Välisvaluutas fikseeritud nõuded võetakse arvele operatsioonipäeval kehtiva EP kursiga (aastaaru- ande koostamisel hinnatakse ümber bilansipäeval kehtiva EP kursiga). Ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest tekkivate kulude mõõtm. ning arvest. kasut. meetodid: 1. Otsese mahakandmise meetod - hinnat. ostjatelt laekumata nõudesummasid individuaalselt, s.t. iga arve laekumise tõenäosust käsitl. eraldi. Kui selgub, et teatud nõudesumma laekum. on ebatõenäoline (nt. ostjale on saadetud meeldetuletuskiri, millele ei vastata; on alustatud võla sissenõudmist kohtu kaudu; ostjale on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine jne.), kantakse see summa kuludesse. Meetod ei ole kooskõlas tulude-kulude vastavuse printsiibiga. Mahakandmisel tehakse kanne: D ebatõenäolised arved K ostjate võlg Kulusse kandmisel tehakse kanne: D kulu
vastavat palgakulu. Tootmislike üldkulude plaan-tootmise lisakulude plaan, kust välja arvatud otsene töö-ja materjalikulu Varude plaan-vastus küsimusele:kui suureks peaksid kujunema varude jäägid antud per lõpuks. Müüdud kaupade kulu e realiseeritud toodangu omahinna plaan-müüdud toodangule tehtud kulutuste plaan plaaniper-i kasumiaruande jaoks. Rahavoogude plaan-rahavoogude üksikasjalik plaan, 4 elementi: raha laekum, r väljaminnek, rahaliste vahendite muutus antud per-il ja täiendavalt vajatav r. Plaaniline bilanss-firma ressursside seisund eelarveper lõpus. IV OSA CVP ANALÜÜS- kulu, maht, kasum analüüs. Põhineb müügikäibe, kulude ja kasumi näitajatel, nende omavah seosel. Eeldus- firmas on kulud jaotatud püsi- ja muutuvkomponentideks. Otsuste tegemiseks kasut. Sx= VCx + FC + P INVESTEERINGUTE EELARVEST-proj anlüüsimise ja otsuste vastuvõtmise protsess põhi- ja
MJDM NAL>0, rent DVL = DV / (S/AP) kogu "a/b kogu c" DVL - debit. võla laekum. a - hinnaaland. % DV - debit. võlg b - päevade arv (tähtaeg hinnaalandusel) S - müük c - kogu tähtaeg (kui sood. makseting. ei rakend.) AP - a. päevade arv IMDV = (S/PA)*VLP - (S/PA)*ULP, kus VÜKT - võla ülalpid.kulude tase IMDV - invest. muutus debit
peegeldab majanduse avanemisega kaasnevat krooni sise- ja välisväärtuse lähenemist. Eelarvesüsteem Eelarvepoliitikas algas 1993. aasta rahareformi järgselt kehtestatud üksikisiku tulumaksu piirmäära alandamisega 50-lt 33 protsendini. Maksukoormust suurendav samm oli kôrgemate looduskasutuse maksumäärade kehtestamine 1. jaanuarist ja maamaksu ning kütuseakstsiisi kehtestamine II poolaastast. Nende maksude tegelik laekum jäi oodatust väiksemaks. Juriidiliste isikute maksuvôlad riigieelarve ees küll vähenesid, ent nende jääk on endiselt suur: vôlad moodustavad ligikaudu 10 protsenti riigieelarve aastatuludest. Ehkki valitsuse tulud kujunesid oodatust 2.8% väiksemaks, laekus eelarvesüsteemi (riigi- ja kohalikud eelarved koos ravi- ja sotsiaalkindlustuse eelarvetega) Eesti Panga makromajanduse osakonna esialgsel hinnangul summasid ligikaudu 15% rohkem kui aasta algul prognoositi. See vôimaldas vastu
Ebaregulaarne raha väljaminek -- dividendid, intressid, laenu tagasimaksmine; regulaarsed väljaminekud -- palgad, ainelised varud. Kassaseis peaks olema nii suur, et jätkuks ülekannete tegemiseks, materjalide ostmiseks ja palkade maksmiseks. Kui raha laekumise ja väljamineku kuupäevad on samad, saame hakkama väikese kassaseisuga. Sularaha säilitamise motiivid: ülekannete tegemiseks, reservvaru ettenägematuks otstarbeks (umb. 0,01%), laekum ja väljamaksed peab ajaliselt kokku viima. Aktivatest umb. 0,5 % on sularahalises vormis; 1 20% KRVP-des; 6 7% mood. riigikassa võlatähed (90 päeva kuni 1 aasta); kommertspaber on kuni 270 päevane. Risk seisneb selles, et kui me viime kassaseisu liiga väikeseks, tekib oht, et me ei saa maksta tarnijatele. Väärtpaberitesse paigutatud raha eest teenime suuremat tulu kui arveldusarvel.
