Ta krooniti Aleksios IV nime all keisriks ja tema isa Iisak II taastati kaaskeisriks. Ristisõdijad olid Iisaku vastu, sest teda nad ei tundnud ja tehingus ei olnud teda ette nähtud. Bütsantslased aga ei tahtnud lasta Alexios IVl, kes oli neile tundmatu, üksi valitseda. Iisak sai peagi aru, et Aleksiose lubadusi on võimatu täita. Aleksios pidi oma tehingu üles ütlema, sest keisririigi kassa oli tühi. Peale selle muutusid konstantinoopollased "ladinlaste" kohalviibimise pärast aina pahasemaks. Sageli langesid ristisõdijad vihastre linnaelanike rünnakute ohvriks. Aleksios oli sunnitud saatma oma liitlased laagrisse teisele poole Kuldsarve lahte. Linnas oli sellegipoolest veel taplusi. Kui ristisõdijad ründasid moseed, mille nad oma jahmatuseks kristlikust linnast leidsid, põletati suur osa linnsst maha. Vastuseis Aleksios IVle kasvas, ning üks tema õukondlastest, Aleksios Dukas Murtsuphlos, kukutas ta ning laskis ta kägistada
ETRUSKITE KUNST 753 - 510 e.Kr. Rooma kunsti käsitletakse küll koos etruskite perioodiga ühiselt, aga esimese perioodi moodustab just etruskite kunst. Ilmselt on tegemeist rahvaga (arhailastega), kes põgenesid doorialaste eest, seda näitab kunsti käsitlus. Etruskite perioodi tuntakse ka kui Rooma kuningate perioodi, kus roomlaste ja ladinlaste üle valitses rahvas, kes olid neist kõrgemad = kuningate rahvas. Etruskite arhitektuurist ja kunstist on vähe säilinud. Näide sellest, kuidas saab ka poliitiliselt mälu korrigeerida. Roomlased lülitasid etruskid välja oma riigi struktuurist, hävitades nende kunsti ja kultuuri, seetõttu ka teame vähe nendest. Etruskite templi rekonstruktsioon on võrreldes Kreeka peripteeriga: sammaste samm rohkem harali ning rohem on kasutatud dekoratsiooni ehk ornamenti. See saab ka hiljem Rooma
võite olla kindlad, et ta võtab teid vastu suure austuse ja heldusega. Te võite reisida koos minuga ilma vähimagi hädaohuta ja ilma ühegi takistuseta." (3.) Vennad olid meelitatud ja nõus temaga kaasa minema. Kui nad suurkhaani õukonda jõudsid võttis too neid vastu tõepoolest suurte austusavalduste ja rikkalike kostitustega. Tal oli palju küsimusi eelkõige nende valitsejate kohta. Ka huvitas teda kõik mis seotud püha paavsti, Rooma kiriku ja ladinlaste kommetega. Suurkhaan Hubilai võttis nõuks läkitada paavsti juurde saadikud. Vennad olid nõus selle kohustuse enda peale võtma. Hubilai andis neile ka kaasa ühe oma paruni nimega Kogatal. Ta andis neil kaasa kirjad, mille sisu oli järgmine: ta palus paavsti saata siia kohale kuni sada õpetatud meest, kes tunnevad põhjalikult ristiusku ja seitset kunsti ja oskavad siinseid inimesi veenda, et nende usk on väär ja et kõik
türklased Mantzikerti lahingus 1071 võit Bütsantsi üle Konstantinoopoli vallutamine 1453 Kultuur: Antiikkäsikirjad araabiamaadest; humanistid, hagiograafiad (pühakute elulood) 425 esimene kõrgkool (retoorika, grammatika, õigus, filosoofia) + areng keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos 10.saj: vaimuvara kokkuvõtvad kogumikteosed ladinlaste kultuuri suhtuti üleolevalt Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik Rooma katoliku usk Kreeka õigeusk (ortodoksne) leetopis kalendri-kroonika Kunst: Justinianus I ajal õitsejärgus, vähe sõdu ja rahvasterände puudumine uhkeldati rikkusega, harmoonia, pildieitajate ja pildirüüstajate konfliktid
- Kontsiil kuulutas end paavstist kõrgemaks, uueks paavstiks valiti alexander 5, seega korraga 3 paavsti juba - 1414 kutsuti kokku uus kontsiil - Paavst Johannes 23. Tagandati - Tagasi astus ka rooma paavst - Avignoni paavst kaotas mõju - 1417 valiti uus paavst, Martinius 5 - Sellega oli kirikulõhe yletatud - Ida ja läänekiriku lõhe teravnes, 11 saj. Kui leo 9 sai rooma paavstiks, siis lõuna itaalia tuli rooma kiriku alla - Vastutasuks pandi ladinlaste kloostrid ida-aladel kinni - Kolmainsuse kysimus - Pandi yksteist kirikuvande alla - 1054 on symboolne aasta, kus ida ja läänekirik lõplikult lahknesid - 15. Saj kui Bytsants langema hakkas, korraldasid eurooplased ristiretki tyrklaste vastu - Taheti kiriku uniooni luua - Kuulutati välja kirikute yhendamine.. kuid reaalsuseks unioon ei saand. 1441 moskva suurvyrst seda ei aktsekpeerinud - Kontsiil või paavst kumb kiriku ylem? Vaidlused
kaupmeeste omandi ning eesõiguste konfiskeerimise Bütsantsis. See asjaolu mõistagi pahandas vägagi Euroopa finantstitaane, kes 1204. a. õhutasid Paavsti kuulutada neljandat ristisõda kristliku Bütsantsi vastu. Siis nad astusid veel ühe reetliku sammu, organiseerides, varustades ning trantsportides masse ahneid ning vaeseid rüütleid Konstantinoopoli seinte alla. Teist korda reetis Bütsantsi tema enda aadelkonnd, kes lootes kesvõimu nõrgenemile, läbi ladinlaste käe, ignoreerisid keisri abikutset. Vaid ühe otrmijooksuga vallutasid läänlased kaitseta jääetud kunagise hea lootuse pealinna rüüstades julmalt seda ning tappes selle elanike. Selle sündmuse tunnistajate sõnul, urineerisid need samad auväärsed rüütlid keisrite haudadess, olles enne neid paljaks riisunud. Väärisesemedi lõhuti tükkideks, et nad mahuksid kotidesse. Vägistati ning tapeti iga nurga peal ning sõdurid nägid rohkem röövlite, kui ristikandjate moodi välja.
