Eesmärgiks on võimaldada paremate turunduslike juhtimisotsuste tegemist. Abistav roll- anda vajalikku informatsiooni, mis aitab juhil vastu võtta õige ja kasuliku otsuse (õpik lk 296-298) 2.Turundusinfo allikad. (õpik lk 299-302) Esmased ja teisesed andmed. Teisesed andmed on need, mis on juba olemas, st informatsioon, mis on varem kogutud teistel eesmärkidel kui uuringu probleemi lahendamine. Esmased andmed jagunevad: 1)kvantitatiivuuringud(küsitlus, vaatlus, eksperiment, registreerimine) 2)kvalitatiivuuringud (1. Otsesed meetodid-personaalne süvaintervjuu, fookusgrupi intervjuu. 2. Kaudsed meetodid- projektsioonitehnikad) Teisesed andmed jagunevad: 1)ettevõttesisesed andmed (finantsandmed, turundustegevused; logistika, jaotuse aruanded ja tagasiside;klientide tagasiside) 2)ettevõttevälised andmed(internet, turundusandmete
teha ka lihtsaid tagasiside/rahuloluküsimustikke, eriti just veebiküsitluse vormis. Samuti on võimalik ise, vajadusel lisaoskusi omandades, läbi viia kvalitatiivuuringuid, kas individuaal- või grupiintervjuudena. Riigiasutused ja mitmed teised viivad läbi ja tellivad palju uuringuid, mis on avalikult kättesaadavad, ka nendest uuringutest võib leida vajalikke andmeid, näiteks probleemi esinemissageduse kohta. Siiski võimaldavad vaid kampaania eel ja järel läbi viidud kvantitatiivuuringud võrrelda, millises ulatuses toimusid muutused sihtgrupi teadmistes, hoiakutes ja arvamustes. Nende läbiviimine on kulukas ja vajab kindlasti professionaalide abi. All on loetelu metoodikatest, mida võib programmi hindamisel kasutada: - Meediamonitooring ja -analüüs - Sündmuse monitooring - Kasutajate rahulolu uuringud - Teenuse kasutaja teekonna kaardistamine - Info (abi) telefoni kõnede analüüs - Veebilehe kasutatavuse analüüs
· See peaks olema vaba isiklikest või poliitilistest vaatenurkadest. · Turundusuuring on ühekorde ja sealt saadakse vastus ühele küsimusele. Turunduse infosüsteem on aga pidev protsess ja sealt on üldinformatsioon. · Infoallikad · Teisesed andmed juba olemas, info varem kogutud teistel eesmärkidel kui uuringu probleeme. · · Eelised ja puudused: · · Esmased andmed on sellised andmed mida kogutakse spetsiaalselt, et lahendada püstitatud uuringuprobleeme. · · Kvantitatiivuuringud kasutavad statistilise andmetöötluse meetodeid ning valimid on üldjuhul suured. Kvalitatiivuuringutes on vastupidi. · Uuringu tegemise eetilised põhitõed 1. Info andmine on vabatahtlik 2. Tuleb garanteerida anonüümsus 3. Uurimise sildi all ei tohi teha müügitööd 4. Ei tohi avaldada saadud infot uuringuvälisteks eesmärkideks 5. Ei tohi kahjustada turundusuuringute kui tegevuse mainet · Turundusuuringu protsess 1
Kvalitatiivuuringud – väikese (<30) valimiga, statistilise andmetöötluse meetodeid kasutamata tehtud uuring. Esmaandmete kogumisel kasutatakse kõige sagedamini süvaintervjuusid. Teisestel andmetel põhinevate kvalitatiivuuringute nimetusena on kasutusel nn kirjutuslaua-uuring, mille korral andmed võivad olla nii firmasisesed kui –välised. Intervjuu, projektsioonitehnikad (kaudne küsitlus). Kvantitatiivuuringud – tavaliselt suure valimiga ning neid kasutatakse statistilise andmetöötluse meetodeid. Andmed on üldjuhul esmased. Küsitlus, vaatlus, eksperiment. Kestuse ja korraldamise perioodilisuse alusel: Ühekordsed ehk ad-hoc-uuringud mingi konkreetse turundusprobleemi parema lahenduse tarvis vajaliku info hankimiseks. Jätku-uuringud, kus vajaminev info saadakse kätte korduvuuringutega. Jätku-
Probleemile lähenemine paindlik ja mittestruktureeritud ning kasutatakse kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Näit: uuring “kuidas muuta paremaks meie teenust?” ja põhiküsimuseks välja selgitada – miks tarbija ei ole rahul meie teenusega. 2. Kirjeldavad uuringud. Ülesandeks võimalik täpne ülevaade turu, turunduskeskkonna või turundusmeetmestiku erinevatest külgedest. Kvantitatiivuuringud – ühekordsed või mitmekordsed. 3. Põhjuslikud uuringud. Kui kirjeldav uuring pole piisavalt täpne ja ei näita ühe muutuja sõltuvust teisest muutujast. Näit. Müügipersonal – piirkondades , kus firmal on rohkem müügimehi on ka läbimüük suurem. Kas siit järeldus – nõrga müügiga piirkondades – paneme müügimehi juurde ja müügikasv tuleb? 2.2.4 Turundusuuringute liigitus uuritava probleemi järgi. 1