3) Klient: kvalit. kaup soodsa hinnaga, teenindus; 4) Konkurendid: konkurentsireeglitest kinnipid., teatud kooperatsioon; 5) Riik ja ühisk. (kohal. ja rahvusl. instituts., rahvusvah. org., liidud, huviüh., pol. parteid, koda- nikuinitsiatiiv): maksud, töök. tagam., sots. garantiid, infrastrukt. toet., õigusnormid ja eeskirjad; Samas võib esin. vastuolud e/v väliste ja sisemiste huvigruppide vahele. Nt. e/v püüavad maksta võimal. vähe makse, samas riik on huvit. maksude suurem. laekum. E/v ja konkurendid: ühelt poolt püüt. kasut. kõiki vahendeid konkurentsivõime suurend. ja kasumi teenim., teiselt poolt nõuavad konkurendid ausat konkurentsi). E/v on huvit. toote võimal. kõrge hinnaga müügist, klient soovib saada võimal. odavalt kvalit. kaupa. E/v püüab vähend. tööt. arvu maj.tegevuse efek- tiivsuse tõstm., riik on huvit. in. töök. tagam. 23 18
tehnilistele parameetritele ning nende sobivusele. Rahavoogude arvutamine Investeeringuga seotud rahavood jagunevad 3 rühma: · esialgsed kulud ehk puhas investeering; · juurdekasvulised rahavood; · lõpetav rahavoog. Kõik rahavood tuuakse välja tulumaksujärgsetena. Esialgsete kulude arvutamise skeem on järgmine: Soetatava vara hind + transpordi-, montaazi- ja häälestamiskulud + täiendav puhaskäibekapital - laekum vananenud vara müügist +/- maksuefekt vananenud vara müügist (tulumaksu suurenemine või vähenemine) 65 Juurdekasvulisteks rahavoogudeks nimetatakse positiivsete rahavoogude kasvu, mis tekivad projekteeritava investeeringu tulemusel. Nende rahavoogude summa võib projekti eluea jooksul muutuda ning muutumine võib toimuda ka aasta jooksul. Üldiselt eeldatakse muutumise toimumist aasta lõpul.
raha väljamaksete plaani – koostamine. Raha laekumise plaan detailiseerib ja konkretiseerib plaaniperioodi eeldatava rahalaekumise. Raha väljamaksete plaan detailiseerib ja konkretiseerib plaaniperioodi eeldatavad väljamaksed. Aasta kassaplaan koostatakse kvartalite lõikes, kvartali kassaplaan liigendatakse kuude lõikes. Harilikult tuuakse kassaplaanis välja järgmised osad: 1) Kasutadaolev rahasumma, mis leitakse valemiga: raha algjääk + laekum = kasutadaolev raha 2) Raha väljaminek, kus kajastatakse eraldi põhimaterjalide soetamisväljaminekud (sõltuvad tarnija poolt antud maksetähtaegadest), põhitööliste palk, muud väljamaksed ja väljaminekud * depretsiatsiooni- ja amortisatsioonikulu ei ole rahaline väljaminek 3) Raha koguvajadus 4) Raha lõppjääk * tähtis on normeerida rahajääk, peaks olema minimaalselt vajalik jooksvaks tegevuseks
annaabi.ee 