kuningavõimu ja 962. a krooniti Otto Rooma keisriks, ta soovis võimu kogu Lõuna-Itaalias. Itaalia idaosas oli aga endistviisi ka Bütsantsi asuala. Selle tulemusena tekkis kriis. Miikael patriarhina on sügavalt põlglik Lääne suhtes – Lääs elab läbi paavstluse allakäiku. Küsimus, kas armulaual hapendatud või hapnemata leib – idapool tembeldatakse hapendamata leiva kasutamine tagasi judaismi (hereesia), see jõuab 11. sajandi keskpaigas sellise kokkupõrkeni, et patriarh käsib ladinlaste kirikud kinni panna, kuna kasutatakse vale leiba. Ilmalike küsimuste lahendamiseks saadab Leo Konstantinoopolisse oma legaadi. Humbertus jõuab kohale ning on keisri suhtes hästimeelestatud, patriarhi suhtes aga mitte. Pärib patriarhi käest aru ladinavastaste aktsioonide kohta ning nõuab, et patriarh tunnistaks Rooma kiriku primaati, keelab kasutada mõistet oikumeeniline (sest ta ei saa kõneleda kogu kiriku eest, Rooma ju primaat). Humbertus lahkub ning kinnitab 16. juulil 1054
ka bulgaaria keel, armulaualeib pidi läänekirikus olema hapendamata taignast, idas aga kergitatud pätsikesed. Vaidulused selle üle, kas paastu ajal võib süüa kopra saba mida peeti kalaks või mitte. Konflikti ajendiks oli vaidlus, kas Püha Vaim lähtub nii Isast kui Pojast (nagu ütles läänekirik) või ainult Isast (idakiriku kohaselt). 1053. a käskis Kerularios, Konstantinoopoli patriarh, linna ladinlaste kirikud sulgeda. 1054. a pani paavst idakiriku kirikuvande alla, sellele vastas samaga idakiriku juht. Kirikute teed olid lahku läinud juba varem seda ei peetud pöördeliseks sündmuseks. Sümboolne tähendus aastale 1054 on antud alles uusaegses kirjanduses. Katsed kirikuid hiljem ühendada lähtusid peamiselt Roomast. 1274. a toimus Lyoni kirikukogu, kus sõlmiti lepe ühendada kirikud, aga see ebaõnnestus. 15. saj sundis hirm Türgi ohu ees kutsuma
Üheks suurimaks probleemiks oli hapnemata leiva kasutamine katoliku kiriku armulauas alates 9. sajandist. Idale oli see vastumeelne, kuna meenutavat üleliia palju juutide kommet süüa matsa-leiba. Leo IX saatis 1054. aastal oma tulipäise ja kreeklaste suhtes vaenulikult meelestatud legaadi Humbertuse Konstantinoopolisse, kus tema vastas oli samuti kange meelega patriarh Mikael. Oodatult tekkis kahe mehe vahel suur tüli, patriarhi süüdistati simoonias, ladinlaste uues ristimises ja tsölibaadinõude eiramises Humbertus asetas kirjaliku kirikuvande patriarhi vastu Sofia kiriku altarile. Konstantinoopol ei jäänud vastust võlgu, kui vande alla pandi Humbertuse kirja autor ja tema abilised. 1054. aastal toimunud kirikulõhe oli vaid eelnevatel sajanditel kogunenud kirikuvaheliste pingete välja elamine, mille käigus Ida ja Lääs omavahel sideme kaotasid. Ida ja Lääne lahknemist kinnitasid ka aastatel 1096 1272 toimunud üheksa ristisõda.
annaabi.ee 
