3. Uuteks ideedeks võib nimetada uusi ajaloo uurimise meetodeid. See annab võimaluse vaadelda mingit ajaloosündmust teistsugusest vaatepunktist, tõlgendada seda varasemast teistmoodi. Ajasõlm on sissevaade konkreetsesse aastasse, aga seeläbi ka ajastusse. Ajalugu uurides võib keskenduda pidevatele sündmustele või vaadata hoopis selle muutumatust. Mikroajalugu tegeleb ühe konkreetse minevikunähtuse uurimisega ning seejuures üritatakse teha järeldusi terviku kohta. Emmanuel le Roy Ladurie kasutas just sellist meetodit, kui uuris Lõuna-Prantsusmaa talupoegade ühiskonda ja kultuuri. Oluliseks said mentaalsed mustrid ehk püsivad materjalid. Ajasõlme 1314 juures võib välja tuua suure näljahäda aastatel 1315-1317, mille tagajärjed mõjutasid kultuuri rahva palvetest polnud abi ja kiriku autoriteet hakkas kõikuma. Ladurie uuris Montaillou küla ketserlikku piirkonda, kus elasid katari usus inimesed. Alates 1317. aastast sattus see usk inkvisitsiooni huviorbiiti
1984). Selle hirmu vastu - isanda tõttu nälja jäämise, suuremate maksude määramise ja üleüldise omavoli vastu oli talupoegadel võimalus vastu hakata, mida näitavad ka mitmed ülestõusud, mille käigus võideldi XI ja XII sajandil välja olukorra paranemine. Näiteks vana Foix krahv ise Mountaillou külas julgustas talupoegi keelduma kümnisest ja üritanud iga hinna eest vastu hakata kirikule ja Prantsuse kuninga aktsioonidele. (Le Roi Ladurie, 1975). Sellised suured ülestõusud olid näiteks jacquerie 1358 aastal Prantsusmaal ja 1381 aastal Inglismaal, kus talupoegade mäss senjööride vastu tõusis nii suureks, et see võis ületada maakonna piire (Le Goff, 1996). Kuid nagu Le Goff ütleb, siis veel alles XIII sajandil arvasid paljud isandad, et talupoegade ainsaks omandiks on nende alasti keha. Talupojad kartsid ka kõrgemate seisuste, näiteks vaimulike hirme eriti seda, mis nende hirmudest sündis
ja kaupmeeste mentaliteet. Katoliku kiriku silmis polnud aga sellisel vaimulaadil kohta. Teisalt on tekstikatkes lähtutud Lutheri vaimsest teekonnast. 1517. aastaks teadis mees täpselt, mis on katoliku kirikus valesti ning vormistas need ideed 95 teesiks. Luther ei olnud osa hulkadest, vaid prohvet, kes oli kõigeks valmis, et järgneda oma sisemisele sunnile. Saksamaa vajadused ja Lutheri veendumised olid 1517. aastaks kooskõlla jõudnud. 3. Ajaloolane E. Le R. Ladurie on andnud ülevaate Lõuna-Prantsusmaal asuvast ketserlikust Montaillou külast, mis suri välja kõrgkeskaja lõpul. 14. sajandi alguses avaldus ketserlik vaim mässuna, mis ebaõnnestus. Ketserluse taandumine tähistas omal moel ajastu lõppu, kuid samas ennustas luterluse esiletõusu paarisaja aasta pärast. Kuigi 1314. aastaga seotud ajasõlmel toimus Euroopas palju muudki, nagu näiteks viimase Templirüütlite ordu meistri J. de Molay surm ja üldine näljahäda, on
ajaloolase töös Jacques Le Goff (1924–2014) • keskaja Euroopa ajalooline antropoloogia peamised uurimisteemad: ◦ keskaja ajakäsitus ◦ keskaja ruumikäsitus ◦ keskaja kehakäsitus ◦ keskaja töökäsitus ◦ keskaja teispoolsuskäsitus ◦ keskaja imedekäsitus ◦ keskaja unenäokultuur ◦ keskaja rituaalid jpm Emmanuel Le Roy Ladurie (sünd. 1929) • “Montaillou” (1975) ◦ Monograafia ühest Lõuna-Prantsusmaa väikesest külast 30 aasta jooksul: 1294–1324, tuginedes inkvisitsiooniprotokollidele. ◦ Raamat jaguneb kaheks suureks osaks, mis kannavad originaalis pealkirju: “Montaillou ökoloogia” ja “Montaillou arheoloogia”. ◦ Esimeses osas analüüsitakse külaelanike elukeskkonda, võimustruktuure, majandamisja eluviise.
