on päritolu. • Struktuurne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud,juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks
päritolu. • Struktuurne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks
ühiskonnas. Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata. suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase. absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud). suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid). vaesuse riskigrupid - naised, lapsed, eakad, üksi elavad inimesed ja töötud. Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne tõrjutus – tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks. sotsiaalse tõrjutuse väljendusvormid:
10) Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata. suhteline vaesus ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase. absoluutne vaesuspiir füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud). suhteline vaesuspiir 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid). vaesuse riskigrupid - naised, lapsed, eakad, üksi elavad inimesed ja töötud. 11) Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus sotsiaalne tõrjutus tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks.
küsitavuste tõttu ulatuslikult rahvusliku poliitilise eliidi hulka ning tõmmanud kaasa akadeemilisi ringkondi. Arutelu algust dateeritakse tihti Saksamaa välisministri Joschka Fischeri kõnega "From Confederation to Federation Thoughts on the finality of European integration" 12. mail 2000. aastal Humbolti Ülikoolis Berliinis. Edasisele debatile andsid ametliku staatuse ning selgelt püstitatud raamistiku Nizza ja Laekeni tulevikudeklaratsioonide tekstid. Tänaseks on nende arutelude tulemusel valminud Lissaboni leping. 13
................................................................................................. 28 Vaesuse funktsioonid.................................................................................. 28 Absoluutne vaesus...................................................................................... 29 Materiaalne ilmajäätus................................................................................ 30 Vaesuse indikaatorid (Laekeni)...................................................................32 Sotsiaalne ebavõrdsus...........................................................................................................................32 Mõiste _............................................................................................................. 32 Liigid.................................................................................................................. 32
Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega
4) Õigus saada infot EL institutsioonidelt EL ametlikes keeltes (oma riigikeeles). Euroopa Liidu töökeeled on kõigi liikmesriikide ametlikud keeled (20), välja arvatud iiri keel. Komisjoni töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Komisjonis ja nõukogus räägitakse sageli emakeeles, kuid esinemised tõlgitakse 2-3 keelde. Edasi-tagasi tõlkimise võimalusi on 380. Euroopa Tuleviku Konvent ja põhiseaduslik leping Euroopa tuleviku konvendi loomine sätestati Laekeni tippkohtumisel 2001. aasta detsembris. Laekeni tippkohtumise lõppdeklaratsioonis märgitakse, et konvent kutsutakse kokku ülesandega arutada Euroopa Liidu (EL) tuleviku üle ja ühtlasi valmistada ette järgmist valitsustevahelist konverentsi. Teemad, mis konvendis käsitlemist leidsid, on järgmised: 36
17 Õigus saada infot EL institutsioonidelt EL ametlikes keeltes (oma riigikeeles). Euroopa Liidu töökeeled on kõigi liikmesriikide ametlikud keeled (23). Komisjoni töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Komisjonis ja nõukogus räägitakse sageli emakeeles, kuid esinemised tõlgitakse 2-3 keelde. Edasi-tagasi tõlkimise võimalusi on 380. EUROOPA TULEVIKU KONVENT JA PÕHISEADUSLIK LEPING Laekeni tippkohtumisel 2001. aasta detsembris sätestati Euroopa tuleviku konvendi loomine. Konvent kutsuti kokku ülesandega arutada Euroopa Liidu tuleviku üle ja ühtlasi valmistada ette järgmist valitsustevahelist konverentsi. Teemad, mis konvendis käsitlemist leidsid, on järgmised: 18 kuidas muuta EL-i demokraatlikumaks ja tema tööd läbipaistvamaks; 19 kuidas lihtsustada otsuste tegemise protsessi;
4) Õigus saada infot EL institutsioonidelt EL ametlikes keeltes (oma riigikeeles). Euroopa Liidu töökeeled on kõigi liikmesriikide ametlikud keeled (23). Komisjoni töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Komisjonis ja nõukogus räägitakse sageli emakeeles, kuid esinemised tõlgitakse 2-3 keelde. Edasi-tagasi tõlkimise võimalusi on 380. EUROOPA TULEVIKU KONVENT JA PÕHISEADUSLIK LEPING Laekeni tippkohtumisel 2001. aasta detsembris sätestati Euroopa tuleviku konvendi loomine. Konvent kutsuti kokku ülesandega arutada Euroopa Liidu tuleviku üle ja ühtlasi valmistada ette järgmist valitsustevahelist konverentsi. Teemad, mis konvendis käsitlemist leidsid, on järgmised: 21 · kuidas muuta EL-i demokraatlikumaks ja tema tööd läbipaistvamaks; · kuidas lihtsustada otsuste tegemise protsessi;
annaabi.ee 
