Ladina keel forum- väljak, vahel ei tõlgita ja siis tähendab Rooma konkreetset keskust, tänapäeval ka arutelu. hooned forumis 1. atrium-siseõuega elumaja, aknad ja uksed hoovi poole. 2. regia- kuninga loss 5. arcus- Augustuse kaar- Triumfikaar, võidukaar,-värav 7,9. basilica- kolme sammaskäiguga hoone, kristlikud kirikud rajati algselt nendesse, kristlikku kiriku tüüpehitis. 12. curia- kontor 14. rostra- kõnetribüün 17. carcer- vangla 20. tabularium- kontor 1. Ta tuleb templisse-Venit in templum. 2. Ta on basiilika taga- Est post basilicam. 3
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger)
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2
75. senti, sns, snsum, re tundma, tajuma; mõtlema, arvama 76. similis, e sarnane, taoline 77. simplex, plicis (adj) lihtne 78. sine+abl ilma, -ta 79. sl, slis m päike 80. spect, v, tum, re vaatama, silmitsema 81. sps, e f lootus, ootus 82. spritus, s m hingamine; hing, vaim 83. status, s m seisund, olukord; asend 84. tempus, poris n aeg, ajastu 85. time, mu, -, re kartma 86. urbs, urbis f (suur)linn, Rooma (gen pl ium) 87. sus, s m kasutamine, tarvitamine; kogemus 88. vetus, teris (adj) (abl sg -e; gen pl -um) vana 89. vir, vir m mees, inimene 90. vita, ae f elu 91. vx, vcis f hääl
9. Patres conscripti - lugupeetud senaatorid 10. Possessio bonae fidei – hea usu valdus; possessio malae fidei – paha usu valdus 11. Possessio iusta – õiglane valdus; possessio iniusta – ebaõiglane valdus 12. Glossa ordinaria – harilik ääremärkus 13. Fructus civiles – tsiviiltulud; Fructus naturales – looduslikud tulud 14. Servi poenales – karistus- või pärisorjad; servi populi Romani – Rooma rahva orjad servi publici – avalikud, riiklikud orjad 15. Dominium directum – otsene omand; dominium divisum – jagatud omand dominium utile – kaudne omand 16. contractus unilaterales – ühekülgsed lepingud; contractus bilaterales – kahekülgsed lepingud 17. Contractus bonae fidei – hea usu lepingud contractus stricti iuris – rangelt õigusnormidel põhinevad lepingud 18. Imaginaria venditio – näiline müük 19
substantivum (substantiiv, nimisõna) inf. infinitivus (infinitiiv, tegevusnimi) subst. defect. substantivum defectivum loc. locativus (lokatiiv) (defektiivsubstantiiv, vaegnimisõna) lüh. lühendatult, lühendina superl. superlativus (superlatiiv, ülivõrre) m masculinum (maskuliin, meessoost sõna) v või n neutrum (neutrum, kesksoost sõna) v. defect. verbum defectivum (defektiivverb, nom. nominativus (nominatiiv) vaegtegusõna) num. numerale (numeraal, arvsõna) voc. vocativus (vokatiiv) vt vaata 1 , ab, abs praep. c. abl. poolt, juurest, -st, -lt; administr, v, tum, re abistama,
novus, a, um uus, noor, värske parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um) väike, noor peregrinus, a, um võõramaalaste-, võõramaalastesse puutuv perpetuus, a, um alatine, igavene, jääv, püsiv privatus, a, um era-, isiklik, privaatne publicus, a, um avalik, riiklik Romanus, a, um rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud strictus, a, um range, täpne urbanus, a, um linnalik, linna-, linnasse (eriti Roomasse) puutuv liber, era, erum vaba civilis, e kodaniku-, tsiviil- immobilis, e liikumatu, kinnis- incorporalis, e kehatu
