· Asusid geograafiliselt soodsas paigas.Olid nii Atlandi ookeani kui ka Aafrika rannulu lähedal. · Neil oli tugev ja stabiilne riigivõim. · Nendel rahvastel olid juba meresõidu kogemused. Atrolaab mõõteriist, mis võimaldas üsna täpselt määrata geograafilisi laiuskraade. Avastusretkedele oli raske leida vabatahtlike, kuna välja palju oli levinud õudsaid legende mereretkede kohta ning see tõttu oli laevameeskond enamasti sunnitöölised. Bartolomeu Diaz- oli esimene eurooplane, kes purjetas ümer Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetatakse nüüd Hea Lootue neemeks. Christoph Kolumbus Juudi päritolu, Itaalia meresõitja, kes avastas 12.10.1492 Ameerika. Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, kes jätkas teekonda mööda Hea Lootuse neemelt ja jõudis Indiasse. Kaua aega otsitav meretee Indiasse oli leitud. Amerigo Vespucci Itaalia geograaf kes arvas, et avastatud on uus manner
Vähemalt tuhat aastat on meie esivanemad Läänemerd sõitnud. Eesti meremehi on kohatud peaaegu kõigis maailma sadamates. Ent teadupärast pole veel ükski Eesti laev purjetanud ümber maailma. Kaugpurjetamise selts Thetis saadab Lennuki ümbermaailmasõidule, mille sügavaim eesmärk on tõsta Eesti kui mereriigi mainet. Reisil tehakse vahepeatus 36 sadamas, igal peatusel püütakse tutvustada Eestit. Reisi ettevõtmisel oli veel kaks laiemat eesmärki. Esiteks tahtis laevameeskond kaasa aidata viiekümne aasta jooksul paljuski takerdunud meretraditsioonide taaselustamisele. Meri on eestlastele palju andnud, kuid on samuti palju võtnud, kuid meri peab taas saama meie elu ja mõtete sõbralikuks koostisosaks. Teiseks oli projekti ideeks ka kaasaegsete kommunikatsioonivahendite ja interneti abil muuta reis jälgitavaks reaalajas kõikidele huvilistele. Eelkõige mõeldakse selle all kooliõpilasi, et avardada nende maailmapilti ja
äkilised temperatuuri kõikumised ja vee temperatuuri erinevused võivad põhjustada muutusi infraheli intensiivuses, seda kas siis tugevdades või vähendades. Infrasoonne helilaine võib liikuda tuhandeid miile ja tabada oma ohvrit vaikses vees. Kui laine on piisavalt gigantne , võib laeva meeskond hukkuda koheselt. Surma põhjustab südame seiskumine või kardiovaskulaarse süsteemi purunemine . Kaasnevas paanikas, võib laevameeskond isegi laeva maha jätta . Azhazha väitis, et laeva mast ja kere hakkavad vibreerima infraheli tõttu , lõhestades laeva ja murdes selle tükkideks. Azhazha teooria avalikustati Vene ajakirjas Teadus ja Elu (Science and Life) ja seda teooriat toetas ka vene teadlane I . Boyetin. Prantsusmaal teostatud testid toetasid teooriat, et infraheli võib kahjustada laevu ning Dr. Freemann Hall, NOAA Colorado atmosfääride akustilise programmi
kultuuris.Taluperede nooremad pojad,kellele kodus maavaldust ei jätkunud,olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. Nii kujunenud viikingite salgad. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Viikingid rüüstasid ja põletasid asulaid ning röövisid inimeste vara. Kuigi teiste inimeste asulaid rööviti, oli viikingite laevameeskond üksteise suhtes toetav ja abivalmis. Viikingite juht pidi olema väga helde ja saagi laevameeskonna vahel ära jagama. Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Viiking pidi olema vapper ja vastupidav. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi - Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Surnute mälestuseks püstitasid nad ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nime ja surmaandmetega
too kelmus hobusega, millest sündis värav, kust väljus õilis rooma seeme; siis pettus, mille tõttu surnunagi suurt Achilleust Deidameia veel leinab; ning süüks on neil pallaadioni röövgi." Odysseus jutustab siin Homerosest erineva loo oma viimasest reisist ja surmast: ta asus seikluste otsingul reisile Heraklese sammaste poole läänepoolsele merele . Pärast 5kuulist meresõitu nägi laevameeskond merest tõusmas suurt mäge (Purgatoorium), enne kui torm nad uputas. Teos räägib, et Odysseus asub Kaheksandas Kurjataskus nagu vale nõu andja, kus petised jagatud kümnesse Kurja Lõhesse (bolgia). Sellest väitavad need sõnad: „nii palju nägin helendamas leeke ma kaheksandas kuristikus kõikjal, kui jõudsin sinna, kust võis näha põhja.“
