Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laevnike" - 9 õppematerjali

Püha Gertrud
1
odt

Püha Gertrud

kultus ei kujunenud üle euroopaliseks, vaid piirdus Põhja- Euroopaga. Kuna laevnikel eriti sageli ja pikalt tuli end kodunt vabaks võtta, pole imeks panna, et Tallinna laevnikud, kes XIV sajandil oma kutseühingu lõid, selle Püha Gertrudi gildiks ristisid. Laevnikud olid enne kuulunud Suurgildi, ent arusaadavatel põhjustel tekkis neil hõõrumisi suurkaupmeestega, kes kipperite ja tüürimeeste peale tikkusid vaatama otsekui merevoorimeestele, ning neid endast alamaks pidasid. Laevnike Gertrudi gild tegutses meil kuni reformatsioonini. Arvatavasti oli põhiliselt nende hooldada ka Püha Gertrudi kabel, mis paiknes Suure Rannavärava ees, väljaspool kaitsvat linnamüüri. Selleks oli hingeelulisi põhjusi. Küllap pidi Gertrudi kabel olema selleks vahelüliks linna ja mere vahel, kus merelt tulija sai enne linnaväravast läbimist end palves hingelt puhastada. Ja ka vastupidi: häälestada end pikaks ja ohtlikuks teekonnaks

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Willy Brandt
7
pptx

Willy Brandt

teine naine Dora. Tema elukäik Herbert astus 1929 organisatsiooni Sotsialistlik Noorsugu ja astus 1930 Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. 1932 asus ta tööle õpipoisina laevakindlustusettevõttes. Umbes selle aja paiku lahkus ta sotsiaaldemokraatide seast ja astus kommunistlikku Sotsialistlikku Tööliste Parteisse. 1933, kui Saksamaal tulid võimule natsid, emigreerus ta Norrasse, kasutades oma suhteid laevnike ja sadamatega. Sel ajal võttis ta endale varjunime Willy Brandt, et vältida avastamist natside agentide poolt. 1934 osales ta Revolutsiooniliste Noorteorganisatsioonide Rahvusvahelise Büroo asutamises ja valiti selle sekretariaati. Septembrist detsembrini 1936 külastas ta Saksamaad, kasutades Gunnar Gaaslandi varjunime. Gaasland sõlmis oma kaastöötaja Gertrud Meyeriga Lübeckist fiktiivse abielu, et kaitsta teda deporteerimise eest. 1937 Hispaania kodusõja ajal

Biograafia → Kuulsused
9 allalaadimist
Tuglase novell-maailma lõpus
2
doc

Tuglase novell, maailma lõpus

Hakkas kostuma tuttavat viisi. See tuletas meelde poisile kodu, mälestused. Mälestused ja olevik segunesid. Ta nägi taaskord tüdrukut. Poiss mõistis, et see on tema surm, see on naine, see on meestesööjate maa. Poiss haaras mõõga ja ründas sellega tüdrukut, nüüdmõistis ka tüdrul. Ta hakkas nutma, ta suri aeglaselt. Poiss aga jooksis paadi*(vene ) juurde ja hakkas sõudma nii kiiresti, kui sai. Ta sõudsi kaua, ta ei usaldanud minna saarele, ega võõraid laevnike, kes tundusid ebainimlikud. Ta jõudis lõpuks koju, kuid keegi ei tundnud teda seal. Tema hinge jäi igatsus tõeliste inimeste järgi, sest need keda ta kodus kohtas olid lapsed. Seal tundus kõik liiga inimlik. Ta avastas, et tal ei ole kodu ja ta asus taas sõudma. Saarele, millel ei ole nime.

Kirjandus → Kirjandus
1194 allalaadimist
Maailma lõpus
4
doc

Maailma lõpus

Hakkas kostuma tuttavat viisi. See tuletas meelde poisile kodu, mälestused. Mälestused ja olevik segunesid. Ta nägi taaskord tüdrukut. Poiss mõistis, et see on tema surm, see on naine, see on meestesööjate maa. Poiss haaras mõõga ja ründas sellega tüdrukut, nüüdmõistis ka tüdrul. Ta hakkas nutma, ta suri aeglaselt. Poiss aga jooksis paadi*(vene ) juurde ja hakkas sõudma nii kiiresti, kui sai. Ta sõudsi kaua, ta ei usaldanud minna saarele, ega võõraid laevnike, kes tundusid ebainimlikud. Ta jõudis lõpuks koju, kuid keegi ei tundnud teda seal. Tema hinge jäi igatsus tõeliste inimeste järgi, sest need keda ta kodus kohtas olid lapsed. Seal tundus kõik liiga inimlik. Ta avastas, et tal ei ole kodu ja ta asus taas sõudma. Saarele, millel ei ole nime.

Kirjandus → Kirjandus
66 allalaadimist
Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

- Rõivakorraldsed tikteeris moodi Rahvastik: juhtiv positsioon sakslaste käes. Kõnekeel: alamsaksa keel; pärinesid peamiselt Põhja-Saksamaalt; kohalik rahvas e. ,,mittesakslane"; muud rahvad ­ hollandlased, soomalsed, taanlased, rootslased. Gildid: suurgild Liivimaa linnades abielus olevaid kaupmehi ühendav organisatsioon. Mustpeade Vennaskond ühendas vallalisi kaupmehi; liikmeteks võeti ka ajutiselt Liivimaal olevaid kaupmehi ja laevnike. Teiste sotsiaalsete gruppidega hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitööliste gildid e. väikegildid koondasid eri käsitööharude tsunfe. Tallinnas ­ Püha Kanuti Gild ­ keerukamad käsitööharud ja Püha Olevi Gild ­ lihtsamad käsitööharud. Gildidel olid omad traditsioonid, millega tugevtati liikmete ühtekuuluvustunnet. Tsunftid: koondasid ametialade järgi käsitöölisi; korraldati väljaõpet, katsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti

Ajalugu → Ajalugu
173 allalaadimist
Keskaeg
30
doc

Keskaeg

Lõuna ­ Saksamaal Svaabi Liit keisri vastu (Karl Wenzel). Üritas raha saada pantides linnasid. 1376 rajati Svaabi Liit (omaabi türannliku lepingumurdja vastu). 1380ndail said mõlemad Saksa liidud lüüa. Hansa Liit ­ Põhja ­ Läänemere kallaste linnad +sisemaal. Hansa Liitu pole kunagi formaalselt rajatud, tekkis 12. - 13. sajandil. Aeg kus kaupmehed ise olid liikuvad nõudis, et kaupmehed üksteist toetaksid. Sellised seltsingud, hansad ehk jõuk, kamp, hiljem võõrsil viibivate laevnike, kaupmeeste rühmad. Ojamaa saarelt sai alguse Hansa Liit, kaupmeeste juhitud organisatsioon. Tradistsiooniline vaade, et Hansa Liit oli puhtalt sakslase asi (Kattwger). Läänemere äärde linnad, kaupmehed paiksemaks. 1201 Riia rajamine. Kauplemise olemus ja Hansa Liidu olemus muutusid. Kaupmeeste Hansast sai linnade Hansa. Linnad kasvasid Hansasse sisse, liikmeseuse küsimust üles ei kerkinud. Hiljem hakkas Visby asemel juhtrolli mängima Lüübek

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
501 allalaadimist
Vana-Kreeka
52
doc

Vana-Kreeka

sõltumatud linnriigid, metropoliga olid ühised füülid, kultus ja maj. sidemed. Põliselanikud alistati ja orjastati või aeti minema. Kolooniatest imporditi emamaale vilja, orje, loomi, kala, soola, ehituspuitu, maavarasid, vürtse, papüürust, vandlit, emamaalt eksporditi keraamikat, metall- ja tekstiiltooteid, veini ja õli. Kolonisatsioon mõjutas sügavalt nii emamaa pol., maj. ja kultuurielu: maj.-elu koondus linnadesse, kus kiiresti arenes käsitöö, tekkis kaupmeeste ja laevnike kiht. Sugukondlikud, trad. ühisk-akorrast pärinevad sidemed lagunesid. Linnad kujunesid orjapidamise keskusteks. Kaubanduslikud kontaktid tõid kaasa edusamme kultuurielus. 17 Vanim kreeka koloonia praeguse Itaalia terr-l ­ Kyme (läänerannikul).Läänes veel Lõuna- Itaalia rannikul ­ Sybaris, Tarentum jpt.; Sitsiilias ­ Naxos, korintlaste rajatud Sürakuusa

Ajalugu → Ajalugu
139 allalaadimist
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

Hakkas kostuma tuttavat viisi. See tuletas meelde poisile kodu, mälestused. Mälestused ja olevik segunesid. Ta nägi taaskord tüdrukut. Poiss mõistis, et see on tema surm, see on naine, see on meestesööjate maa. Poiss haaras mõõga ja ründas sellega tüdrukut, nüüd mõistis ka tüdruk. Ta hakkas nutma, ta suri aeglaselt. Poiss aga jooksis paadi*(vene ) juurde ja hakkas sõudma nii kiiresti, kui sai. Ta sõudis kaua, ta ei usaldanud minna saarele, ega võõraid laevnike, kes tundusid ebainimlikud. Ta jõudis lõpuks koju, kuid keegi ei tundnud teda seal. Tema hinge jäi igatsus tõeliste inimeste järgi, sest need keda ta kodus kohtas olid lapsed. Seal tundus kõik liiga inimlik. Ta avastas, et tal ei ole kodu ja ta asus taas sõudma. Saarele, millel ei ole nime. 25. August Mälgu looming. 1 rannatriloogia romaani analüüs. Looming: 1920. a. kirjandusse tulnud Saaremaa kooliõpetajast A. Mälgust kujunes viljakas prosaist ja näitekirjanik

Kirjandus → Kirjandus
75 allalaadimist
Nimetu
64
rtf

Nimetu

Nt tsiviilasjad olid võla ja kaubandusasjad, pärandus, eeskosteajsad,kinnisvaraülekanded, objektide, maade/alade rentimine.Kriminaalasjad algavad solvangutest, vargused, liiderlikkus, nõidusevormid, vägivald, joomingu käigus tek tülid, raskemad asjad -mõrvad. Ametisse määratud vaestehärra, tegeles orbude kasvatamisega kuni laste täiskasvanuks saamiseni. Eeskosteasjad tavaliselt seot suurema varandusega. Ametis ka krahhihärra, seot kaupmeeste ja laevnike vahelised küs. Ei pruukinud olla vaidlus, võis olla ka mingi lepingu ettevalmistus nt. Reformatsioon. Palju vaidlusi ülemmaakohtuga, kes mida lahendada tohib. Liivimaa Puudub ajalooline fundament, maa oli tulnud vallutuse teel,kõik mis varem oli olnud, eitati. UUs kohtukorraldus. Kui Eestimaal kogu aeg põrkuti seisuslike privileegidega, siis LIivimaal ei olnud ühtegi seisuslikku omavalitsust, kes oleks riigile konkurentsi suutnud pakkuda

Varia → Kategoriseerimata
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun