................................. 3 1. Astrid Lindgreni elu ja looming...........................................................................4 1.1 Astrid Lindgreni elu....................................................................................... 4 1.2 Astrid Lindgreni looming................................................................................ 5 2. Ülevaade Astrid Lindgreni raamatust.................................................................7 2.1 ''Vennad Lõvisüdamed''................................................................................ 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 Lisad..................................................................................................................... 12
Nimi: ................................................................................ klass ................ kuup. ..................... Lugemiskontroll A.Lindgren ,,Vennad Lõvisüdamed" 1. Raamatu peategelased on kaks venda, kelle nimed on 2p a) Joonatan Lõvisüda ja Karl Lõvisüda b) Joonatan Lõvi ja Karl Lõvi c) Joonatan Lõvisüda ja Jaanus Lõvisüda 2. Poisid uskusid, et peale surma jõuavad nemad imeilusasse kohta nimega 1p a) Nagaana b) Nangijaala c) Nurmaania 3
abiellus ning poja Larsi lõpuks enda kasvatada võtta sai. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Astrid Lindgreni teosed : "Pipi Pikksukk" "Väikevend ja Karlsson katuselt" "Vahtramäe Emil" "Meisterdetektiiv Blomkvist" "Hulkur Rasmus" "Tjorven, Pootsman ja Mooses" "Röövlitütar Ronja" "Vennad Lõvisüdamed" "Bullerby lapsed" "Mio, mu Mio" "Madlike" "Madlike ja Jaanikingu Põnn" "Hakkaja Kaisa" "Lärmisepa tänava lapsed" "Lärmisepa tänava Lota" "Pöialpoiss Nils Karlsson" "Päevanurme" "Britt-Mari puistab südant" "Lastepäev Bullerbys" "Kati Pariisis" "Kati Itaalias" "Rasmus, Pontus ja Lontu'' "Pöialpoiss Nils Karlson"
aastast on ta ka raamatuid kirjutanud, mõistagi neid ise illustreerides. Winklandi karjäär algas juhuslikult. Ta läks kirjastusse tööd küsima aastal (1954) ja Astridil oli saanud valmis just oma raamat ,,Mio, mu Mio" ja tal lasti teha sellele proovi töö. Need sobisid ja nüüd on tal kogu aeg tööd olnud. Kõik need mõnusad tegelased Lindgreni arvukate teoste lehekülgedelt -- meisterdetektiivi auväärse tiitli vääriliseks arvatud Kalle Blomkvist, röövlitütar Ronja, vennad Lõvisüdamed, värvikad ja armsad Bullerby lapsed jpt. -- on lugejale aidanud lähedale tuua just Ilon Wikland oma illustratsioonide kaudu. Nad kõik näivad väga tõe truudena. See on selle pärast et modellideks on olnud ,,pärisinimesed" -- kunstniku oma lapsed ja nende sõbrad. Siiski segunevad Wilklandi loomingus fantaasia ja tõelisus. Ta on suutnud just seetõttu astuda väga lähedale lapse mõttemaailmale ja mõistab seda täielikult. Üks eriline ja väga armas modell oli tal veel -- tema
Esimene jutustus juhatav loo sisse, kirjeldas selle toimumise tagamaid ja esitades järgnevat nt leitud käsikirjana, sõprade ringis jutustatud looma vms, Lastekirjanduses levinud raamjutustus on täiskasvanu poolt lastele jutustatud lugu (A. A. Milne. Karupoeg Puhh, 1926, e.k 1968). Lastekirjanduses peetakse traditsiooniliseks õnnelikku lõppu, kuidas üha sagedamini võime kohata ka avatud lõpu või uue alguse kasutamist, jättes lapsed teose üle mõtisklema (A. Lindgren. Vennad Lõvisüdamed, 1973, e.k. 1987; H.Käo: Väike rüütel Rikardo, 2004). Üllatuslikku ja vaimukat lõpplahendust, mis kasvab loogiliselt välja teose sündmustikkust, nimetatakse puändiks (L.Tungal. Siil Felix ja kriminaalne loomaaed, 2005). Kordus-kunstiline kujund, hääliku, sõna, väljendi, värsirea, episoodi vm kunstikavatsusliku kordamine. Sõnakordused on nt anafoor (korduv sõna asetseb lausete, värsside või stroofide alguses: Ema, ae, ema, mis sa mõtled seal
Rootsis: lapsed, 10 lapselast ja sõbrad. Kuigi Wiklandi pereliikmed eesti keelt ei valda, on ta ise selle säilitanud sõpradega suheldes. Maailmakuulus eestlanna Ilon Wikland on ülemaailmset kuulsust kogunud peamiselt Astrid Lindgreni raamatute illustreerijana. Kõik need mõnusad tegelased Lindgreni arvukate teoste lehekülgedelt -- meisterdetektiivi auväärse tiitli vääriliseks arvatud Kalle Blomkvist, röövlitütar Ronja, vennad Lõvisüdamed, värvikad ja armsad Bullerby lapsed jpt. -- on lugejale aidanud lähedale tuua just Ilon Wikland oma illustratsioonide kaudu. Nad kõik näivad väga tõetruudena. Miks? Sest modellideks on olnud ,,pärisinimesed" -- kunstniku oma lapsed ja nende sõbrad. Siiski segunevad Wilklandi loomingus fantaasia ja tõelisus. Ta on suutnud just seetõttu astuda väga lähedale lapse mõttemaailmale ja mõistab seda täielikult.
