· Lehe tipp-terav · Lehe serv-terve · Lehelaba-lihtleht Väike läätspuu Caragana frutex · Lehelaba kuju-neljatine · Lehe roodumine-sõrmroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Vesipaju Salix triandra · Lehelaba kuju-süstjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides · Lehelaba kuju-kolmetine · Lehe roodumine-sõrmroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Must pappel Populus nigra · Lehelaba kuju-kolmnurkne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-peensaagjas · Lehelaba-lihtleht JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica · Lehelaba kuju-neerjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-täkiline
.....................................................................................8 Viited...................................................................................................................................................9 Viited..................................................................................................................................................10 2 Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm on tavaliselt meie oludes 5-6 m kõrguseks kasvav laiuv põõsas, pärit Lääne-Euroopa tammikute ja männikute alusmetsarindest, päikeselistelt nõlvadelt, armastades lubjarikkaid muldi. Lehed on kolmetised, ovaalsed kuni elliptilised, 3-7 cm pikad, altküljelt noorelt siidkarvased, võrsed tumerohelised, karvased. Õied on kuldkollased ja paiknevad rippuvates kuni 20 cm pikkustes kobarates, õitseb juunis. Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased
seemnega. Seeme pruun. KASVU- Parasniisked neutraalsed mullad. Talub halvasti põuda. Eelistab valget kuni poolvarjulist TINGIMUSED kasvukohta. Noorelt varjutaluv. Külmakindel. KASUTAMINE Allee-, puiestee- ja pargipuu. Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii' Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii' Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii' Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides AREAAL Lääne-Euroopa kesk- ja lõunaosa. SUURUS 3-7 m. VÕRA Kõrge põõsas või madal, sageli mitmetüveline laiuva võraga puu. KOOR, VÕRSED Sile, tumehall, vanas eas vaoline. Noored võrsed hallikasrohelised, karvased. Pungad laimunajad, siidkarvased, alusel ümbritsetud tumeda tugeva lehepadjaga. LEHED Vahelduvad kolmetised pikarootsulised liitlehed. Lehekesed elliptilised, 3-7 cm pikad,
Kikkapuu mürgiseid vilju on rahvameditsiinis kasutatud okseti ja lahtistina, aga nende puruga on ravitud sarkoptoosi ja võideldud välisparasiitide vastu. Mürgistusnähud ei ilmne kohe, vaid tavaliselt 10—20 tunni pärast. Sümptomid on iiveldus, oksendamine, šokk, kõrge kehatemperatuur, verine väljaheide, koolikud, maksa- ja neerutalitluse häired, südame rütmihäired ja pekslemine (ligemale 150 lööki minutis) ning mälumislihaste halvatus. Laburnum alpinum(alpi kuldvihm) Sisaldab alkaloidi tsütisiin. Viljad mürgised. mürgiseimaks osaks on kojas asuvad seemned. Palju mürgitusjuhtumeid on seotud lastega, kes on söönud kuldvihma seemneid, närinud tema oksi või juuri. Nt Saksamaal on kuldvihm üks sagedasem mürgituse põhjus. Lastele võib surmavaks osutuda 145-20 seemne söömine. Mürgitustunnused ilmnevad 15-60 minutit peale söömist. Mürgituse tunnused: põletav tunne suus ja kurgus, intensiivne süljevoolus, janu ja iiveldus,
Puu võra- munaja kujuga Lehed- elleptilised või äraspidimunajad, tömbid või terava tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised ja pehmekarvased Õied- valged, paiknevad üksikult või sarkjate kimpudena, Viljad- luuvili, punakas, kollakas, violetne JUUDAPUU (LEHIK) Cercis Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Meil haljastuslikku väärtust ei oma Puu võra- Lehed- vahelduvad, lihtlehed, teravaservaga, neerjad Õied- dekoratiivsed, Viljad- lame, piklik kaun KULDVIHM Laburnum Mullastik- lubjarikas Niiskus- Valgus- päiksepaistelistel Haljastusväärtus- dekoratiivne Puu võra- Lehed- kolmetised liitlehed Õied- pikkades rippuvates või püstistes kobarates, kollased Viljad- kuni 10 cm pikad kaunad. Mürgised LUUDPÕÕSAS Cytisus Mullastik- ei talu lubjarikast mulda Niiskus- Valgus- poolvarju Haljastusväärtus- sageli kasutatud Puu võra- Lehed- kolmetised, vahelduvad liitlehed võib olla ka lihtlehti
.............................................................. 8 Kare deutsia .......................................................................................................................8 Lõikamine................................................................................................................................... 8 Paljundamine .............................................................................................................................. 8 Laburnum anagyroides ............................................................................................................... 8 Harilik kuldvihm................................................................................................................8 Potentilla fruticosa...................................................................................................................... 9 Põõsasmaran .........................................................................
Hydrangea Syringa vulgaris paniculata H. sirel Aedhortensia Weigela praecox Kolkwitzia Varjane veigela Kolkvitsia Viburnum opulus Laburnum H. lodjapuu 9 10 SIBERI KONTPUU Lühiiseloomustus Siberi kontpuu (Cornus alba) kõrgus on kuni 3 meetrit, võrsed nõtked, suuremalt jaolt korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega. Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud
Forsythia suspense Värdforsüütia Hydrangea arborescens Puishortensia Hydrangea paniculata Aedhortensia Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Potentilla fruticosa Põõsasmaran Rhus Typhina Äädikapuu Sorbaria sorbifolia Harilik pihlenelas Sorbus intermedia
................................................................... 46 KOLKVITSIA (Kolkwitzia)..................................................................................................... 47 Iseloomustus..........................................................................................................................47 Hooldus................................................................................................................................. 48 HARILIK KULDVIHM (Laburnum anagyroides)...................................................................49 Iseloomustus..........................................................................................................................49 Tagasilõikamine.................................................................................................................... 49 Hooldus isekülvil või levimisel.............................................................................................50
..........................................................37 22.2. Hooldus..................................................................................................................................37 22.3. Istutamine..............................................................................................................................37 23. Kolkwitzia amabilis - kolkvitsia...................................................................................................38 24. Laburnum anagyroides - harilik kuldvihm...................................................................................39 24.1 Hoolduslõikus.........................................................................................................................39 24.2 Paljundamine..........................................................................................................................39 24.3 Tagasilõikamine....................................................................
annaabi.ee 
