Alg Kalevipoeg ilmus 1853. Eepose rahvaväljaanne ilmus Soomes Kuopio linnas. Kalevipoeg on tõlgitud paljudesse keeltesse( leedu, inglise, rootsi, tsehhi, soome, vene, läti) 15. Millal asutati Vanemuise laulu- ja mänguselts? Kandle selts Võrus? Vanemuise laulu- ja mänguselts- 1865 Tartusse. Kandle selts Võrus- Võru laulu- ja mänguselts Kannel loodi Võrru maameeste laulukooride juhtide algatusel 1881. aastal 16. Millal avas uksed Laakmanni raamatupood? H. Laakmanni raamatukauplus avas uksed Tartus, 1867. aastal. 17. Millal ja kus alustas koosmängimist esimene puhkpilliorkester? 1848. alustas D.O. wirkhausi juhatusel tegevust Väägvere ( Tartu maakond) puhkpillorkester. 18. Esimesed kutselised heliloojad eestlaste hulgas Olid: Johannes Kappel, Konstantin Türnpu, Miina Härma, Aleksander Lätte. 19. Loetle Koidula tekstidele kirjutatud laule!
saksakeelsetele lehtedele. 1837-1843 oli ta baltisaksa nädalalahe "Das Inland". Samasse perioodi (1842) mahub aga ka Kreutzwaldi ülimenukas (kordustrükkidega kokku üle 20 000 eksemplari) tõlketeos, saksa rahvaraamatu "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" mugandus. Eesti rahvale mõeldud esimesi aimekirjanduslikke, üldharivat sisu pakkuvaid kogumikke oli ka Kreutzwaldi "Sipelgas" I (1843; II 1861). Sellelaadseid trükiseid avaldas ta hiljem Tartu suurtrükkal Hans Laakmanni tellimusel ja kirjastusel, näiteks "Maa- ja merepildid" IIII (18501861) ja "Ristisõitjad" (1851). Oluliseks teoseks on populaarteadusliku sarjana ilmunud, rikkalikku sisu pakkuv ja kaunilt illustreeritud sari "Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" IV (1848 1849). Kolmas suur valdkond Kreutzwaldi rahvavalgustuslikust loomingust on seotud tema arstikutsega. Ta andis välja esimesed meditsiini-alased arstiraamatud, mis olid mõeldud maarahvale. Kreutzwaldi 1852 ilmunud
Tähelepanu on pööratud haiguste äratundmisele ja kirjeldamisele. Autori põhimõte on, et osav arstimine peab looduse väele abiliseks astuma ja haiguse läbi teelt eksinud toimetusi seaduslikule korrale tagasi juhtima. Kodutohter ilmus aastal 1879, 1884, 1890, 1900 ja 2001. Maailm ja mõnda mis seal sees leida on Koguteose "Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on. Tullosaks ja öppetlikuks aeawiteks Ma- rahwale" koostab Kreutzwald H. Laakmanni algatusel, kes kavatseb saksa populaarse pildiajakirja "Pfennig-Magazin" eeskujul välja anda samalaadset eestikeelset ajakirja. Kavatsused ei teostu täies ulatuses, väljaanne ilmub viies vihikus. Lugejale pakutakse teadmisi maailmaruumist, loodusest, välismaa elanikest ja loomadest, ajaloolistest sündmustest ja mälestusmärkidest, raudteest, elektrist, trükikunstist ja teistest kaasaegsetest tehnikasaavutustest, aga ka praktilisi õpetusi tervishoiu ja majanduse alalt
väljaandmise luba, ja kui sellele tuli eitav vastus, pani köima poolperioodilise rahvaraamatu ,,Sannumetoja", mida ilmus kokku seitse annet. Elu Vändra smuutus üha ebameeldivamaks. Rahapuudus ja halvad suhted oma patrooniga panid Jannseni peas küpsema kolimismötte. See otsus sai teoks aprillis 1850, mil ta kolis Pärnu Ülejöe ehk Rääma alevisse kooliöpetajaks. Üsna varsti pärast Pärnu asumist, oktoobris 1850, tegi Jannsen Laakmanni kaudu uue katse hankida luba eestikeelse kuukirja ,,Marahwa Kulehhed" väljaandmiseks, mis aga tolleaegseis erakoldselt julma tsensuuriterrori tingimustes jälle saamata jäi, kuid Jannsen ei matnud maha eesti ajalehe mötet. Kokku sisaldasid tema kirjutatud teosed 1003 laulu. Jannseni koorilauluharrastus seadis ta vajaduse ette soetada eestikeelset ilmalikku repertuaari. Sellest vajadusest kasvas välja ,,Eesti Laulik" 1860. Krimmi söja tulemused ja troonivahetus 1855
