Näiteks üheks vähkkasvaja rakkude tekke võimaluseks ongi nn ,,valede" geenide avaldumine. Selle tulemusena ilmuvad raku tsütoplasmasse valgud, mida seal tavaliselt ei ole ja mis muudavad tavaraku vähirakuks. Vähirakkudele on iseloomulik suur pooldumisvõime. Selle tulemusena koguneb organismi suur hulk rakke, mis ei täida organismile vajalikke ülesandeid. Lisaks sellele pidurdavad nad normaalsete rakkude ainevahetust ja eritavad toksilisi laguaineid. Kõige selle tulemusena normaalsed rakud hukkuvad. Mõne aja möödudes häirub kogu organismi elutegevus sedavõrd, et järgneda võib surm. 18. Valkude süntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulidele vaja veel erinevaid tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ja energia allikana ATP-d ja GTP-d.
AKTIVAATOR on sellega seondunud. Vahel on vaja nende valkude seostumieks ka REGULAATORAINETE liitumist. (hormoonid, vitamiinid, toitained) Transkriptsiooni regulatsiooni vead: Ebaõige geeni avaldumine või vajaliku geeni mitteavaldumine toob kaasa suuri muutusi raku ehituses ja talituses. Vähikasvaja rakkude tekke võimaluseka on ,,valede" geenide avaldumine.-- neil on suur jagunemisvõime, häirivad raku elutegevust ja pidurdavad normaalsete rakkude ainevahetust ja eritavad laguaineid. Normaalsed rakud hukkuvad ja vähirakke tekib juurde. Organism sureb peagi. GENEETILINE KOOD JA VALGUSÜNTEES Geneetilise info lahtimõtestamine toimub valgusünteesi käigus !! Omadused: põhiaminohappeid on 20. - ühele aminohappele vastab mitu koodonit-- seda nim. geneetilise koodi sünonüümsuseks. Leutsiin CUU, CUC,CUA,CUG,UUA,UUG. Üks koodon--üks aminohappe !--- geneetilise koodi ühetähenduslikkus geneetiline kood on mittekattuv
mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini. Treeningkoormuse tõstmine peab olema kooskõlas organismi arenemisega. Arenemine toimub järk-järgult, pikkamööda ja nii peab suurendama ka koormusi. Järk-järgult suurenev kehaline tegevus põhjustab organismis ehituslikke ja talituslikke muudatusi. Paksenevad ja tugevnevad lihased, suureneb kopsumaht, tugevneb süda, areneb rindkere. Lihastes ja veres on nüüd tööks vajalikke ained rohkem, mittevajalikke laguaineid aga vähem. Organism töötab võimekamalt, väsimus ei teki nii kiiresti, närvide ja lihaste koostöö paraneb. Seetõttu on liigutused osavamad, täpsemad ja võimsamad. Treeningu põhiseadused,et arendada vastupidavust : 1. Harjuta pidevalt, aastaringselt. 2. Ole mitmekülgne. 3. Ära rutta, suurenda koormust järk-järgult. Alguses tee trenni mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini. 4. Harjuta võimetekohaselt ja isikupäraselt 5. Õpi õigesti puhkama
rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini. Treeningkoormuse tõstmine peab olema kooskõlas organismi arenemisega. Arenemine toimub järk-järgult, pikkamööda ja nii peab suurendama ka koormusi. Järk-järgult suurenev kehaline tegevus põhjustab organismis ehituslikke ja talituslikke muudatusi. Paksenevad ja tugevnevad lihased, suureneb kopsumaht, tugevneb süda, areneb rindkere. Lihastes ja veres on nüüd tööks vajalikke ained rohkem, mittevajalikke laguaineid aga vähem. Organism töötab võimekamalt, väsimus ei teki nii kiiresti, närvide ja lihaste koostöö paraneb. Seetõttu on liigutused osavamad, täpsemad ja võimsamad. 6 Puhkus Igale treeningule järgneb puhkus. Puhkuse esimeses osas taastatakse treeningueelne organismi töövõime, s.t. kõrvaldatakse väsimus