5. Raamatud 1. ,,Väikevend ja Karlsson katuselt" 2. ,,Pöialpoiss Nils Karlsson" 3. ,,Kati Pariisis" 4. ,,Kati Itaalias" 5. ,,Kati Ameerikas" 6. ,,Jõulujutud" 7. ,,Hakkaja Kaisa" 8. ,,Britt-Mari puistab südant" 9. ,,Pipi Pikksukk" 10. ,,Väikevend ja Karlsson katuselt" 11. ,,Vahtramäe Emil" 12. ,,Meisterdetektiiv Blomkvist" 13. ,,Hulkur Rasmus" 14. ,,Tjorven, Pootsman ja Mooses" 15. ,,Röövlitütar Ronja" 16. ,,Vennad Lõvisüdamed" 17. ,,Bullerby lapsed" 18. ,,Mio, mu Mio" 19. ,,Madlike" 20. ,,Madlike ja Jaanikingu Põnn" 21. ,,Kaisa" 22. ,,Lärmisepa tänava lapsed" 23. ,,Lärmisepa tänava Lota" 24. ,,Pöialpoiss Nils Karlsson" 25. ,,Päevanurme ,, Segasumma suvila 6. Lugemispäevik Autor: Astrid Lindgren Teos: Britt-Mari puistab südant Tegelased: Britt-Mari, Svante, Kasja, Majken, Jerker, Monika, ema
iseendaks. Oma pika elu jooskul pidi Astrid Lindgren kaotama rohkesti lähedasi inimesi. Tema abikaasa suri 1952, ema 1961, isa 1969, armastatud vend Gunnar 1974. Mida aeg edasi, seda enam tuli tema loomingusse surmateema. Sest ka lapsed vajasid lugusid, millele toetuda, kui neil tuleb tegemist teha surmaga, et hajutada muret ja hirmu. Selliste lugudega nagu "Mio mu mio"(1954), "Päikesevälu" (1959) ja "Vennad Lõvisüdamed"(1973) suutis ta leevendanda lapses surmahirmu, näidates elu seal, teispoolsuses, Päikesevälu või Nangijaalana, idüllilise ja kauni seiklusmaana. Tal läks korda trööstida inimese hinge tema üksinduses. Leinakuulutused stiilis "Saame kokku Nangijaalas" olevat Rootsi ajalehtedes tavalised. 12 Nüüd on Nangijaala teele asunud Lingren ise. Ja suurim kirjaniku autasu Nobel jäi tal
Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süzeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. * "Mio, mu Mio" * "Vennad lõvisüdamed" * "Röövlitütar Ronja" Lindgren on loonud tõelise laste paradiisi (Videvikumaa, Päikesevälu, Kauge maa, Nangijaala) - idüllilised stseenid, kus on rohkesti armastust, soojust, sõprust, ilu, seiklusi ja toitu ning kus peategelastest saavad tugevad, terved ja kartmatud tegelased. 19. A.Lindgreni realistlikud lasteraamatud. Lindgreni realistlikeks lasteraamatuteks on näiteks "Bullerby lapsed", "Lärmisepa tänava Lota", "Kalle Blomkvist", "Hulkur Rasmus", "Madlike".