☼ ajaloolaste laenud antropoloogias on sageli ebakriitilised ja piiratud; ei arvestata piisavalt algset konteksti ja piirdutakse n-ö moemõistete laenamisega ☼ 1960-70. aastatel - entusiasm koostööks, praegu on nõrk, dialoog - mitteformaalne, teksti vahendused (loetakse teineteisele) Jacques Le Goff (1924–2014) ☼ alusepanija ajalooliste seas ☼ medievist - keskaja uurimine ☼ keskaja unenäokultuur ☼ antopoloogia saab mitmekesistada ajalugu Emmanuel Le Roy Ladurie (sünd. 1929) ☼ varauusaja uurija ☼ kliima ajaloolised uurimused ☼ inkvisitsioonidokumendid: kolmandas isikus, ladina keeles, võeti neid, kui piinati kedagi Robert Darnton (sünd. 1939) ☼ “Tööliste mäss” - keskendus sümboolsete assotsiatsioonide väljatoomisega, aga samas ant ja aja dialoog on mitmekesistunud, saanud impulsi, kindlasti peab edasi jätkuma. ☼ kasside sümboolsete assotsiatsioonide keerukus Marshall Sahlins (sünd. 1930)
kunagi selliseid mõõtmeid nagu kaasaja sõjad ning salajased piinamised. Ka nimetus keskaeg on alavääristav, justkui vaheaeg, üleminekuaeg, keskmine aeg. 1920ndatel aastatel hakkas tegutsema Prantsusmaal ANNAALIDE KOOLKOND, kelle eesmärgiks oli hakata humanitaarteadustes uurima sotsiaal-ja argiajalugu. Keskaeg sai ootamatult populaarseks uurimisteemaks. Tuntuimad esindajad LUCIEN FEBVRE (“Taevane ja maine armastus”), MARC BLOCH, GEORGES DUBY, JACQUES LE GOFF, EMMANUEL LE ROY LADURIE. 21 Oma artiklis räägib Margus Laidre Michael Nordbergi raamatust “Dünaamiline keskaeg”, kus pööratakse palju tähelepanu argiajaloole. …. 11 13). Eco, Umberto 1998 Unistades keskajast Vikerkaar 4-5/ 135-144 (KÜSIMUS: Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. )
"ajalooline" lisamisega "antropoloogiale", vaid tegelikult on see omadussõna nimisõnast tähtsamgi, ent kuna on võimatu öelda "antropoloogiline ajalugu", siis kasutasime nimetust "ajalooline antropoloogia". (...)Kui paarkümmend aastat tagasi oli tegu võitlusliku nimetusega, millega püüti ennast eristada varasemast traditsioonist, siis tänapäeval on ajalooline antropoloogia midagi täiesti tavalist, sellega on harjutud, kuid see on endiselt tegus meetod." Emmanuel Le Roy Ladurie (s.1929) *Varaaja ja uusaja uurimine *"Montaillou" 1975 - monofraagia ühes Lõuna Prantsusmaa väiksest külas 30 aasta jooksul, 1294-1324, tunginedes inkvisitsiooniprotokollidele *Esimeses osas analüüsitakse külaelanike elukeskkonda, võimustruktuure, majandust ja eluviise *Teises osas käsitletakse (sümboolne) armastuse, abielu arusaame, seksuaal- ja pereelu, usku, maagia, looduse tajumine jne "Oma dokumentide abil oleme saanud tungida selle feodaalsuhteist
sai domineerivaks Kastiilia, tegelikus võitluses oli tähtis osa vaimulikel rüütliordudel ja väikeaadlikel. Rekonkista mõjutas tugevasti Pürenee poolsaare rahvaste ühiskonnakorraldust, vaimulaadi ja kultuuri. Kohustuslik kirjandus (lugeda läbi kokku kolm raamatut): Robert Bartlett, Euroopa sünd, Tallinn 2001 või Christopher Tyerman, Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu, Tallinn 2010. George Duby, Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel, Tallinn 1997, 22007 Emmanuel Le Roy Ladurie, Montaillou, prantsuse küla 1294-1324, Tallinn 1996 Õppekirjandus: 1. Aron Gurevits, Keskaja inimese maailmapilt, Tallinn 1992. 2. Hans Hattenhauer, Euroopa õigusajalugu, Tallinn 2007. 3. Hermann Kinder, Werner Hilgemann, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani (Maailma ajaloo atlas), Tallinn 2001. 4. Jacques Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2001. 5. Jacques Le Goff, Pikk keskaeg Vikerkaar 4-5 (1998), lk 98-104. 6
kummalisel moel kõigub fantastilise uusmedievalismi ja korraliku filoloogilise uurimise 27 vahel. Olulisem on mõistagi selle nähtuse teine pool, ja jääb üle ainult imestada, miks ameeriklased (Ameerika sünniaasta 1776, neelab ahnelt Tõelist Minevikku) on enam või vähem sama vaimustuse kütkes mis eurooplased ja miks mõlemad neelavad ahnelt Georges Duby, Emmanuel Le Roy Ladurie ja Jaques Le Goffi rekonstruktsioone, nagu oleksid need mingi uus narratiivivorm. Kes oleks kümme aastat tagasi võinud ette kujutada, et inimesed neelavad Poitou keskaegseid kirikuraamatuid nagu oleksid need Agatha Christie kriminullid? Öeldakse, et unistame keskajast. Aga tegelikult on nii ameeriklased kui ka eurooplased Lääne tsivilisatsiooni pärijad. Kõik läänemaailma probleemid kerkisid üles keskajal: uusaegsed
annaabi.ee 
