Alternatiivsete käitumisstrateegiate kooseksisteerimise põhjused Muutlik ja heterogeenne elukeskkond. Kui organismide elukeskkond on ajas või ruumis muutlik, siis osutuvad ühtedes tingimustes edukamaks ühed, teistes tingimustes aga teised käitumisstrateegiad. Leeterislad ja nektarilinnud kaitsevad ressursse (käituvad despootidena) teatud keskmiste toitumistingimustega elupaikades, kusjuures liiga vaestes ja liiga rikastes elupaikades kasutavad nad ressursside lihtekspluateerimist. Selle põhjuseks on erinevate käitumisstrateegiate erinev äratasuvus erinevais elupaigus. Vaatlused Põhja-Ameerika veekogudes näitasid, et isaseid ogalikke esineb seal mitmesuguses värvigammas: ühtedel on tunduvalt punasem, teistel tuhmim kurgualune
organismid looduses ühekorraga mitut erinevat alternatiivset strateegiat. Millest see on tingitud? Miks ei tõrju üks parim strateegia teisi loodusliku valiku käigus lihtsalt välja? Alljärgnevalt vaatlemegi alternatiivsete käitumisstrateegiate kooseksisteerimise peamisi põhjusi. Muutlik ja heterogeenne elukeskkond. Kui organismide elukeskkond on ajas või ruumis muutlik, siis osutuvad ühtedes tingimustes edukamaks ühed, teistes tingimustes aga teised käitumisstrateegiad. Eespool toodud näidetest meile juba tuntud leeterislad ja nektarilinnud kaitsevad ressursse (käituvad despootidena) teatud keskmiste toitumistingimustega elupaikades, kusjuures liiga vaestes ja liiga rikastes elupaikades kasutavad nad ressursside lihtekspluateerimist. Ressursside ökonoomse kaitstavuse printsiibi kohaselt on selle põhjuseks erinevate käitumisstrateegiate erinev äratasuvus erinevais elupaigus. Kui jäälindu katses ei esinenud, käitusid ogalikud teisiti kui
· Stigma on suhtumine, seda ei ole looduses olemas. Mõnes kultuuriruumis peetakse teatud stigmasid heaks ja neid ülistatakse · Stigma loob tähelepanu, mida inimesele tema eripära tõttu ostutatakse. Tegelikult ükski inimene ei taha seda tähelepanu, sest see on peale surutud. · Goffmani arust on stigma puhul kõige olulisem enesepresenteerimine e kuidas inimene sellises olukorras ise käitub · Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad: 1) varjamine eripära peitmine, mitte näitamine 2) katmine püüab situatsioone, kus stigma võiks välja tulla, vältida 3) aktsepteerimine (+ irooniline reflektsioon) inimene vaatab ise ka olukorda kõrvalt. Selliselt postisioonilt stigmaga hakkamasaamine on kõige tulemuslikum. · Normaalsuse piirid on laienenud (nt homoseksuaalsus, naine jne) Mõõtmisinstrumendid: · Mina ja eneseteadvuse erinevaid aspekte mõõtvad skaalad. Näited:
- diaadilised suhted, - hierarhilised suhted, - kõrge reproduktiivse väärtusega kaaslased, - geneetilised sugulased, - koalitsioon (ehk sõbrad). Olulised põhiprintsiibid suhete käsitlemisel: - Reproduktsioon ja inklusiivne kohasus – geenide replikatsioon - Seksuaalne valik – soosisene ja sugudevaheline omaduste valik - Vanemlik investeerimine – meeste (geenid; raha, aeg jms) ja naiste (keha) erinevad panused järglaste kasvatamisel ja sellest tulenevalt erinevad käitumisstrateegiad suhtlemisel. - Käitumuslike strateegiate sagedusest sõltuvus – omaduse kohasus on seotud selle omaduse jaotumisest populatsioonis Suhete adaptiivne funktsioon: - Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel - Sugulus-suhted – geeni replikatsioon - Sõprus – ellujäämine - Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis Näited:
tegemistega paremini toime tulla. Motivatsiooni uurimused näitavad eneseväärikusmotiivi positsioonidelt, et inimesed kalduvad omistama oma edukust iseendale ja ebaõnnestumisi välistele faktoritele. Õppimise seisukohalt kajastub eneseväärikusmotiiv eelkõige oma pädevuse tajuna. Et õpilased soovivad näida teistele kompetentseina, tahaksid nad, et teised näeksid nende edu pigem tingituna võimetest kui jõupingutustest. Vältimaks ebaadekvaatsus taju, võtavad paljud neist kasutusele käitumisstrateegiad, mis aitavad neil vältida ebaõnnestumisi ja säilitada näiliselt eneseväärikust. Ebaõnnestumise vältimise kõige otsesemaks teeks on loobumine tegevusest, teiseks on läbikukumise ootuses süüdistamine kõike muud kui oma suutlikkust ülesandega toime tulla. Kolmandaks on liiga madalate eesmärkide püstitamine või ülemäära lihtsate ülesannete valimine. Covingtoni arvates pole kirjeldatud enesekaitsestrateegiate kasutamise põhjuseks enamasti mitte madalad võimed vaid õpilase
nii kõva häälega, et paistab silma) 8 3. grupistigma mingi teise grupi liige grupis, kus sedatüüpi inimesi tavaliselt ei ole (nt endine vang asub õppima magistriõppes). Stigma on olemas siis, kui teised vaatavad sellele persoonile, teise pilguga (ta on teistugune), kui seda pilku pole, puudub ka stigma. Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad. Goffman ja tema jüngrid on stigma raames käitumist palju uurinud. Stigma on väljastpoolt pealesurutud tähelepanu nt keegi on pime, tuleb ise üksinda kooli ja keegi hakkab teda selle tõttu kõva häälega kiitma, siis see näitab, et sellesse eripärasusse suhtutakse sellesse teisiti, pimedale on see aga ebameeldiv. Goffmani puhul on oluline enese represinteerimine (kellena ja kuida sta end esitleb)
teistele avanud, seda suuremaks see ala muutub. Avatud ala tahtliku suurendamise - vähendamise teel reguleeritakse psühholoogilist distantsi. Pime ala – seal on kõik need asjaolud enda kohta, mida teised inimesed tajuvad, kuid mis ei ole teile kättesaadavad, seega need, mid ate ise ei pane t ähele. Kuidas paistad teistele alates ninahõõrumistest ja muudest parasiitlikest harjumustest, mida sa ise tähelegi ei pane. Veider kehalõhn. Kuid samuti ka teadvustamata käitumisstrateegiad. Näiteks te võite pidada end heldeks, kuid teised peavad teid ihnuskoiks. Pimedas alas on sageli need isiksuse omadused, mis segavad enesehinnangut. Suur pime ala viitab ebaadekvaatsele mina-pildile. Mida paremini te end tunnete ja tajute seda kuidas teised teid näevad, seda paremad on teie võimalused luua avatud ja ausaid suhteid teistega. Need võivad ilmsiks tulla mingites äärmuslikes olukordades või kriisides.
• Ennistus- toimub spontaanne füsioloogiline paranemine • Ajukahjustus arengu-perioodis käivitab 2 erinevat protsessi: • Asendus-kahjustatud funktsioonide “nihkumine” “kahjustamata ajupiirkonda” nn. – degeneratiivse: rakkude atroofia ja ühenduste kadu kompensatoorsed – segeneratiivse: sünaptogenees, neuro ja gliogeneesi ↑ mehhanismid ja käitumisstrateegiad • ÜHEPOOLNE KAHJUSTUS vr. difuusne: degeneratiivseid protsesse vähem + 1 intaktne HF Ajufunktsioonide paranemise võimalikud mehhanismid • Regeneratsioon- kahjustatud neuronite/aksonite taastumine nii perifeerses kui Keskkonna kompleksuse uuringud
annaabi.ee 