Eraldi alaliigina tuleb mainida juhtumite analüüsi (case study), kus vajaminevat infot püütakse leida juba talletatud kogemustest (nii firmasisestest, kui välistest). Kvalitatiivuuringuid kasutatakse kas eeluuringuna edasise infokogumise suundade täpsustamiseks või väga detailse ja sageli ka samas raskesti otseselt sõnadesse valatava teabe hankimiseks. "Miks"- küsimused on pahatihti sellised, millede puhul sunniviisiline otsevastus võib viia uurija valedele järeldustele; Kvantitatiivuuringud on tavaliselt suure valimiga uuringud ning kasutatakse statistilise andmetöötluse meetodeid. Andmed on üldjuhul esmased. Projekti suuna järgi võib turundusuuringud klassifitseerida järgmiselt: 1. Andmehõive-suunaline uuring (fact-gathering investigation), kus uurijale püstitatakse konkreetne ülesanne. Uurimise suund on antud ja uurijal on vaja määrata andmeallikad ning koguda vastavad andmed. 2
muutujatega). b) Projekti suuna järgi võib turundusuuringuid klassifitseerida järgmiselt: andmekogumisuuring (uurijal on konkreetne ülesanne),, rakendus- ehk probleemuuringu (uurija valib uuringu suuna, nagu turundusuuringud), baasuuringud (uue info saamine). c) Levinumaid turundusuuringute liigitamise viise on lähtumine uuringumeetodist: kvalitatiivuuringud (väikse valimiga, statistilise andmetöötluse meetodeid kasutamata tehtud uuring) ja kvantitatiivuuringud (suure valimiga ning kasutatakse statistilise andmetöötluse meetodeid). d) Kestuse ja korraldamise perioodilisuse alusel liigitatakse turundusuuringud järgmiselt: ühekordsed ehk ad-hoc-uuringud (uurimistulemuste omandiõigusest lähtuv liigitus) ja jätku-uuringud. e) Uuringutulemuste omandiõigusest lähtuv liigitus: monopoolne uuring (tulemus on infovajaja ainuomand), mitme tellija uuring ja sündikaatuuring ehk valmisuuring.
eriti just veebiküsitluse vormis. Samuti on võimalik ise, vajadusel lisaoskusi omandades, läbi viia kvalitatiivuuringuid, kas individuaal- või grupiintervjuudena. Riigiasutused ja mitmed teised viivad läbi ja tellivad palju uuringuid, mis on avalikult kättesaadavad, ka nendest uuringutest võib leida vajalikke andmeid, näiteks probleemi esinemissageduse kohta. Siiski võimaldavad vaid kampaania eel ja järel läbi viidud kvantitatiivuuringud võrrelda, millises ulatuses toimusid muutused sihtgrupi teadmistes, hoiakutes ja arvamustes. Nende läbiviimine on kulukas ja vajab kindlasti professionaalide abi. All on loetelu metoodikatest, mida võib programmi hindamisel kasutada: - Meediamonitooring ja -analüüs - Sündmuse monitooring - Kasutajate rahulolu uuringud - Teenuse kasutaja teekonna kaardistamine - Info (abi) telefoni kõnede analüüs - Veebilehe kasutatavuse analüüs
3. Kristiines on lai toidukaupade valik . 4. Kristiines on toidukaupade hinnad suhteliselt madalad võrreldes teiste kaubamajadega jne. Tulemuste analüüsil liidetakse saadud punktid iga vastaja kohta ja rohkem punkte saanud vastajad suhtuvad sellesse kaubamajja ilmselt soosivamalt. Vastavalt saadud punktide arvule on võimalik tarbijaid nende hoiakute järgi jagada kolme gruppi: soosivad, neutraalsed ja mittesoosivad. 3.2 Kvalitatiivuuringud Ülevaadeldud kvantitatiivuuringud on struktuursed, suunatud suuremale valimile ning kuuluvad kirjeldavate uuringute hulka. Nende uuringute tulemuseks on numbrid, mida on võimalik esitada graafiliselt ja töödelda statistiliselt. Kvalitatiivuuringus, vastupidiselt eelnevale, kasutatakse mitte-struktuurseid küsimusi, millele pole vastusevariante ette antud, mis on lahtised. Valimid on reeglina oluliselt väiksemad. Kvalitatiivuuring on tutvumisuuringu üks vorme ja selle eesmärgiks on
annaabi.ee 