03.04.2016). Mõlemad Kotzebue juhitud ümbermaailmareisid tegi laevaarstina kaasa Johann Friedrich Eschscholtz, esimeses reisis osales ka kirjanik Adelbert von Chamisso, teises Emil Lenz. Ka mitmed uurimisinstrumendid ekspeditsiooni tarbeks töötati välja Tartu ülikoolis. Ekspeditsiooni ajal avastati ligi 400 väikest saart (peamiselt Okeaanias), tehti geograafilisi, okeanograafilisi, meteoroloogilisi, zooloogilisi ja etnograafilisi vaatlusi. Merereisi ajal esitas tema laevameeskond August Kotzebue Eesti-ainelisi näidendeid. Viimaseil eluaastail elas Kotzebue kodumõisas Triigis (Harjumaa) (Vikipeedia: “Otto von Kotzebue” 03.04.2016). Kotzebue järgi on nimetatud tema avastatud Tšuktši mere laht Alaska looderannikul ning linn sama lahe ääres Alaskal. 2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852) Fabian von Bellingshausen (1778-1852) - Sündinud Saaremaal Lahetaguse mõisas. Astus 1789. a. Kroonlinna Mereväe Kadettikorpusse
Need mehed rääkisid et nad tahavad laeva läbi otsida, neile äratanud miski selle laeva juures huvi muidu oleksid nad kõhklemata lasknud laeva põhja nagu senimaani teiste omadega on juhtunud. Sinna maale ei tahetud lasta ühtegi võõrast ainutl ojasid või põgenikek nii ütlesgi Nikeforos ieronimo käsu peale et nad on põgenikud katku eest mis nende maad on tabanud. Mees lubas pidada aru pealikuga ja võttis kätte mingi konnakarbi mille üle laevameeskond vaed naeris kui too k arpi rääkis. meeskonna näod venisid pikaks kui nägid sadamast lahkuvat kolme laeva. Meeskond tometati kuivale maale. seal pidid nad läbima puhatustule , selleks aga pidid nad loobuma kõigist oma asjades ja alati kõigepalt saunas ära käima ja pärast läbi leekide mis neid ei kõrvetanud vaid oli pigem illusioon. tänavapeal aga liikus imelik vanker millel polnud hobuseid ees ja mis köitis kõikide tähelepanud. sellel
2,5 minutit hiljem kui esimeses astmes oli ligi 2200 tonni petrooleumi ja vedelhapnikku otsa saanud, eraldati esimene aste. Veidi hiljem eraldati päästesüsteem - nõel raketi peal. 6,5 minuti pärast eraldus ka teine aste, milles kasutati kütusena vedelvesinikku ja vedelhapnikku. Seejärel käivitati kaheks minutiks kolmanda astme mootor (milles kasutati kütusena samuti vesinikku ja hapnikku) viies raketikoorma maalähedasele orbiidile. Orbiidil olles taastas laevameeskond güroplatformi orientatsiooni tähtede järgi, mille algne orientatsioon oli välgulöögiga rikutud. Kuna muid probleeme ei ilmnenud, siis otsustas ekspeditsiooni juhtkond jätkata lendu Kuule. Oli veel jäänud oht, et välgulöök võis kahjustada elektrisüsteeme langevarjude sektsioonis, põhjustades näiteks Pürolukkude rakendumist. Siis oleks Maale naasmisel meeskonna hukkumine vältimatu. Loobumine lennust Kuule oleks aga mõttetu, kuna see ei muudaks asja
coastimine, kus laevadega purjetati ühelt aafrika rannikult teisele u 200 päeva, käidi erinevatel turgudel ja baasides. Aastas suurem osa läks niisiis ringi trippimisele, st pidi olema täielik teave kaptenil Esimesed kuulsad portugali karavellid suutsid majutada 150 orja, siis tulid neil kolmemastilised naveod, suutsid 400 orja vedada. Kõige suurema dorjalaevad 18 sajandil olid 400 ja 500 orja. Reeglina orjalaevad kaubalaevadest erinevad, ehit orjalaevadeks. Ka laevameeskond suurem, laevad ise väiksemad ja kergemad. Väga kaotusterohke, raskeim oli üle Atlandi sõit.Kulukas sseetõttu et paljud orjad surid. Iga ori, kes läks maksma, kasum kaot 0,7 %. %, mis tegelikult oli suremus laevadel oli suhteliselt lähedal sellele. Orjade kadu/suremus laeval oli väiksem, kui oli meeskonna suremus haigustesse või uppumisse, väiksem kui sunnitööliste ja kriminaalidega. Ajatingimustega orjade tingimusi ka parandati. 17 saj üle 20 %