abil, nii et Peterburi on nimetatud ka Põhjamaade Veneetsiaks. Pinnast kergitati: tükk aega pidi igaüks, kes Peterburi saabub, kaasa võtma kive või palke. Peaaegu kogu töö tegid talupojad ja Rootsi sõjavangid. Ühe hinnangu järgi suri ehitusel 40 000 inimest. Peeter I kavatses uue pealinna südameks teha Vassili saare (Neeva delta suurim), kuid saarele oli raske ligi pääseda. Linna keskmeks kujunes hoopis Admiraliteedihoone ümbrus. Admiraliteet oli laevaehitustehas, mida Peeter-Pauli kindluse lähedale ehitama hakati. Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys. Sillad Sildade arvult on Peterburi maailma linnade seas esikohal. Arvatakse, et koos eeslinnades paiknevatega, on Peterburis umbes 620 silda [2]. Neist 218 on jalakäijate omad. Linna piiridesse jääb 342 silda. 22 silda on avatavad laevaliikluse jaoks st ülestõstetava keskosaga.
Vene impeeriumil oli hädasti vaja uusi lahingulaevu, sest VeneJaapani sõjas 1904 1905 hävitasid jaapanlased Tsusima merelahingus Balti mere laevastiku ja see tuli kiiruga uuesti üles ehitada. Seetõttu alustati 1912. aasta kevadel Tallinnas sõjasadamate ja 19121913 lausa kolme tehase ehitustöödega. Kolm suurt tehast rajati Kopli piirkonda: poolsaare tippu Vene-Balti laevaehitus- ja mehaanikatehas, Kopli lahe äärde Bekkeri (Boeckeri) laevatehas (nüüdseks AS Loode laevaehitustehas) ning Tallinna lahe äärde sõjasadama kõrvale Noblessneri laevatehas. Peale ehitustöid kinnitas keiser Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi põhikirja ning samal ajal alustati juba tehase ehitamisega (Karma, 1963). Aasta hiljem, 24.11.1913, hakati tehases laevu ehitama ning samal aegselt jätkati tehase väljaehitamist. Tehasekompleks valmis 19121915 ja tööd alustati 31.05.1913. Juba 1912. a detsembris sai tehas tellimuse miiniristlejate ja seejärel kergeristlejate
kuulus ka Narva Linaketramise Manufaktuur Tsemenditööstuse ettevõtted kuulusid Girald de Soucantoni perekonna juhtimisel olevale monopolistlikule grupile. Neile kuulus ka : · aktsiaselts Port-Kunda · Valtu tellisetehas · tikuvabrik Huene ja Co Vaivaras Olulist kohta etendas väliskapital. Saksa kapitaliga olid loodud: · Waldhof · Volta · Krull · Mayer · Narva Linamanufaktuur · Hiiu-Kärdla Kalevivabrik Sõja eel asutati saksa kapitaliga Noblessneri laevaehitustehas. Metallitööstus jäi sõja alguses ilma inglise koksist ja kivisöest. Orienteeruti Donbassi söele, kuid sellest ei jätkunud. Puuvillavabrikud kasutasid välismaalt sisseveetavat puuvilla, mille transportimine sõja ajal oli raskendatud. Suur osa väikeettevõtetest suleti. Puidu- ja paberitööstusel tooraine puudust ei olnud, kuid tootmist siiski koondati. Põhjuseks oli Waldhofi tselluloosivabriku hävimine 1915.aastal.Sõja ajal ehitustegevus
majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa Riigiduumas oli ka eestlasi, kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses peagi. Hiljem, seoses valimisseaduse muutmisega, langes eestlaste arv Duumas vaid kahe-kolmeni. Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti Laevaehitustehas (1912), Balti Puuvillavabrik, Boeckeri tehas ja Noblessneri laevatehas, Fr. Wiegandi masinatehas, Fr. Krulli metallitehas. Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus, Tallinna tselluloosivabrik ja Räpina tselluloosivabrik. Samuti ehitati ulatuslikku kindlustustesüsteemi Imperaator Peeter Suure Merekindlus, mis ulatus Paldiskist kuni Soomeni, ent mida enne sõja algust valmis ei jõutud. Esimene maailmasõda 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda Eestit esialgu ei puudutanud