Antequam noveris, a laudando et vituperando abstine enne kui ei tea, ära imetle ega põlga Belum esta quod visum placet Amor non quaerit causam nec fructum Tudo, para todos totalmente kõik, kõigele täielikult Vini, Vidi, Visa tulin, nägin, tegin ASINUS ASINUS FRICAT üks ahv sügab teist SIMILA SIMILIBUS CURANTUR paranda tehtud viga iseendaga CAVEAT EMPTOR vaata ette, mida ostad Ira furor breuis est Amor est vitae essential armastus on elu essents hodie caesar ,eras nihil täna oled Caesar, homme mittekeegi homo sum; humani nihil a me alienum puto inimene olla; minu lahkus on teiste koristada ipse venena bibas ise mürgitab joogi Ad moltos annos vivat Fortuna fortes adiuvat õnn saabub aidates Per asper ad astra suure tööga jõuame tähtedeni ubi dubium ibi libertas kui on küsimusi, siis on vabadus Verus amicus amore more ore re cognoscitur sõpradeks saadakse läbi armastuse, erinevuste, kõne ja tegude
(praenomen, nt Marcus) ja perekonnanimi (noomen, nt. Tullius), mõnel aga ka lisanimi, mis pärandati perekonnasiseselt (cognomen, nt Cicero). See erineb oluliselt teistest antiikrahvastest, kelle juures kujunes iga inimese lisanimi jälle uuesti patronüümikonist (isanimest) (vrd tänapäeva islandlasi või taanlasi). Kogu Euroopa tänapäevane isikunimetraditsioon järgib kahekomponendilise isikunimega antiikset Rooma traditsiooni. Rooma meeste eesnimevaramu oli klassikalisel ajal suhteliselt piiratud (meestel ainult 18 eesnime, naistel eesnimesid polnud, need tuletati isa perekonnanimest; kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt perekonnanime naissoost vorm. Nii oli Marcus Tullius Cicero tütar Tullia ja Caius Julius Caesari esimene tütar sai nimeks Iulia). Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, Lucius- Lucia, Marcus, Titus)
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat.
Numbrid 1. unus, una 6. sex 2. duo, duae 7. septem 3. tres 8. octo 4. quattuor 9. novem 5. quinque 10. decem Ajalugu 10. saj. eKr esimesed teated Lingua Latinast. Räägiti Itaalias, Latiumi maakonaas (preagu Rooma ja Lazio maakond). 753 eKr oletatavasti rajati Rooma linn 5.saj. eKr roomlased olid vallutanud kogu itaalia ja hävitanud muud keeled Itaalias. Riigikeeleks ladian keel. 1. saj. pKr ladina keele hiigelaeg, impeerium on hiigelsuur. Põhjapiiriks Reini jõgi. Ei usustud elu sealt edasi. Caesar ja Cicero tegid oma variandi ladina keelest. Ikka veel kasutusel. Kuldne ladina keel. 5. saj. pKr ALLAKÄIK. Rooma riik laguneb
- (Rooma) linna kohtunik (preetor) peab omama/pidagu enda juures kahte liktorit (auvahti) 11. Agere. Cavere. Respondere. – Hagema. Nõustama. Vastama 12. Caput habere. Caput non habere. – Õigusvõimeline olema/õigusvõimet omama. Õigusvõimeline mitte olema(õigusvõimet mitteomama 13. Legis virtus est imperare, vetare, permittere, punire. – Seaduse võim/täiuslikkus on: käskida, keelata, lubada, karistada./-mine 14. Scire leges non est verba earum tenere, sed vim ac potestatem. – Seaduste tundmine ei tähenda nende sõnade meelespidamist jõu ja võimuga. Seaduse tundmine ei tähenda sõnade teadmist, vaid nende tähenduse ja eesmärgi mõistmist. /seaduse ja jõu (mõtte) meelespidamist. 15. Neminem laedere. – Mitte kedagi (ei tohi, pole lubatud) kahjustada / mitte keegi ei tohi haiget teha. 16. Aliud est vendere, aliud emere; aliud est merx, aliud pretium - Üks asi on
potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m.- kostja (kohtus); kohtualune, süüdlane 72. rex, regis m.- kuningas, valitseja 73. Romanus, a, um- rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74. senatusconsultum, i n.- senati otsus 75. senatus, us m.- senat 76. servus, i m.- ori 77. sine + abl.- ilma, -ta 78. status, us m.- seisund, olukord 79. testamentarius, a, um- testamentlik, testamendijärgne 80. testamentum, i n.- testament 81. tutela, ae f.- eestkoste 82. urbs, urbis f.- linn; Rooma 83. usus, us m.- kasutamine, tarvitamine; komme 84. uxor, oris f.- (abielu)naine, abikaasa 85. vir, viri m.- mees; abikaasa 86. vis,- f
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
