Juurtel mügasbakterid, Eluiga kuni 300 aastat, Levinud ilupuu Tamm (Quercus robur) Rahvapärased nimed: hiiepuu, lesetamm, suvitamm, talitamm, Puude kuningas, Püsivuse, tugevuse sümbol, Tammeleht-looduskaitse sümbol, Esimene kaitse all olev puu, Tõrud sigade lemmikud, Tõrudest saab jahu ja kohvi aseainet, Puidust tehakse mööblit, parketti, õlle- ja veinivaate, Puit mahagoni ja tiikpuu kõrval enimhinnatuim puiduliik, Eriti kallis "must puit" Tammesid kasutati laevaehitusel, Nende all olid kogunemised ja rituaalid, Peamine levitaja pasknäär, 30-35m, Koor noorelt sile, oliivpruun, hiljem krobe ja hallikaspruun, Lehed kuni 12 cm, Õitseb mai lõpul, Eluiga kuni 1000 aastat, Valgusnõudlik, Eesti kõrgeim tamm Sagadi mõisa pargis
energiamajandus soojusenergia, tuuleenergia söe-ja kütuse (energia liigid) elektrijaamad. Kokku 29% 3p. on toodetust hüdroenergia ja 6% tuuleenergia. Sarnasused kahe riigi vahel: 10p. 1) Toodavad väikeses koguses võid, õlu. 2) Peamised majandusharud põhinevad peamiselt meretööstusel, laevaehitusel, kalandusel. 3) Kaevandatakse rauda, rauamaaki. 4) Mõlema riigi põhjaosad on mägised piirkonnad. 5) Töötav elanikkond moodustab poole mõlema riigi elanikkonnast (üle 50%) 6) Peamine usund on Katoliiklus. 7) Mõlema riigi riigikord on parlamentaarne vabariik. 8) Avatus ookeanidele/meredele samadest ilmakaartest (N-ei piirne, S-piirneb, E-ei piirne, W-piirneb) 9) Töötuse määr ~16%
turismipiirkonnana. ( Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003 ) Kuna inimeste igapäevast elu mõjutab väga palju meri, on ka valla majandustegevus seotud laevaehituse, meresõidu ja sadamate rajamisega. Väheviljakas maa ei suutnud juba 19.ndal sajandil rahvast ära toita. Kuna meri on peaaegu ukse all, siis õpiti juba väiksena selgeks paadisõit. Paadist algas kõik ehitamistraditsioone anti edasi põlvest põlve. Suur tähtsus oli laevaehitusel nii mõisnikulaevad kui talupoegade laevad. Ka praegu on Hiiumaal rohkem laevu kui Tallinnas. Meremehed on teatavasti aegade jooksul kujunenud merekultuuri kandjateks sadamast sadamasse. (Bruno Pao) 3.Emmaste valla sümboolika 3.1 Vapp Emmaste vapp: Sinisel väljal langetatud lainelõikeline palk, mille kohal paremale suunduv kahemastiline purjelaev. Mõlemad on hõbedased. Vapi kujundamisel on silmas peetud järgmist: mereäärne vald, Soela väin
Olenemata sellest ei jää tiigimets kunagi päris ilma lehtedeta, sest tiikpuu laseb lehed alati maha järk-järgult. Tiikpuu lehed on nahkjad ning suured, 25-60 cm pikad ja 20-40 cm laiad. Lehtede alapind on kare ning kohalikud elanikud kasutavad seda liivapaberina. Kohalikud elanikud on kasutanud tiikpuud kunagi templite ehitamiseks, tööriistade valmistamiseks ja paljuks muuks. Tänapäeval on tiikpuu aga tähtis terves maailmas. Tiikpuust valmistatakse laevaehitusel (seda peetakse parimaks laevaehituspuuks), hoonete püstitamisel, mööbli, põrandate ja raudteevagunite tegemisel. Sellest aetud õli kasutatakse lakkides ja värvides, tiikpuu lehtedest ja juurtest saab ka kollast värvi. Looduslikult kasvab tiikpuud kõige rohkem Lõuna-Aasia riikides Tais, Birmas, Laoses, Malaisias, osaliselt Indias, Lõuna-Hiinas, Indoneesias. Tiikpuu kuulub väheste troopiliste metsapuude hulka, mida tänapäeval siiski kultiveeritakse.