(1912–1917) Juhan Oras ja Jaan Raamot. Riigiduumas aga olid esindatud Balti kubermangude aadelkonnad ja sakslased: III Riigiduumas Otto Benecke, Oskar Brackman, Alfred von Schilling, Martin Schultzenberg; IV Riigiduumas Oskar Brasche, Karl von Brevern, Otto von Engelhardt. Majanduse areng Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti laevaehitustehas (1912), Balti Puuvillavabrik, Bekkeri laevatehas ja Noblessneri laevatehas, Fr. Wiegandi masinatehas, Fr. Krulli metallitehas. Samuti ehitati grandioosset kindlustustesüsteemi Imperaator Peeter Suure Merekindlus, mis ulatus Lääne-Eesti saarestikust Kroonlinna ja Soome edelaosas asuva Turuni, kuid mida enne sõja algust valmis ei jõutudki. 1905. aasta revolutsioon ja poolitiliste erakondade teke Rahutused Tallinnas 12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Tallinnas streigid solidaarsusest 9
Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa Riigiduumas oli ka eestlasi, kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses peagi. Hiljem, seoses valimisseaduse muutmisega, langes eestlaste arv Duumas vaid kahe-kolmeni. Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti Laevaehitustehas (1912), Balti Puuvillavabrik, Boeckeri tehas ja Noblessneri laevatehas. Samuti ehitati ulatuslikku kindlustustesüsteemi Imperaator Peeter Suure Merekindlus, mis ulatus Paldiskist kuni Soomeni, ent mida enne sõja algust valmis ei jõutud. · Esimene maailmasõda 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda Eestit esialgu otseselt ei puudutanud. Siiski mobiliseeriti Venemaa armeesse kümneid tuhandeid eestlasi, kogu sõja jooksul umbes 100 000
Teisel kohal oli toiduainetööstus ja kolmandal metallitööstus. Tööstusettevõtted paiknesid põhilistes mereäärsetes, sobivate sadamatega ja raudteega ühendatus suuremates linnades: Tallinnas ja Narvas. Maale ehitatia väiksemaid ettevõtteid(nt tellisetehaseid, saeveskeid, jahuveskeid). Tähtis osa eesti suurtööstusel oli väliskapiatalil. Esimese maailamsõja eel polnud eestis sõjatööstusettevõtteid, neid ehitati alles vahetult enne sõda(nt. Laevaehitustehas). Tööstuse ümberkorraldamisel paljud hulk ettevõtteid sulet või vähendasis tootmist. Metallitööstusel jäi puudu sõjaperioodil toorainest ning keskenduti vaid sõjaliste tellimuste täitmisele. Ka tekstiilitööstuses oli problleme tooraine hankimisega ning seetõttu koondati inimesi. Toiduainetööstus oli killustunud väikeettevõtete vahel. Põllumajandus: hakati üha enam tegelema piimakarjakasvatusega, kuna teravilja hinnad langesid ja enam ei saadud loodetud kasumit
Kuramaal , paljudes kohtades oli ka mõisate maid vähendatud, kuid olid üks piirkond Latgale kus ei tehtud nii. Latgales hakkasid iseseisvad talud 1907. Tööstuslik pööre mis algas läti aladel 19 saj keskpaiku oli kasvanud 20 saj paiku indrustrialiseerimiseks, läti alaa v.a Latgale, kujutas eneses vene impeeriumi enam arenenud tööstusliini. Enam levinud tööstusharud, kõige olulisemal kohal oli metallurgia ja masinaehitus ettevõtted. Riias tegutses Baltimaade suurim laevaehitustehas, mis ehitas moodsaid aurikuid ja jäälõhkujaid. Teine tööstusala oli keemiatööstus, Riias jällegi väga suur sektor.Liibavis ka . Tüüpiline mitte palju ettevõtteid , kuid läti suurimaks keemiatööstus ettevõtteks oli kummitööstus Provodnik, mis valmistas kõiki võimalike kummist esemeid. Kogu vene impeeriumis suurim.Lisaks valmistati veel värve , õlisid , ja muid taolist. Kolmas oli tekstiilitööstus, Kuramaa oligi esimene tekstiilitööstuse keskus ja säilitas selle
annaabi.ee 