hiljem just Jannsenilt saadud haridusega. Ülejõele kolimisega ei muutunud Jannsen linnarahvaks, vaid ta elas praktiliselt maaoludes. 1854.aasta kevadel võttis ta lisasissetuleku saamiseks Ülejõe alevikuvalitseja kohustused. Suure laulumehena käis ta kohalikus saksa Liedertafel'is. Samuti asutas ta ise eesti segakoori, mille viis ta enda aja kohta väga kõrgele tasemele. Tema peamised kontaktid välismaailmaga olid tal ärikorrespondents kirjastaja Laakmanni kaudu. Pärnus tegeles Jannsen kirjatööga tunduvalt rohkem. Ta jätkas "Sanumetooja" seeriat, millest igal aastal ilmus üks väljaanne. Siis tekkis selle kirjutamisse suur paus, mille osaliseks täiteks oli "Püssipappa essimessed Külla-Juttud külla rahvale"(1854). Terve seeria loeti suure hoolega läbi ning "Sanumetooja" muutus palju haruldasemaks. Väga hea minekuga oli "Siioni laulukannel", millest Jannsen andis välja ka veel kaks
seati sisse kaardisüsteem. Suur hulk tööealistest meestest mobiliseeriti, mistõttu maal jäid paljud põllud sööti. Põllumajandusele mõjus halvavalt ka hobuste ja kariloomade rekvireerimine. Erinevalt Venemaa suurlinnadest Eestis otsest näljahäda siiski ei olnud. Kuid toorainepuudusel seisid sageli ka sõjalisi tellimusi täitvad tehased. Sõja alguses lõpetasid töö paljud tööstusettevõtted, sh Mayeri keemiatööstus, Laakmanni trükikoda ja Waldhofi vabrik. Viimase lasksid 1915. aastal õhku paanikasse sattunud Vene sõdurid, kui Pärnu lahte ilmusid Saksa laevad. Ettevõtete seiskumise põhjustas nii kütteainete puudus, kui ka turu kokkukuivamine. Kiiresti hakkas kasvama tööpuudus. Viimast leevendas osaliselt tööjõu maale suunamine ja sõjavarustust tootvate tööstusharude juurutamine. 1917. aastal algas nii tehaste sisseseade, aga ka Tartu ülikooli vara evakueerimine Venemaale. 1914
Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19. sajandil aga innovatsioonide levik kiirenes tunduvalt. Tehnoloogia arenes eriti ruttu 19. sajandil. 1813 leiutas König kiirpressi, juba 1814 trükiti sellel The Times'i 500 eksemplari tunnis. Eestisse jõudis kiirpress esimesena Laakmanni trükikotta 1846, samal aastal võeti Inglismaal kasutusele juba rotatsioonimasin, mis trükkis paberikangale, mitte valmislõigatud paberitükkidele. Kiirpress oli ajalehtede levikus aeglaseks jäänud. Ladumismasinat kasutati esmakordselt 1840, Eestis võeti see kasutusele 1909. Rullpaberiga rotatsioonimasin jõudis Eestisse 1906. Ajakirjanduse tootmist mõjutas oluliselt ka paberi odavnemine. 20. sajandi suurimaid innovatsioone on arvatavasti elektroonika, mis on teinud
1842 asutati Eestimaa Kirjanduse Ühing ülesandeks säilitada ja suurendada Eestimaa Avalikku Raamatukogu: koostati kataloog fondi kohta (Wiedemann). 19. sajandil said alguse eestikeelse kirjandusega raamatukogud. 1872 Eesti Kirjameeste Selts püüdsid raamatutoodangut korrastada, välja anti ka õpikuid. Paranes raamatukaubandus, esimene eesti raamatupood oli 1867.a. asutatud Heinrich Laakmanni oma. 1860 Tarvastu raamatukogu esimene rahvaraamatukogu. 1872 Metsiku Õppija Selts Metsiku Raamatukogu. Mihkel Veske igal aastal ülevaade ilmunud raamatutest Ado Grenzstein esimene soovitusnimestik, juhendas raamatukogude sisemist korraldust. Eesti Kirjameeste Seltsi Raamatukogu kogus eesti raamatut, eesmärgiks luua täielik eesti raamatute kogu. 1868 Tartus Vene Raamatukogu. 1890ndatel karskuskuratooriumide raamatukogud (lugemistoad)
-- Õiguskeel, nr 3, lk 8 14. Henno, Kairit 2000. Eesti priinimed. Jaani kihelkond. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn. Henno, Kairit 2002. Riiklikust isikunimekorraldusest aastatel 19181940. -- Õiguskeel, nr 4, lk 3342. Hurt, Jakob 1864. Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi. Väljaandnud Tartu õpetatud Eesti Selts. Tartus. Jakobson, Carl Robert 1868. Veikene Geograafia ehk Maade teaduse käsiraamat. Kolmes raamatus. Alama koolide kohta kirja pannud C. R. Jakobson. H. Laakmanni kirjade ja kuluga trükkitud. Tartus. Kask, Arnold 1974. J. V. Veski ja eesti kohanimede ortograafia fikseerimine. -- Centum. Tallinn 1974, lk 5767. Kraut jt 2000 = Kraut, Einar; Liivaste, Ene; Tarvo, Aili. Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. 2., parandatud trükk. Tallinn. Kull, Rein 2000. Õigusterminoloogia päevaprobleemid ja kitsaskohad. -- Õiguskeel, nr 1, lk 1520. Kull, Rein 1958. Eesti kohanimede ortograafiast. -- Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 556563. Laasi, Helga 2000
annaabi.ee 
