osad külad said kannatada ning mujal pidid inimesed tuhka katustelt pühkima. Niiet seda võib võtta kui, suhteliselt head vulkaani purset, sest kaasnähtused oleksid võinud olla hullemad, näiteks: *väga tugevad maavärinad *äiksetorm *hiiglaslikud tuleleegid * mustad pilved ja must taevalaotus jne. VULKAANIDE EHITUS Ome ehituselt ei ole vukaanid ''keerulised''. Altpoolt tungib magma ülespoole, mööda lõõri. Jõuab kraatrisse ehk vulkaani lehtrikujuline suue. Ning sealt purskab laavana välja koos vulkaanilisetuha ja gaasidega. KASUTATUD MATERJALID : http://www.google.ee/search?q=vulkaani+ehitus&ie=utf- 8&oe=utf-8&aq=t&rls=org.mozilla:en- GB:official&client=firefox-a http://www.google.ee/search? q=santiaguito+volcano&hl=et&client=firefox- a&hs=0g4&tbo=1&rls=org.mozilla:en- GB:official&output=search&source=lnt&tbs=clir:1&sa =X&ei=YdPuTPqoMIePswaF5rSSCw&ved=0CBQQpw U http://www.iris.edu/seismon/
lopsakasroheliseks maailmaks, milles meie praegu elame. Maakera teke 1. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid- peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium- kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. 2. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval- selle erandiga, et igal pool üle terve maakera purskusid vulkaanid. 3
· Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad teed maapinnale. · Gaasid põhjustavad suure rõhu. · Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat. MAGMA Magma on tulivedel aine vahevöö ülakihtides. See ülikuum gaasirikas suure rõhu all olev magma rajab teed ülespoole. Maapinnale jõudnud magma ongi laava. LAAVA Maakera sügavuses on temperatuur kõrge ja kivimid on sulanud ning kivimimass voolab tulemäest välja laavana. Mööda mäenõlvu voolates hävitab ta kõik, mis ette jääb. Välja purskab tuhandeid tonne tuhka, kivimeid, mis katab maa kilomeetrite ulatuses. Võib matta enda alla terved külad ja linnad. KRAATER · Tulemägi on enamasti koonusekujuline · Koosneb eelmiste pursete ajal kuhjunud materjalist tuhk, purustatud kivimid, laava · Kuhiku tipus on lehtrikujuline süvend, mis ongi kraater VULKAANI EHITUS VULKAANID ON · tegevvulkaanid · puhkavad vulkaanid
Jumal mingi teatud asja näiteks Päikese ja mere. Sellest tulenevalt pidavat ka nädal seitse päeva kestma. Suure paugu teooria tekkis aga hiljem ning just seda teooriat peavad tänapäeva inimesed kõige tõenäolisemaks. Mina arvan, et Maa tekkimisel on olnud erinevaid nüansse ning sellepärast ma ei kipu otsustama, missugune teooria on õige, missugune mitte. 4-5 miljardit aastat tagasi moodustas Maa sisemuse kuum sulakivim. Kohtadest, kus maakoor oli õhem, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormita kivikamakas. Enne kui see kivikamakas lopsakaks ja roheliseks muutus, kulus veel kaks ja pool miljardit aastat. Ümber Maa tiirles õhuke kiht kosmilist tolmu. Sadade miljonite aastate jooksul pommitasid meie koduplaneeti veel komeedid ja suured kivikamakad, mis tekitasid suurel hulgal kraatreid. Igal pool ümber terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa algupärasesse atmosfääri.
Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite triivimise tulemusena. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav põrgulikult tuline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor on õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakas-roheliseks maailmaks. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi
settekivimid ja moondekivimid. (2007. Teine trükk. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn: Tea.) TARDKIVIMID Need on kivimid, mis on tekkinud sulamagma jahtumisel ja tahkestumisel maakoores ning ülemises vahevöös. Tardkivimeid on kahte tüüpi: süvakivimid ehk intrusiivid ja urskekivimid ehk efusiivid. Süvakivimid tahkestuvad maakoores ja tulevad nähtavale vaid pärast lasuvate kivimite kulumist ning eemalekandumist. Purskekivimid moodustuvad siis, kui magmapurskud vulkaanist laavana ja maapinnale jõudes jahtub. Tardkivimid on näiteks graniit, basalt, peridotiit (Symes, R.F. . 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) SETTEKIVIMID Kui kivimid on murenenud ja lahti murtud, purunevad nad väiksemateks kivimi- ja mineraaltükkideks. See materjal mida kutsutakse setteks, võib kanduda uude asukohta, sageli mere- või jõepõhja. Setted ladestuvad kihtideks, mis hakkavad üha enam mattuma ja tihenema. Aja jooksul osakesed tsementeeruvad, moodustades uusi kivimeid, mida
1. Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. 2. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. 3. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. 4. Vulkaanilise tegevusega seostuvad ka kuumaveeallikad e. geisrid Suurim geiser Yellowstone'i rahvuspargis USA-s 5. Mitmed vulkaanilised piirkonnad – kaasajal turismiobjektiks. Vulkaanipurset on võimalik ette ennustada, kuid võib eksida mõnest tunnist nädalateni. Magma voolab laavana välja vulkaani kraatrist Tardunud laavavoog maapinnal http://biblia.com/disasters/
Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite triivimise tulemusena. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav põrgulikult tuline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor on õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakas-roheliseks maailmaks. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi
3.3 Lõhanguvulkaanid Vulkaanid paiknevad neis kohtades, kus esinevad Maa vahevöö ainese keskevood, mis maakoores leiduvate lõhede kaudu magma maapinnale välja murravad. Enamasti leiab see aset hiiglaslike, liikuvate maakoore laamade servadel. Üheks sellise kohaks on maakoorelaamade tõukeservad ookeani keskmäestiku hiidlõhangu ehk rifti alal, kus vahevööst tõusvad konvektsioonivood tulikuuma basaltse magma järjepanu tekkivatesse maakoorelõhedesse suruvad, millest osa laavana merepõhjale välja voolab ja ookeani keskmäestiku moodustab. Üksikuis kohtades võivad keskmäestiku tipud veepinnast kõrgemale kerkida ja moodustada vulkaanilise tekkega saari. Just sellisteks on Atlandi ookea- 12 nis Island ja Assoorid, Vaikses ookeanis Lihavõttesaar ja Galapagose saared. Kuidas uues vulkaanisaared võivad sündida, selle tunnistajateks olid 1963. aasta sügisel Islandi lõunaranniku kalurid
Laamasid liigutavad vahevöös tekkivad konvektsioonivoolud ehk kivimassi liikumised. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding. LAHKU Ookeanipõhjas kulgeb mäeahelike süsteem, mida nim ookeani keskahelikuks. See on koht, kus vahevööst ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolud kuumutavad intensiivselt astenosfääri, sulatades selle kivimeist magmat. See tõuseb maapinna poole ja valgub lõpuks keskahelike harja piirkonnas lõhedest laavana ookeani põhja, tardudes seal ookeanilist maakoort moodustavaks kivimiks. Tardunud laavast tekivad veealused vulkaani mäeahelikud. Samal ajal triivivad ookeanilaamad aeglaselt teineteisest eemale, põhjustades maakoore venituspingete tõttu ookeanilise maakoore rebenemise. [nt Atlandi ookeani keskosas (Island)]. Geoloogilised protsessid: maavärinad, vulkanism, uue maakoore teke, ookeani keskmäestik. Laamade (põrkumine) sukeldumine ehk subduktsioon
tsirkoonikristallid Lääne-Austraaliast ning vanimateks säilinud Maa kivimiteks on 4,03 miljardi aasta vanused Acasta gneisid Loode-Kanadast. 3. MAAKERA TEKE Maa sisemuse moodustas umbes 4,5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid, peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium, kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu.Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval,kuid selle erinevusega, et igal pool üle terve maakera purskasid vulkaanid.
annaabi.ee 
