ka riigimakse. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust.Hiljem anti talupoegade olukorra parandmiseks välja õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. (Rootsi valitsuse määrused) 6)Linnad Rootsi ajal Domineerisid saksa kaupmehed.10 linna-Trt, Tln, Uus-Pärnu, Kuressaare, Valga, Viljandi, Paide, Narva, Rkv, Haapsalu. Hiljem lisandusid veel Võru ja Paldiski, kokku 12 linna. 7)Kaubandus Välja-teravili, lina, kanep, laevaehituskraam-Madalmaadesse, Saksamaale.Vilja vaba ja piiranguteta väljavedu tõstis vilja hinda Baltikumis, suurenesid tollisissetulekud. Sisse-Hispaani ja Pr. Sool, metall, soolaheeringas, tubakas, lukskaubad. Sõbrakaubandus-igal talupojal linnas oma kaupmees, kellega äri aeti. Kauplemiskohad olid maalaadad. 8)Esimesed manufaktuurid Narva-vase-ja saeveski Tln-paberimanufaktuur Hiiumaa-Hüti klaasimanufaktuur Räpina paberivabrik. 9)Vaimuelu.Luteri kirik Rootsi ajal.Miks see oli tähtis
Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski ja Võru. 6. Väliskaubandus ja sisekaubandus Peale Liivi sõda laostus kaubandus v.a Narva linnas mis asus sellel ajal soodsas asendis.See tähendas siis seda, et sadamalinnades kaubandus arenes. Peamised väljaveo artiklid : Kõige tähtsamaks oli siis Eesti teravili. Teisteks ekspordikaupadeks olid siis Venemaalt pärit lina, kanep, ning laevaehituskraam (lauad, tõrv, plangud jne.). Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse. Peamiseks sisseveo artikliteks olid siis: Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud, vask), soolaheeringas ning tubakas. Nende traditsioonilistele talurahva kaupadele lisaks veeti sisse veel veini, klaasi, paberit, vürtsi, suhkurt, kohvi ja teed. 7. Käsitöö ja sisekaubandus. Endiselt säilis tsunftikord
muutmine, linnaduumad, mõisnikel võrdsed õigused). 1796 taastati varasem valitsemisviis. 10. Kaubandus 17.-18.saj. (sh import, eksport, sõbrakaubandus) Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostuse.Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi Riia ja Peterbur. Peamiseks väljaveoartikliks oli teravili. Teisteks eksportkaupadeks olid Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehituskraam. Suur osa kaupadest läks Madalmaadesse. Sisseveokaupadeks olid Hispaani ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringad ning tubakas, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu. Oli ka salakaubandus. Sõbrakaubandus – igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri aeti. 11. Selgita mõisted: Reformatsioon – hariduse tähtsuse suurenemine Euroopa viljaait – Ida-Euroopast imporditi vilja mujale Euroopasse
inimestena. Linnad varauusaegses Eestis: Liivi sõja alguses 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Neile lisandusid veel Kuressaare ja Valga,Vana-Pärnu hävines Liivi sõjas ja kaotas linnaõiguse. (kokku jäi 10 linna) 17. sajandil said linnaõigused Paldiski ja Võru. Nüüd oli Eestis 12 linna. Kaugkaubandus: Peamiseks väljaveo artikliks oli teravili, lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv, tökat. Sisseveokaupadeks olid: sool, metall(raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad(vürtsid, suhkur, kohv, tee) Käsitöö ja kaubandus: Kästitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölased ehk tsunftijänesed. Mõisate juures rajati telliselöövid , lubjaahjud, sae- ja vaseveskid. Peale ehitusmaterjalide toodeti mõisastes seepi, küünlaid, äädikat, puudrit, tärklist jm igapäevaeluks vajalikku. 17
Kõik olid võrdsed ja sotsiaalseid kihte polnud veel tekkinud. Milles seisnesid nn positiivsed määrused? Andsid talurahvale juriidilise kindlustunde, sest see oli esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisele. Linnad 18. sajandi lõpus (oskad ka kaardile märkida). Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, kuressaare, Valga, Võru, Paldiski, Peamised kaubaartiklid varauusajal. Teravili, kanep, kangad, laevaehituskraam, alkohol, Jesuiitide tegevus Liivimaal. Nad lõid jesuiitide gümnaasiumi ja tõlkide seminari, mille eesmärk oli ettevalmistada preestrikutseks sobivaid. Hariduskorraldus 18. sajandil. Lapsed pidid koolis käima. Koolid olid kõikides suuremates mõisades ja suur rõhk oli pigem lugemisel. Loodi ka esimene ülikool Tartu Ülikool Eesti kaart (enne Liivi sõda, pärast Pljussa rahu, pärast Altmargi rahu, pärast Brömsebro rahu).
