sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. Nt. Nazca laam ja LõunaAmeerika laam. Kuum täpp Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maapinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti (maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe.), mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist.
Vulkaaniline saarkaar vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida Vulkaaniline mäestik kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib see mandri äärele (näiteks Vaikse ookeani ümbritsevat tulerõngast) Kuum täpp süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohad Maa pinnale. Need ei tee kaasa laamatriive. Kontinentaalne rift kuum täpp paksu mandrilise laama all-> võlvkerge, sulatab maakoore kivimid->venituspinged->rebend(kolmeharuline -> kont. Rift. Rebendeid mööda tõuseb üles magma. Kont. Rift on pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega VULKAANID Vulkaan maakoorde tekkinud lõõr(lõhe, mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaasid paiskuvad maapinnale 1) kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud 2) suikuvad ajutise purskerahu seisund (St. Helensi vulkaan P-A)
Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine? Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale - nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aha jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi - kontinentaalse rifi, mille rebendiorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade
Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 7. Mis on kivim? Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. 8. Mis on maak? Maak on majanduslikku huvi pakkuvaid metalle või selle ühendeid sisaldava kivim. 9. Selgita kuuma täpi olemust: Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. 10. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai.
Ookeani sulgumine: Ookeaniline maakoor vajudes tekitab mandrilist maakoort,selle asvelt mandrid kasvavad ja ookeani nõgu sulgub.Keskahelikust ei teki juurde uut ookeanilist maakoort.Noorte kurdmäestike kujunemine.Tethyse ookeani sulgumine. Kuumad täpid: Nii ookeanites kui mandritel võib leida vulkaane,mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale-nn. kuumi täppe. Need paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. 4.Vulkaanide tekkepõhjused: Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri,lõhet või nende süsteemi,mida mööda magma,purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel-massiliselt on neid ookeanite keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Vulkaanide levik: Ookeanite keskahelikud-Island Laamade sukeldumisvöönd-"tulerõngas" "Kuuma täpi" ala-Havai saare vulkaanid
magama, tardub seal ning moodustab uue ookeanilise maakoore. Esinevad vulkaanipursked, maavärinad, tekivad vulkaanilised saared.Tekivad pangasmäestikud ookeanite keskmäestikes. Tekivad riftiorud- pikk ja kitsas nõgu, paikneb ookeani keskaheliku keskel või maismaal.Selgita kuuma täpi olemust: Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist.Vulkaanide tekkepõhjused ja levikud. Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhumõjul seda pidi ülespoole kerkima.Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustes tekkinud magma purskub
tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärid kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nn kuumi täppi, mis paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid
Uus mandriline maakoor kasvab subduktsiooni piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt.See on varasematest kivimitest väiksema tihedusega, seega uppumatu. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad laamad hiidkontinentideks. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Kontinentaalne rift kontinentaalse koore rebend. Vulkaanid Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale
Vulkaaniline mäestik tekib mandri äärele kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva. Mandrite triiv mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole juhuslikud. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee jaasa laamatriive. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Kontinentaalne ehk mandrilift kontinentaalse koore rebend, tüüpiliselt pangamäestikulise reljeefiga. Vulkaanid Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massud paiskuvad maapinnale
o Tegevuse järgi jaotatakse: Aktiivsed ehk tegevvulkaanid pidevalt, perioodiliselt purskavad Passiivsed vulkaanid pole tegutsenud väga kaua, ooteseisundis Kustunud vulkaanid puuduvad andmed tegevuse kohta inimkonna ajaloo vältel o Kuum täpp - ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. N: Havai vulkaaniahelik Kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all, siis tekib kontinentaalne rift. N: Ida-Aafrikas · Vulkaanide kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega. o Kilpvulkaanid tekivad Si- ning gaasidevaeset väikese viskoossusega basaltselt
suunad ei ole päris juhuslikud. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks. Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine? Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoti Maa pinnal nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaama, siis tekib kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja rakselt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspingeid ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti
magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim neist on Mauna Loa). Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. N: Havai vulkaaniahelik Kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all, siis tekib kontinentaalne rift. N: Ida- Aafrikas 12) Vulkaanide kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad Si- ning gaasidevaeset väikese viskoossusega basaltselt magmast.
kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud. Pika Geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks. Nt: hiidmanner Pangea Kuuma täpi piirkond nii ookeanides kui mandritel leiduvad vulkaanid, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõuskohti Maa pinnal. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. 6.Iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega; KIHTVULKAANID - Paiknemine: laamade põrkeservadel. Magma koostis ja omadused: ränirikas, happeline ja keskmine magma; väheliikuv, suure viskoossusega, gaasiderikas. Purske iseloom: plahvatuslikud pursked, palju vulkaanilist tuhka jm püroklastilist materiali. KILPVULKAANID - Paiknemine: kuuma täpi piirkonnas
Selline hiidmanner võib ühtse tervikuna püsida 200-400 miljonit aastat ja laguneb siis uuesti mandrite ,,kildudeks", mille vahele tekivad ookeanid. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekivad venituspinged
32. Kuum täpp, selle olemus ning osa seismiliselt mitteaktiivsete vulkaaniliste saarte (veealuste) ahelike moodustamisel. (Hawaii-Imperaatori ahelik) Kuuma täpi protsessid - Nii ookeanides kui mandritel on leelismetallidest K ja Na rikastunud leeliselise magma vulkaane, mis kujutavad endast süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete kuumade täppide e.pluumide - tõusukohti üles, Maa pinnale. Kuumad täpid paiknevad laamade piiridest sõltumatult ning ei tee kaasa laamatriive. Seetõttu tekitavad nad nende kohalt üle triivivates suhteliselt väikese paksusega ookeanilistes laamades joonelisi, ühes suunas suureneva vanusega vulkaanilisi ahelikke. Tüüpiline kuuma täpi ahelik on Vaikses ookeanis Havai-Imperaatori ahelik, kus vulkaanide vanus suureneb kaasajal tegutsevast Mauna Loa vulkaanist kuni 75 milj a eest tegutsenud, praegu ookeani veepinna alla jääva kustunud Meiji vulkaanini Aleuudi saarkaare juures. 33. Maakoores valitsevate pingete 3 tüüpi.
materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv. · Nihkumine toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule. Kuum Täpp Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Pedosfäär · Muld: 1) elus osa (bakterid, ussid, putukad, mutid) · 2) eluta osa : vedel osa ( mulla vesi), tahke osa 1) anorgaaniline osa(kruus, ibe, liiv, savi) 2) Orgaaniline osa (huumus)
kokkupuute joont.Takistades niiviisi teineteise liikumist.Tugevate pingete vallandumisel tekivad purustavad maavärinad. - Murrang on sügav maakoorelõhe,mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad.Tekib ookeaniliste laamade lahknemise alal. - Kuum täpp on vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala.Nad paiknevad vahevöö laamadest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. - Rift on maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe - Vulkaan on koonusekujuline mägi,mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem,mida mööda magma,purustatud kivimid ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Vulkaane esineb: 1.Laamade äärealadel,kus ühe laama serv sukeldub teise alla(nt.Vaikse ookeani nn. Tulerõngas) 2.Laamade üksteisest eemaldumise kohtades(nt.Atlandi ookeani keskahelikud) 3
pursanud. o Suikunud vulkaanid on sellised vulkaanid, mis on küll inimese ajaloo jooksul pursanud, kuid nüüdseks on olnud juba pikemat aega puhkeseisundis. Maa sees ,,magma", maapinnale jõudes ,,laava" o Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Hawaii). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: o Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi
mandrilise laama kokkupuutealal vulkaane tavaliselt ei esine. Kahe ookeanilise laama põrkumine- /NB! Minu teada puudub koht, kus kaks ookeanilist laama põrkuks, mistõttu on järgnev vaid spekulatsioon./ Kivimitevahelised pinged põhjustavad maavärinaid. Lõhedest pinnale tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari. Kuum täpp süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul selle kohale vulkaanide aheliku (nt vai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis omakorda põhjustab mandriliste laamade lõhkumist.. Havai saared (kagus on nooremad saared)-tekib koguaeg juurde. 4. Vulkaanid tekivad kui laamade kokkupuutealadel või kuuma täpi piirkonnas pääseb magma kivimitevahelistest lõhedest pinnale.
annaabi.ee 