60% oma süsinikust 180 päeva jooksul. Tegelik süsinikukadu on suurem, sest ka biomass (nt huumus) on lagunenud polümeer. Täielikul mineraliseerumisel jääb alles ainult lisanditest (nt täiteainetest) pärit jääk. Järelikult on otstarbekas kasutada bioplastide sarrus- ja täiteainetena biolagunevaid aineid (looduslikku kiudu) või mineraalaineid (kriit, dolomiiditolm). Prügilas on biolagunemine aeglane, sest keskkond on kuiv ja O2 ei pääse piisaval määral ligi. Osa laguaineid infiltreerub pinnasesse ja ohustab põhjavett. Aeroobne protsess läheb prügilas küll üle anaeroobseks ning tekkivat metaanirikast biogaasi saab kasutada kütusena. Bioplasti kompostimine kulgeb hästi, kui see laguneb soodsates tingimustes (piisavalt hapniku, sobiv pH ja temperatuur, paras niiskus). Kuna CO2 tekkimine on siis kontrolli all ning seda tekib täpselt nii palju kui fotosünteesil taimse plastitoorme kasvamisel õhust saadi, ei kaasne kompostimisega ka keskonna saastamist.
Brutoprimaarproduktsioon = varis + biomassi juurdekasv + hingamine. Netoprimaarproduktsioon = bruto hingamine (autotroofne+heterotroofne). 3. Nimeta kaks bioomi, mille produktiivsus on väga kõrge, miks? Troopika vihmametsad leidub palju liblikõielisi puid, temperatuur varieerub vähe (25 kraadi), vegetatsiooniperiood on pikem, kuiv periood kestab mõned kuud ainult, mineraalainevaru väljauhtumist ei ole, sest aineringe on kiire ja taimed võtavad laguaineid kohe juurte ja mükoriisa abil tagasi. Esinevad sümbiootilised (mutualistlikud) suhted loomadega (nt tolmendavad). Savannid on oma loomult rohumaa, mis pakub toitu väga paljudele loomadele. Primaarne produktsioon on heterotroofide poolt rohkem tarbitav kui nt troopiliste vihmametsade puulehed (on seeditavamad). Savannis on eristunud aastaajad ja eriti soodne on soe ja märg aastaaeg. Savannidel elavad maailma ühed suurimad herbivoorid (nt kaelkirjak,
mereloomad Fossiilide vanus - arvestatakse samas kivimkihis laialt levinud ja teadaoleva vanusega fossiilide (juhtfossiilide) järgi - Ammoniidid elasid meredes 250-65 miljonit aastat tagasi - kivimkihtide vanemad kihid all ja nooremad ülalpool = võimalik fossiile ajaliselt järjestada - täpse vanuse määramiseks kasutatakse organismides leiduvaid radioaktiivseid aineid ja nende laguaineid - fossiilide abil saab jälgida liigi või organismirühma arengut - NT: Hobuse areng viievarbalisest rebasesuurusest loomast 55 miljoni aasta jooksul suureks kabjaliseks. - Fossiilidel võib olla välja surnud loomade kui ka tänapäeval elavate loomade tunnuseid nt ürglind dinosauruste ja lindude tunnused (hambad, saba, sulestik, varvaste asend) Elavad fossiilid? - Organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pikka aega
Soolad satuvad vette taimejäänuste lagundamisel ja koos vooluvetega. Meie looduslikes mageveekogudes limiteerivad biogeenidest planktonivetikate arengut eelkõige fosfori- ja lämmastikuühendid. Kohastumusena mineraalainete, gaaside, valguse vastuvõtuks on kujunenud suur lehepind. Vees lahustunud ainetest on magevetes ülekaalus karbonaadid (Ca-karbonaat), merevees kloriid. Magevetes võib esineda looduslikke orgaanilisi aineid (huumus), ka saastaineid. Ka merevees on orgaanilisi laguaineid ja saastaineid. Vastavalt soolsusele on erinev ka taimede rakumahla soolade kontsentratsioon, mis peab ületama keskkonna kontsentratsiooni, et taime veevarustus oleks normaalne. Transpiratsiooni (?) puudumise tõttu võtavad veesisesed taimed vett juurderõhu abil või reguleerib seda hüdatoodide (?) tegevus. Nt kui katkestada vesikupu lehtede veevõtt leherootsu kaudu, närbuvad taime ujulehed kiiresti. Gaasireziim.