Tahmanööriga lasti palgile jooned ette ja töö läks lahti. Üks mees oli ülal ja teine, vahel ka kaks, all. Nii saeti valmis kõik laevaehituseks vajalikud plangud ja lauad. Kui palju see aega võtis ja kui raske see oli, ei tasu vist rääkida. Kuigi Pärnus Waldofi tehase juures hakati esimesena Eestis juba 1875. aastal laeva planke saekaatriga saagima, ehitati randades veel kaua esiisade moodi. Meestele maksti selle töö eest harilikult üks rubla päevas. Tööpäev laevaehitusel kestis 12-14 tundi ja seda varakevadest talve hakuni. Vanad saemehed rääkisid, et töö kestnud kuiest kuieni ning teisel päeval kuiest jälle uieni. 6 Ehitusplatsi läheduses asus ka sepikoda, kus sepistati laevaehituseks vajalikud raudosad. Laevameister P. Sepp hakkas 1911. aastal purjeka „Anette“ ehitamisel Käsmus esmakordselt raudosi tsinkima. Selleks vajaliku ahju ehitas meister ise. Laev läks küll
Probleemiks terasetööstuses on nõudluse langus tänu alternatiiv-sete materjalide ning terase enda efektiivsemale kasutamisele Laevaehituse areng on tüüpiline traditsioonilistele tootmisharudele: langustendents kahe viimase aastakümne jooksul. Palju laevaehituse ettevõtteid on suletud ja need, mis on ellu jäänud, on pidanud moderniseerima oma toodangu ja juhtimismeetodid, orienteerudes tehno-loogiliselt täiuslikumate laevade ehitamisele. Tulevikuks on EL laevaehitusel mõnevõrra paremad perspektiivid: maailma laevastik vananeb, suur osa sellest läheb lähemas tulevikus vanarauaks, seadusandlus uute laevade konstrueerimise osas on soosib EL laevatehaseid Tekstiili- ja jalatsitööstus. Tööhõive harus on oluliselt vähe-nenud ja see puudutab esmajoones naistööjõudu. põhjuseks olnud odavate importkaupade sissevool, kuid ka harude automatiseerimine on mänginud oma osa.
peamiselt paljuneb tõrudest. Kasvab Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias. Keskmine tammikute boniteet Eestis on III. On valgusnõudlik, ei talu ülavarju, aga talub külgvarju. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Ei talu liigniiskust, talub lühiajalist üleujutust. Kõige tormikindlam puuliik Eestis. Võib saada kuni 1500 a. Puit on kõrgelt hinnatud, on raske kõva, elastne, heade tugevuspmadustega, vees muutub mustaks. Väga hinnatud mööblit ja tarbekunstis, kasut ka siseviimistlusel, laevaehitusel. Harilik saar kõrgus 25-35 m, tüvi sirge ja hästi laasuv. Koor on noores eas sile ja rohekas. Lehed kuni 40 cm pikad, pungad süsimustad. Õitseb kevadel enne lehtede puhkemist. Vilja valmivad sügisel. Kasvab Norrast kuni Krimmini. Puhtpuistuid esineb harva. Eestis on vähelevinud, bonittet on II. Keskmine juurdekasv aastas on 4 tm/ha/a. Noored puud taluvad varju, vana on valgusnõudlikud. Kasvab lodus ja paepealsetel muldadel. On tormikindel liik. Max vanus 150-250 a
kuigi Euroopas seda eriti ei soositud, ka siin vastuolu. 5) Miks Euroopa muutus domineerivaks? Paul Kennedy – loodus aitab kaasa, millele? Poliitilisele killustumisele, loodus ei soosi hiigelsuure impeeriumi teket (mäed, mered). Vastastikusele suhtlemisele, ennekõike kaubavahetusele (laevad), mis muutus tarbekaupade vahetusele (vanasti vahetati luksuskaupu). Liikumine käis mööda vett, oli kõige odavam, see soosis tugevalt laevaehitust. Antiikajal laevaehitusel ühes või teises kohas vahet ei olnud, eriti ei kasutatud (kuulsaim „Siiditee“ käis jalgsi). Sellega kaasnes kompassi praktilise tähenduse avastamine (Hiinlased küll leiutasid). Laevanduse, navigatsioonioskusega, laeva sõjalise kindlustamisega, mobiilsusega tekkis olukord, mis aitas kaasa Euroopa domineerivaks muutumisele. Vestfaali süsteem Vestfaali rahu, mis lõpetas 30-aastase sõja (ka 80-aastane sõda, millest 50 aastat seotud Madalmaade iseseisvumisega Hispaaniast), 17
annaabi.ee 