mõisakohustused täitnud tp. võis ülejäänud viljasaagi endale jätta ja vabalt turustada mõisakoormistele seati kindlad piirid talupoegade karistamise ülempiiriks mõisas sätestati 30 vitsa-või kepihoopi talupojad võisid mõisnikke kohtusse kaevata Linnad 18. sajandi lõpus (oskad ka kaardile märkida). Kuressaare (1536), Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Narva, Valga (1584), Paldiski, Võru Peamised kaubaartiklid varauusajal. Teravili. lina, kanep, laevaehituskraam. Import: sool, metall, soolaheeringad, tubakas. vein. klaas. paber, koloniaalkaup (vürtsid, suhkur, kohv,tee) Jesuiitide tegevus Liivimaal. 1583. asutatud Tartu jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Asutasid tõlkide seminari, peaeesmärk oli ette valmistada presstrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Hariduskorraldus 18. sajandil. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739 aastal
määrati kindlaks, piirati ihunuhtlust ja pärisorjust. Talupoeg võis riigilt mingitki tuge aja abi loota. Vene ajaga tuli aga restitutsioon mõisad andi jälle nende omanikele tagasi, mõisnikul oli jälle vaba voli talitada oma talupojaga oma äranägemist mööda. Kehtis jälle pärisorjus. 4.Nimeta Eesti linnad 18. saj. lõpul. Tallinn, Tartu, Pärnu, Haapsalu, Narva, Kuressaare, Paldiski, Võru. 5.Tähtsamad väljaveokaubad ja sisseveokaubad. Välja teravili, lina, kanep, laevaehituskraam mastipuud, plangud, laud, tõrv, tökat. Sisse sool, metall (raud, vask), soolaheeringas, tubakas. 5.Millised ettevõtted rajati 17.-18.saj.? Näiteks? Rajati manufaktuure. Ettevõtteid, kus kasutati masinaid, samas kasutati palgatööjõudu, kehtis tööjaotus. Näit. Hiiumaa Hüti klaasikoda, Räpina paberivabrik, Põltsamaa peegli- ja portselanimanufaktuur. VAIMUELU 1.Vastureformatsioon Poola ajal. Mida nim. vastureformatsiooniks?
Võru 1783 kubermanguvõimud 16. Tähtsamad eksport- ja importkaubad. TV lk. 37 ül. 2. eksportkaubad: importkaubad: · Teravili · Hispaania ja Prantsuse sool · Lina · Metall (raud, vask) · Kanep · Soolaheeringad · Laevaehituskraam (mastipuit, · Tubakas plangud, lauad, tõrv, tökat) · Vein · Klaas · Paber · Kolooniakaubad (vürtsid, suhkur, kohv, tee) 17. Linnade arengut takistavad tegurid Rootsi ajal.
· Vana-Pärnu kaotas 1599.a. linnaõiguse, kuna too sai Liivisõjas täielikult purustada uued linnad - · Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru kaubanduse iseloomustus - piirkonnad, kaubad · siinne kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt saksama ja inglismaa kaupmeeste kätte · arenesid kaubanduslikult rohkem sadamalinnad · peamiseks veoartikliks eestis teravili - Rootsi ja Soome · teiseks ekspordikaubaks olid valdavalt Venemaalt pärit lina, kanep ning laevaehituskraam - mastipuit, plangud, lauad jms - peamiselt viidi Madalmaadesse ning vähem ka Saksamaale · Sisse toodi hispaania ja prantsuse soola, metalli(rauda, vaske), soolaheeringat ja tubakat; peale selle ka veel veini, klaasi, paberit ning koloniaalkaupu(vürtsid, suhkur, kohv, tee) · riik kontrollis kaubandust saades tollide ja teistest kaubandusest laekuvatest maksudest olulist sissetulekut · sisekaubandus koosnes linna väikekaupmeeste kätte
saj linnaõiguse? Miks? Viljandi, Paide, Rakvere, Valga, kuna sõjas purustati ning jäid tühjaks. Mis asulad said Vene võimude poolt 18. saj II poolel linnaõiguse? Paldiski ja Võru, seoses asehalduskorraga. Narva õitseaeg Rootsi ajal, 1944. lasti õhku. Vene ajal arenevad linnad kiiremini. Linnade omavalitsus jäi püsima, kuid riigivõim kärpis õigusi. Mis olid 17.-18.saj tähtsamad väljaveokaubad ja sisseveokaubad? Välja: peamiselt teravili, Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv ja tökat. Kaup läks Madalmaadesse, natuke ka Saksamaale ning Rootsit ja Soomet varustati viljaga. Sisse: Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaup (vürtsid, suhkur, kohv, tee) Riik kontrollis väliskaubandust, sai sellest sissetulekut. Merekaubandus oli küll tulus, kuid riskantne, kuna laevaõnnetused.
KAUGKAUBANDUS Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste, peamiselt Põhja- Saksamaa, hiljem ka Inglismaa kaupmeeste kätte. Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud, vaid kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva võisid mõisnikud oma vilja otse ja vahenduseta ka välismaa kaupmeestele müüa. Tänu soodsale asendile Vene piiri ääres edenes Narva kaubandus. Peamiseks väljaveo artikliks oli teravili, lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv, tökat. Sisseveokaupadeks olid: sool, metall(raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad(vürtsid, suhkur, kohv, tee) SISEKAUBANDUS Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir(nt Viljandis ja Kuressaares lubati tegutseda vaid kuuel kaupmehel ja ühel apteekril) Linnades oli Vene kaupmeeste tegutsemine keelatud, küll aga lubati neil kaubelda maal ja eeslinnades, kus nende klientideks olid peamiselt sõjaväelased
annaabi.ee 
