augustini. Sovetiseerimine. Repressiivpoliitika. 10.1 Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Baaside saamise järel polnud NSVL vaja Balti riikide iseseisvust kiiresti likvideerida. Püüti järeleandlikumad olla, kuna ei teatud kuidas lõppeb sõda läänes. Ettevalmistused sõjaliseks operatsiooniks Baltikumi okupeerimiseks: · Vangilaagrite tühjendamine · Venemaa poolelt kõrgendatud valmidus sõjaliseks tegevuseks · Viia lennuväljad lahinguvalmidusse · Eesti baasides lahinguvalmidus · Lahinguvalmidus Leningradi sõjaväeringkonna piirivägedele 10.2 Sündmused 21.juunist kuni 25. Augustini · 21. juuni 1940 president nimetab ametisse uue valitsuse, mida kutsuti nukuvalitsuseks. Peaministriks määrati Johannes Vares. · Toimusid 12 Eesti linnas miitingud · Moskva plaanid väljusid kontrolli alt · 22.juuni Varese valitsuse deklaratsioon · 22. Juuni sõjavägede ülemjuhataja Laidoneri ametist vabastamine 10.3 Sovetiseerimine
Koostöö teiste juriidiliste isikutega (Kaitseliidu üksused ja eriorganisatsioonid osutavad teistele juriidilistele isikutele nende palvel võimalustekohast abi riigikaitsealaste teadmiste õpetamisel ja riigikaitsetahte kasvatamisel. Sellekohase tegevuse korraldamiseks võib üksuse pealik või volitatud esindaja sõlmida koostöölepingu.) KAITSELIIDU SÕJALINE VÄLJAÕPE Kaitseliidu sõjalise väljaõppe põhieesmärk on saavutada oma liikmete lahinguvalmidus vastavalt Kaitseliidu tegevuskavale. Kaitseliidul on õigus korraldada sõjalisi õppusi ja harjutusi. KAITSELIIDU LIIKME ÕIGUSLIK SEISUND Ülesande täitmist, mis Kaitseliidu tegevliikmele antakse käsu korras vastavalt kaitseväe määrustikele ja Kaitseliidu kodukorrale, loetakse teenistuskohustuse täitmiseks. Teenistuskohustuse täitmise ajal on Kaitseliidu tegevliige riigivõimu esindaja, tema elu, au ja väärikust kaitseb seadus.
Niisked sokid vahetada niipea kui võimalik, sest mustad sokid soojendavad halvasti. Masseeri jalgu puhkeajal. Seistes tee varvaste sirutusi. Riietus peab kaitsma sind külma eest. Õhk riiete ja keha vahel ,samuti riidekiudude vahel aitab säilitada soojust. Väldi higistamist. Mitu kihti riideesemeid on parem , kui üks paks ja raske rõivas. Niisked riided vaheta esimesel võimalusel kuivade vastu. Enne ruumi sisenemist harja lumi ja härmatis riietelt. Kui lahinguvalmidus seda lubab, võta saapad jalast. Sellega sa väldid jalgade niiskumist higistamise tõttu ja seetõttu, et külmunud saabas sulab üles. Vastasel korral moodustub õhuke jääkiht saabaste siseküljele. Väljudes võib tagajärjeks olla külmakahjustus KÜLMAKAHJUSTUSTE VÄLISPÕHJUSED ON: Välistemperatuur Tuule kiirus Niiskus Väljasviibimise kestus KÜLMAKAHJUSTUSTE TOETAVATEKS PÕHJUSTEKS ON: Vähene ja külm toit ning jook Vale riietus Varasemad külmakahjustused Väsimus
soojendavad halvasti. Masseeri jalgu puhkeajal. Seistes tee varvaste sirutusi. Riietus peab kaitsma sind külma eest. Õhk riiete ja keha vahel ,samuti riidekiudude vahel aitab säilitada soojust. Väldi higistamist. Mitu kihti riideesemeid on parem , kui üks paks ja raske rõivas. Niisked riided vaheta esimesel võimalusel kuivade vastu. Enne ruumi sisenemist harja lumi ja härmatis riietelt. Kui lahinguvalmidus seda lubab, võta saapad jalast. Sellega sa väldid jalgade niiskumist higistamise tõttu ja seetõttu, et külmunud saabas sulab üles. Vastasel korral moodustub õhuke jääkiht saabaste siseküljele. Väljudes võib tagajärjeks olla külmakahjustus KÜLMAKAHJUSTUSTE VÄLISPÕHJUSED ON: Välistemperatuur Tuule kiirus Niiskus Väljasviibimise kestus KÜLMAKAHJUSTUSTE TOETAVATEKS PÕHJUSTEKS ON:
