Kodutöö 6 Ajaprahingud Palun vastake järgmistele küsimustele: 1. Nimetage põhilised tähtajalise prahtimise lepingute (ajaprahingute) liigid ja selgitage, millistel juhtudel eelistavad omanik ning prahtija seda või teist liiki Time-charter - laev antakse kasutamiseks koos laevaperega, laevapere ülalpidamise kulud kannab laevaomanik (võivad olla üksikud erandid mõningate kuluartiklite osas). Maj. seisukohast püüab laevaomanik anda tähtajalisse prahingusse kui on alust prognoosida reisi- ja ajatšarterite hindade langust. Kaubaomanik aga vastupidi, kui on oodata prahihindade tõusu. Bareboat-charter - laev antakse kasutamiseks ilma laevapereta, laevapere komplekteerib ja selle ülalpidamiskulud kannab täielikult prahtija.
ajaprahileping- time -charter). Laeva prahtimine - Äritehing laevaomaniku, laeva valdaja (reederi) või selle esindaja (agendi) vahel, mille korral annab üks lepingupool teisele kasutada tema omanduses või valduses oleva aluse kauba vedamiseks teatud kindlaks merereisiks või kokkulepitud perioodiks. Teine lepinguosaline (prahtija) tasub laevaomanikule kokkulepitud summa aluse kasutamise eest. Time charter laev antakse kasutamiseks koos laevaperega Bareboat charter - laev antakse kasutamiseks ilma laevapereta 5. Lastivedu (veoleping). https://www.riigiteataja.ee/akt/241458 2 peatükk § 4. Lastiveoleping (1) Lastiveoleping on veoleping, millega üks isik (vedaja) kohustub teise isiku (saatja) ees meritsi vedama talle saatja poolt vedamiseks üleantud kauba sihtsadamasse ja andma seal üle kauba vastuvõtmiseks õigustatud isikule (saaja). Saatja kohustub vedamise eest maksma veotasu.
liinikonossement (liner bill of lading), mille ülesanne on määrata liiniveo tingimused ja vedaja ning kaubasaatja vastutus. Liinioperaator võib kasutada laevaliini teenindamisel talle kuuluvaid või prahitud laevu. Viimasel juhul võetakse laevad tavaliselt kasutusse ajaprahtimise põhimõtte alusel. Selleks on võimalik kasutada kolme liiki ajatšarterit: • ajatšarter, mille alusel võtab prahtija laeva enda kasutusse kokkulepitud ajaks koos laevaperega, kes jääb laevaomaniku palgale • esimest tüüpi laevapereta ajatšarter, mille alusel võtab prahtija üle laeva koos laevaperega ja talle lähevad üle ka laevapere ülalpidamiskulud. Prahtija võtab nad oma palgale, millega vabaneb laevaomanik laevapere ülalpidamiskuludest • teist tüüpi laevapereta ajatšarter, mille alusel võtab prahtija üle laeva ilma laevapereta. Sel juhul jääb prahtija mureks nii laeva mehitamine kui ka laevapere ülalpidamine.
1. Laeva ohutu mehitamise nõuded (RTL 2005,111,1709). § 16. Laeva mehitamise üldnõuded (1) Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval. (2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal.
14 laeva varud tonnides seisuga 08.00 15 sündmused 12. Logiraamatut võivad kontrollida laevaomanik ja kohtuorganid, notar ja sadamakapteni teenistuse töötaja väljavõtete kinnitamisel. 13. Iga ööpäeva alustatakse uuelt leheküljelt. 14. Parempoolset lehekülge alustatakse sissekannetega: kuupäev, kuu, nädalapäev, aasta, sõidupiirkond või sadamate nimed, kust kuhu ollakse teel. 15. Sissekanded laevaelu, sündmuste ja tegevuse kohta, mis seoses laeva, laadungi või laevaperega, tehakse kronoloogilises järjekorras. 16. Kellaaeg kirjutatakse neljakohalise arvuna. 17. Navigatsioonialased sissekanded tehakse üheminutilise täpsusega, teised sündmused aga kuni viieminutilise täpsusega. 18. Sissekandeid logiraamatusse võivad teha ainult kapten ja vahitüürimees, kinnitades neid allkirjaga. 19. Sissekanded tehakse kolmandas isikus, lühidalt ja konkreetselt, et kirjutatud poleks võimalik erinevalt tõlgendada. 20. Sissekannete tegemine pliiatsiga on keelatud. 21
Merendusorganisatsioonid (rahvusvahelised, rahvuslikud, klassifikatsiooniühingud) Vajadus rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide järele: MEREÕNNETUSED: · Hukkuvad inimesed · Vara kaotus (kaup, laev, isiklik omand) · Loodusreostus MERESÕIDUOHUTUSE TAGAMINE: · Laeva mereomadused (püstivus, uppumatus...) · Laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... · Reeglid kokkupõrgete vältimiseks (COLREG) · Laevade mehitamine väljaõppinud laevaperega (STCW) Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikud ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne suhtes. ASJAST HUVITATUD ISIKUD: · Kaubaomanikud · Laevaomanukud · Laevapere liikmed · Rannikuriigid Rahvusvaheline mereorganisatsioon (IMO, International Maritime Organization) on rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis
uste kinnikiilumine, sidekanalite rike jne.) võivad olla jäänud inimesed. Masinavahti tuleb spetsiaalselt hoiatada ja anda vahis olijatele luba postilt lahkuda, kui seda juba varem tehtud ei ole. Väga tähtis on tagada vajalik kord päästevahenditesse asumisel ja nende kasutamisel üldse. Laeva mahajätmisel peab püüdma vältida paanikat. Suhteliselt väiksearvulise professionaalselt ette valmistatud laevaperega transpordilaevadel ei ole paanika tõenäosus kuigi suur. Kuid laevadel, kus on teatud hulk inimesi, kes laeva meeskonda ei kuulu (reisi-, ekspeditsiooni, õpelaevad jm.) võib see probleem ette tulla. Paanikasse sattunud inimeste teadvus on blokeeritud enesealalhoiu instinktiga ja nad tegutsevad arutult. Nende tegevuse eesmärk on iga hinna eest ohust eemale pääseda, mis võib kutsuda esile isiksuse deformeerumise. Paanika inimgrupis tekkib harva mitme inimese juures korraga. Alguse saab
Viimasel juhul võetakse laevad tavaliselt kasutusse ajaprahtimise põhimõtte alusel. Selleks on võimalik kasutada kolme liiki ajatšarterit: • ajatšarter, mille alusel võtab prahtija laeva enda kasutusse kokkulepitud ajaks koos laevaperega, kes jääb laevaomaniku palgale • esimest tüüpi laevapereta ajatšarter, mille alusel võtab prahtija üle laeva koos laevaperega ja talle Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR lähevad üle ka laevapere ülalpidamiskulud. Prahtija võtab nad oma palgale, millega vabaneb