kasutada külvinõela? Vähese mikroobikoguse väljakülvi tegemiseks. Pistekülviks. 8. Miks kuumutatakse katseklaaside, kolbide suudmeid enne ning pärast külvamist? Steriilimiseks. Väljakülvi ei satuks teisi mikroobe. 9. Millist külvitehnikat ja söödet kasutaksid suure koguse mikroobimassi kasvatamiseks? Rikastussöödet ja pindkülvi. 10. Miks on vaja bakterite arvukuste määramiseks kasutada proovide lahjendusi? Bakterikultuur võib nii tihe olla, et pole võimalik nende arvukust määra – raske loendada! 11. Mis on lahjendusfaktor? Lahjendusfaktor, kui palju on algproovi lahjendatud. Lahjenduse pöördarv. 12. Mida mõistetakse detsimaalsete lahjenduste all? Lahjendussamm on kümnekordne. 100 (algproov, lahjendusfaktor 1) ja 10-1 (lahjendus) - lahjendusfaktor on 101. 13. Kuidas valmistada lahjendusrida, et saada lõpplahjenduseks 10 -10? Tuleb võtta epse ja teha 100 10-1 10-2...10-10...
Kommertslikuks peetakse ballaadilikke laule, pehmus, lamedus, mis on seostatud naiselikkusega. Oluline muutus toimus 50ndatel aastatel. Ameerika saabus euroopasse. Ameerika masskultuur hõivas läänemaailma. Hakati uurima kuidas popmuusikat kasutatakse. Märgati, et on erinevad publikud. Publik ei neela juhmilt kõike alla. See publik reeglina oli meespublik, see kes oli kultuuriliselt aktiivne. Mehed olid informeeritud muusikast. Passiivsem osa publikust tarbis kultuuri mingeid lahjendusi, aga teised soovisid kuulata puhast afroameerika muusikat. Tüdrukute maailm piirdus posteritega voodi kohal. Naiste reaktsiooni selles kultuuri ei saanud võrrelda meeste omadega. Samal ajal oli kultuuris olemas eeldused sellise vahetegemise sünniks. Passiivne ja jõuetu naine. 60ndad aastad – kaks rokkmuusikanime – the Beatles esindas maskuliinset hoiakut. Lennon on mehelik kehtestav jõud. McCartney pehmem. Meeste naiste jaotus on olemas popkuluuri sees.
materjalikulukad meetodid. Kulukust on võimalik vähendada sellega, et proovi iga lahjendust ei külvata kogu plaadi pinnale, vaid kantakse sellest neljandikule. Majanduslike kulude vähendamiseks on modifitseeritud või välja töötatud uued meetodid. Need sisaldavad näiteks spiraalkülvajaid, mis doseerivad eelnevalt sööt- metega täidetud plaatidele järjest alanevas koguses suspensiooni ning külvavad selle spiraalselt plaadi pinnale, võimaldades saavutada palju nõrgemaid lahjendusi, kasutades seejuures vähem plaate. Eeltoodud protseduur on automatiseeritud. Kui samast proovist soovitakse leida erinevaid mikroorganismide gruppe, kasutades selleks erinevaid söötmeid, säästab eeltoodud külvitehnika vaid pisut aega või siis üldsegi mitte. Spiraalkülvamise meetod on tõhus siis, kui seda kasutatakse kombineeritult automaatse kolooniate lugemise seadmega. Selektiivsööde. Selektiivsöötmetes kasutatakse segavate mikroobide kasvu takista- vaid kemikaale
annaabi.ee 