juba käimas. Vägede koondamine algas juuni alguses. 5. III 1940 algab vangilaagrite tühjendamine (vaja on kuni 64 000 kohta) 4.–7. VI Leningradi, Kalinini ja Valgevene sõjaväeringkonna väed viiakse kõrgendatud lahinguvalmidusse (ametlikult toimuvad õppused) 7. VI määratakse kindlaks, et PunaArmee ületab Eesti piiril 12. juunil 8. VI korraldus baasivägedele kindlustada lennuväljad ja viia lahinguvalmidusse baaside lennuväeüksused 10. VI lahinguvalmidus kõigile Eesti baasivägedele 11. VI lahinguvalmidus Leningradi sõjaväeringkonna piirivalvevägedele Punaarmee jõud Baltikumis 1940 juunis Piiri taga koos baasivägedega sh Eesti piiridel Isikkoosseis 360,117 435,000 123,000 Suurtükid ja miinipildujad 6078 8000 2946
Kuna eelnevalt oli jagatud töökorraldused ka selleks puhuks, kui miiting peab läbi viidama ilma Ainita, siis jäi poistel vaid üle loota, et miiting nendeta siiski toimub.13 Vaatamata sellele, et peakorraldajaid kohal polnud, kogunes Võru kalmistu ette kell 18.30 u 3500 inimest. Neil oli vastas 400 miilitsa- ja rahvamaleva ja KGB töötajat. Väidetavalt oli 14 Punaarmee Võru garnisonis kõrgendatud lahinguvalmidus. Kalmistule oli kamandatud ka kooliõpetajaid, kelle eesmärgiks oli ilmselt õpilasi koju tagasi hirmutada15. Hoolimata igasugustest hoiatustest, murdis rahvas kalmistut piiravast ahelikust läbi. Selle vallandas Mia-Ly Saar, kes õhutas rahvast mitte ''võmme'' pelgama. Ta arreteeriti ja pandi arestiautosse. Kalmistul pidas kokkuleppeliselt Ain Saare asemel kõne Epp Sõna. Peeti ka ühe-
USA üritas mitmel korral Castrot tappa. Seetõttu kuulutas 1961 Castro, et ta on kommunist ja Kuubast saab Sotsialistlik maa. Nõukogude Liit lubas Kuubale abi kommunistliku revolutsiooni laiendamise eest. Hrustsiovi nõusolekul paigutati Kuubale Nõukogude keskmaa raketid. 22.10.1962 - Kennedy esines USA kongressi ees ja teatas: "Kuna NL on Kuubal toonud raketid, siis USA plokeerib Kuuba saare ja kehtestab karantiini." Umbes nädal aega oli USA ja NL-i vahel kõrgendatud lahinguvalmidus. 24.10.1962 - USA blokeeris Kuuba. 28.10.1962 - Moskvas lubati, et Kuubalt tuuakse raketid tagasi. Kuu hiljem lõpetas USA Kuuba karantiini. USA presidendi ja NLKP KK Peasekretäri vahele seati sisse "kuumliin." USA oli sunnitud tunnustama Kuuba iseseisvust ja Castro võitu. Jaanuaris 1963 - USA ja NSVLiidu ühine kiri ÜRO Julgeoleku Nõugogusse. Endised Kuubalased hakkasid aktiivselt revolutsioone korraldama Ladina-Ameerikas. 6.4 PINGELÕDVENDUS: 1960ndate lõppus ja 1970ndate alguses.
●● kontrollib ja harjutab jaoga tegevust majutusalal. Paigutus telgis ●● Telki minnakse alles peale seda, kui tulepositsioonid on valmis saadud, killuvarje kaevikud kaevatud ja positsioonide mehitamine läbi harjutatud. ●● Telgis on igale mehele määratud oma koht. ●● Seljakott pannakse pea alla, rakmed ja relv paigutatakse seljakoti taha. ●● Puhkuse ajal saavad mehed seljast võtta märjad riided ja jalast saapad. ●● Puhkepausi ajal ei tohi lahinguvalmidus langeda, häire korral tuleb kaa- 58 sa haarata relv, kiiver, rakmed ja saapad ning liikuda positsioonile, vaja- dusel telgi ääre alt, alles peale seda riietutakse vastavalt. ●● Telgist lahkudes peab igaühel relv kindlasti kaasas olema. ●● Jaoülem määrab telgis ahjuvalvuri, kelle ülesanne on telgis häire and- mine, majutusala tunnimehe ettekannete esitamine, ahju kütmine ja kui-
annaabi.ee 