18. A. Lindgreni kunstmuinasjutud. Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui žanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süžeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. “Mio, mu Mio”; “Vennad lõvisüdamed”; “Väikevend ja Karlsson katuselt“; “Röövlitütar Ronja”. Lindgren on loonud tõelise laste paradiisi (Videvikumaa, Päikesevälu, Kauge maa, Nangijaala) - idüllilised stseenid, kus on rohkesti armastust, soojust, sõprust, ilu, seiklusi ja toitu ning kus peategelastest saavad tugevad, terved ja kartmatud tegelased. 19. Lindgreni realistlikud lasteraamatud. Lindgreni realistlikeks lasteraamatuteks on näiteks “Bullerby lapsed”, “Lärmisepa tänava Lota”, “Kalle
1 Christie Surnud mehe temp 1 Dahl Nõiad 1 Faehlmann Muistendid 1 Fowke Planeet Maa 1 Funke Varaste isand 1 Holmes Lahingud 1 Kreutzwald Kalevipoeg 1 Lindgren Hulkur Rasmus 1 Lindgren Kalle Blomkvist ja Rasmus 1 Lindgren Karlsson katuselt 1 Lindgren Röövlitütar Ronja 1 Lindgren Vahtramäe Emil 1 Lindgren Vennad Lõvisüdamed Väike Tjorven, Pootsman ja 1 Lindgren Mooses 1 Luts Kevade 1 Pervik Arabella, mereröövli tütar 1 Preussler Krabat 1 Pyle Robin Hood 1 Roht Jutte loomadest 1 Schlüter Laste linn 1 Stewart Teispool Süvalaant 1 Twain Tom Sawyer 1 Verne 20 000 ljööd vee all 1 Piraadid 52
Kõik mis puutuab surma, see ei puuduta mind, see on teistmoodi. Kui kümne aastane saab keskmiselt ajast aru siis on aeg tema jaoks lineaarne on algus ja lõpp. Surmast saab ta aru kui universaalsest, see puudutab ka teda.See on lõplik sest ajast saan ma aru teistmoodi. Surm on hirmutav. Kuidas ettevalmistada? Peab aastaid iseenda sees tööd tegema. Lapseeas kui laps on sellises eas, tuleb juba enne seda iga ette valmistada, peab lugema katkendeid mis puututavad lähedaste lahkumist. (Vennad lõvisüdamed- klassikaline ilukirjanduslik teos, Neli hommikut ja õhtut.)See et see hirm, puberteedi eas toime tulla, peab nii nagu iga normaalset arengukriisi tuleb ettevalmistada eelnevas eas, tuleb ka seda ettevalmistada nii. Rääkis et meil oleks teadmsisi selles vallas, ses juhuseti ja hetkegi võib see käes olla ja siis me peame olema valmis reageerima. Lapsi matustele kaasa, peaks endast andma kõik et seda momenti mis iialgi enam ei kordu. Et laps selle
Ja seal oli mõis, kus oli mõisavalitsejateks kaks rüütlit, kes lähevad Ristisõtta, neil on ka kenda õde, Barbara armub eestlasesse. Kui need vennad tulevad tagasi, siis õde on rase ja vennad hukkavad tema armastatu ja õega teevad nii, et raiuvad Porkuni järve jäässe augu ja uputavad õe sinna ära. ,,Agulis". Ballaad ,,Taevaminek" peaks tulema meelde üks Astrid Lindgreni raamat, mis samuti kõneleb lastele surmast. ,,Vennad lõvisüdamed". Neitsi Maarja on nagu tema ema. Räägib kaastundest. ,,Orb" orb on vaenelaps, kellel kedagi pole. Inimesed mõnitavad ja narrivad teda. Inimesed ei julge olla nemad ise. ,,Üksteisest pimesi me mööda käime", tegelt on pealkirjata luuletus. Mask kaob inimeselt siis, kui teda puudutab lähedalt kunst. Ühise kunstielamuse kaudu võivad inimesed leida teineteist. Kunsti kaudu tajub inimene tõde. Viimane loominguperiood. 1935-1980. Eluperiood Underil üldiselt nukram ja tõsisem
annaabi.ee 
