40-50 meetrit üle merepinna on vaid ligikaudu 25 protsenti alast. Seega võib öelda, et tegu on äärmiselt tasase alaga (Arold, 2005). Kuigi ala on tasane ei tähenda see seda, et maastik oleks üksluine ja igav. Liivased rannikuterrassid, rannavallid, moreenikühmud ja ürgorud koos eriliste orglahtedega (Värska ja Karisilla) ilmestavad maastikut ja lisavad silmailu. Vaheldust pakuvad ka soosaared, mida leidub piirkonnas rohkesti ning järved, millest üks eriliseim on Lahepera järv. Nimetatud järv asub Naelavere ürgorus ja oli kunagi Peipsi laheks. 100 hektarist ja keskmiselt 2,4 meetri sügavust Lahepera järve ühendab tänapäeval Peipsi järvega 300 meetri pikkune Lahe oja. Olgugi, et kunagine Peipsi järve osa on kujunenud iseseisvaks veekoguks, omab järv Suurjärve elustikule olulist tähtsust kuna paljud kalad siirduvad Lahepera järve kudema (Arold, 2005). Väga huvitavaks nähtuseks on ka Kallaste linnas asuv üle 900 meetri pikkune kesk-Devoni
Järve nimi Tüüp Nohipalu Mustjärv IV Nohipalu Valgjärv V Pühajärv III Rõuge Suurjärv III Suurlaht VIII Uljaste järv V Viitna Pikkjärv V Ähijärv II Mutsina II Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II Keeri II Veisjärv II Ermistu II Elistvere II Koosa II Pangodi III Otepää Valgjärv II Kodijärv II Mäeküla II Kokora Mustjärv III Lasva III Väimela Alajärv II Väimela Mäejärv III Noodasjärv II 5 Tabel 2.1
Taavi käis rääkimas kapteniga ning Julli sai laevale. Ta satub Tallinna ja Soome, kohtub Tallinnas isaga, kes oli pere omal ajal maha jätnud, ning naaseb koos temaga külasse. Kuna niigi väikses elamises on rohkelt inimesi, läks Jull Kristiinelt küsima, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nad lepivad kõrvalasuva Jaaguõue talu perenaise Kristiinega kokku, et saavad kasutada naise lapsepõlvekodu Lahepera, sinna kolib ka Luisi. Nii nad said maja võtmed ning hakkasid seda veidikene parandama, mida Julli isa oskas väga hästi. Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus, kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast. Kord kohtamas olles, satus neile peale Kristiine, kellele selline asi üldse ei meeldinud, kuna selline olukord meenutas talle teda ennast Taaviga ning ta ei
Nohipalu Valgjärv V 4 Pühajärv III Rõuge Suurjärv III Suurlaht VIII Uljaste järv V Viitna Pikkjärv V Ähijärv II Mutsina II Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II Keeri II Ermistu II Elistvere II Koosa II Pangodi III Otepää Valgjärv II Kodijärv II 5 Mäeküla II Kokora Mustjärv III Lasva III Väimela Alajärv II Väimela Mäejärv III Noodasjärv II Joonis1
aasta oktoobris, kuid radioaktiivne saaste püsib veel aastaid. Lisaks radioaktiivsusele esines baaside alal tugev naftareostus, pärast taasiseseisvumist likvideeriti kokku 12 000 m3 reostust, mis sisaldas 400 tonni masuuti. Paldiski keskkatlamaja mahutilekete tõttu tungis aastatega paelõhedesse tuhandeid tonne küttemasuuti, sõltuvalt ilmastikust voolas merre 169-400 kg päevas. Heitvesi, sealhulgas ka eriti toksiline tuumaobjekti heitvesi, lasti valdavas osas puhastamata kujul Lahepera lahte või suunati solgitorudega merre Pakri poolsare tipus paiknenud piirivalvekordonist. Lisaks oli piirkonnas umbes 3 hektari suurune prügimägi, kust eraldus saastet põhjavette. "Merepõhja risustasid raudkonstruktsioonid, latid, vaadid jms. Rannikul olnud reostus, sealhulgas ohtlikud pliiakud kaeti ala tasandamise käigus setetega, mis oli täiesti lubamatu." Paldiski poolsaar Peaaegu terve okupatsiooniaja oli Paldiski poolsaar tsiviilelanikele keelatud paik. Seal asusid
Üle veepinna kerkivad üksnes mõningate klindipoolsaarte nt Osmussaare, Suure- Pakri, Väike-Pakri tipmised osad. Sellesse klindilõiku jääb ka Neugrundi meteoriidikraater. Lääne-Harju klindilõik - hõlmab Paldiski ja Harku klindilahe vahelisel alal ligi 120- kilomeetrise lõigu. Sellele klindilõigule on iseloomulik loode suunas eenduvate klindipoolsaarte nt Suurupi, Pakri, Türisalu, vaheldumine sügavalt klindiplatoosse lõikunud lahtedega nt Lahepera, Keila-Joa, Harju jne. Tallinna klindilõik - levib Harku klindilahe ja Maardu vahemikus ning selle lõigu pikkus on 35 km. Siin on sügavad mattunud ürgorud ning nende vahel klindipoolsaared. Näiteks Harku klindilaht, Kakumäe klindineemik, Toompea klindisaar. Ida-Harju klindilõik - levib Maardu ja Muuksi klindineemiku vahel rohkem kui 70 kilomeetril. Ja sellele on iseloomulik ridamisi osaliselt mattunud klindineemikuid,
Väinamere Avaste Lihula Lahepera Lavassaare Tagamõisa Emajõe suudmeala Alam-Pedja
kehtib aastaringne püügikeeld) ning hink, võldas ja vingerjas (III kaitsekategooria). Eesti punases raamatus (2008) on peipsi tint äärmiselt ohustatute, säga ohustatute ja jõeforell ohulähedaste liikide nimistus. Angerjas on Võrtsjärve põhilisi töönduskalu. Haug on Võrtsjärvest kalade väljapüügilt esimeste seas. Väikejärved- nt Elistvere, Endla, Jõemõisa, Jõksi, Kaarepere Pikkjärv, Kaiavere, Kaiu, Kalli, Kooru, Koosa, Kuremaa, Lahepera, Lõõdla, Nõuni, Pangodi, Raigastvere, Soitsjärv, Tänavjärv, Vagula, Otepää Valgjärv, Äntu Sinijärv). Iseloomulikud nähtused sel perioodil on: järvetüüpide piiride ähmastumine nähtused, mis kaasnevad veesamba teravama kihistatuse, valguse leviku vähenemisega veesambas ja hapnikuvaese tsooni laienemisega (taimede levikusügavuse vähenemine, üldine liigilise koosseisu vaesustumine)
annaabi.ee 