Õhk on loomale vajalik hingamiseks ja liigse soojuse äraandmiseks. Õhu keemilised ja füüsikalised omadused ning temas leiduvad tahkete ainete osakesed mõjutavad looma organismi talitlusi. Lautades erineb õhu koostis normaalsest tunduvalt. Loomade elutegevuse tagajärjel satub õhku erinevaid gaase. Hingamisel eritavad loomad süsinikdioksiidi ja veeauru. Peale selle satub õhku soolegaase ja higi, väljaheidete ning söödajäätmete lenduvaid koostisosi ja laguaineid. Tuntum neist on ammoniaak, mis satub õhku põhiliselt uriini ja väljaheidetega. Eriti suures kontsentratsioonis esineb ammoniaaki nendes lautades, kus loomi peetakse vähesel allapanul või restpõrandal. Ammoniaak ärritab loomade silma sidekesta ja hingamisteede limaskesta ning häirib ja nõrgestab organismi talitlust tervikuna. Sõltuvalt tehnoloogiast võib erinevate masinate töötamisel sattuda laudaõhku vingugaasi ehk süsinikoksiidi, mis on mürgine gaas
seisundit ja jõudlust,. Õhk on loomale vajalik hingamiseks ja liigse soojuse äraandmiseks. Õhu keemilised ja füüsikalised omadused ning temas leiduvad tahkete ainete osakesed mõjutavad looma organismi talitlusi. Lautades erineb õhu koostis normaalsest tunduvalt. Loomade elutegevuse tagajärjel satub õhku erinevaid gaase. Hingamisel eritavad loomad süsinikdioksiidi ja veeauru. Peale selle satub õhku soolegaase ja higi, väljaheidete ning söödajäätmete lenduvaid koostisosi ja laguaineid. Tuntum neist on ammoniaak, mis satub õhku põhiliselt uriini ja väljaheidetega. Eriti suures kontsentratsioonis esineb ammoniaaki nendes lautades, kus loomi peetakse vähesel allapanul või restpõrandal. Ammoniaak ärritab loomade silma sidekesta ja hingamisteede limaskesta ning häirib ja nõrgestab organismi talitlust tervikuna. Sõltuvalt tehnoloogiast võib erinevate masinate töötamisel sattuda laudaõhku vingugaasi ehk süsinikoksiidi, mis on mürgine gaas
Õhk on loomale vajalik hingamiseks ja liigse soojuse äraandmiseks. Õhu keemilised ja füüsikalised omadused ning temas leiduvad tahkete ainete osakesed mõjutavad looma organismi talitlusi. Lautades erineb õhu koostis normaalsest tunduvalt. Loomade elutegevuse tagajärjel satub õhku erinevaid gaase. Hingamisel eritavad loomad süsinikdioksiidi ja veeauru. Peale selle satub õhku soolegaase ja higi, väljaheidete ning söödajäätmete lenduvaid koostisosi ja laguaineid. Tuntum neist on ammoniaak, mis satub õhku põhiliselt uriini ja väljaheidetega. Eriti suures kontsentratsioonis esineb ammoniaaki nendes lautades, kus loomi peetakse vähesel allapanul või restpõrandal. Ammoniaak ärritab loomade silma sidekesta ja hingamisteede limaskesta ning häirib ja nõrgestab organismi talitlust tervikuna. Sõltuvalt tehnoloogiast võib erinevate masinate töötamisel sattuda laudaõhku vingugaasi ehk süsinikoksiidi, mis on mürgine gaas
annaabi.ee 
